automoto.ee foorumid

Tsitaat: vajadus leida rehvirõhu manomeeter, mille skaala oleks vahemikus 0,4-1,6 bar

ATV-dega on kaasas. Mul üks näitab lbl/in 5-50 ja kg/cm2 0,5-3,5 ja teine psi 0-20.

Härrased, püsime teemas.
Täna lasksin tüdrukutel poltidelt tsingi ära võtta. Ei midagi, kaliiber ikka ei lähe poldile.
Seega, tsingi viga ei olnud.
Poldid kahelt erinevalt müüjalt, markeeringud on erinevad, ilmselt ka erinevast tehasest.

[attachment=83017] [attachment=83018] [attachment=83019] [attachment=83020] [attachment=83021] [attachment=83022] [attachment=83023]

Lase uus keere peale ning ongi korras.

Küsimus kaasfoorumlase M.R-ile,kas oled proovinud sellest nn kaliibrist läbi lasta vaid 8.8 polte,äkki 10,9 on juba täpsemad? Saan aru,et kõigel on standardid ja mingid tolerantsid,aga see 8,8 polt on ju mõeldud pea kõigeks,mis tähendab,et ei sobigi igale poole? Kui muidugi töö millele see polt mõeldud oli ei nõuagi joonise järgi 8.8 polti ja mutrit.

Kui oleks polt + mutter siis võiks neid kasvõi kinnisilmi karbist võtta.
Pigem polt + mootor või mõni muu seade.
Kuid soovitus kasutada kõvemaid polte on täitsa hea mõte.
Järgmiste tööde juures proovin selle ise ära.

Meretehnika juures võiks nende tsinkpoltide asemel kasutada roostevaba terasest polte, mis võiks ka veidi täpsemast klassist olla.
Minujaoks jäävad põhjendamatult kalliks.

8.8, 10.9 ja 12.9 on poldi tugevusklass.
Ma täna lähtun sellest mida müüja on deklareerinud.
Dokumendis on kirjas, et keere poldil on 6g ja mutril 6H tolerantsiga
Meeterkeerme tolerantsid on käsitletud  ISO 965

(28-07-2020, 22:58 PM)M.R. Kirjutas: [ -> ]8.8, 10.9 ja 12.9 on poldi tugevusklass.
Ma täna lähtun sellest mida müüja on deklareerinud.
Dokumendis on kirjas, et keere poldil on 6g ja mutril 6H tolerantsiga
Meeterkeerme tolerantsid on käsitletud  ISO 965

Ma olen täiesti teadlik,et 8.8,10.9 ja 12.9 on tugevusklassid,kuid kas ei või olla,et tugevema klassi poldid on kvaliteetsemalt valmistatud?

Me räägime natuke erinevaist asjust. Poldi tugevusklass määratletakse teiste standartite alusel.
Keeret poldil reguleerib ISO 965 kus on kirjas, et tolerants 6H/6g on "recommended tolerance for commercial use"
Ehk siis poest ostetav kaalupolt PEAB sellele vastama. 
Mis ei välista muude tolerantside kasutamist, aga selles peavad pooled kokku leppima eraldi.

Kunagi ammu sai küsitud "vene" ja "lääne" keermete erinevuste kohta. Poest ostetud 8.8 M10 poldi (pressitud)keere ei klapi vanema keermelõikuriga. Ikka tavakeere M10, proovitud mitme (vene/vana) keermelõikuriga. Keerab paar tiiru ära ja siis samm vale, läheb raskelt ja lõikab korraliku laastu. Pärast mutri pealesaamine on raske ja pinge all keerates annab järgi. Sisekeermega muret pole, jätkumutrisse läheb puur vabalt, pigem isegi lõdvalt, näpuga keerates sisse. Teiste keermetega pole seda siiani kohanud.
Sama teema?

"Vene" ja "Lääne" keermed ühtlustati normatiivdokumentide tasandil vist 1982 aastal.
See sobimatus on ikka kvaliteedi probleem ainult.

(29-07-2020, 09:44 AM)M.R. Kirjutas: [ -> ]Me räägime natuke erinevaist asjust. Poldi tugevusklass määratletakse teiste standartite alusel.
Keeret poldil reguleerib ISO 965 kus on kirjas, et tolerants 6H/6g on "recommended tolerance for commercial use"
Ehk siis poest ostetav kaalupolt PEAB sellele vastama. 
Mis ei välista muude tolerantside kasutamist, aga selles peavad pooled kokku leppima eraldi.

Saan aru küll,et tugevusklass ja keerme tolerantsid hoopis erinevad,tahan öelda seda,et ÄKKI on tugevema tugevusklassiga poltidel ja mutritel kvaliteet parem ja mahuvad ette antud keerme standardisse.

(24-07-2020, 15:34 PM)M.R. Kirjutas: [ -> ]Janka ma siis mõttetult vingun veel.
Poldil on tootja märgitud, väga tahta saan kätte ka. Aga tootja vastus on, juhul kui suvatsevad vastata, et me pole teile polti müünud.
Sa ka ei suuda puude tagant metsa näha.

Mulle hakkab see toodete teema meeldima. Kuna igapäevaselt tegelen ka erinevate järelevalvete ja ekspertiisidega, siis on olukord turul muutunud üha lootusetumaks. Toodetakse, mida tahetakse, deklareerivad tootjad ise. Tööstuses liiguvad rahad ja nemad otsustavad. Tarbija peab rahul olema, et on lubatud otsustada, kas osta või mitte. Sitta määritakse pähe ülehinnatud kaupade juurde kirjutatud lootustandvate allahindlustega. Poodides müüakse lausa eluohtlikke asju ja tarbikaitset ei huvita. Sertifikaat on, seega korras. Kes tegi, kuidas tegi, ei huvita kedagi. Ehe näide on ehituspoodides müüdavad liikumisanduriga lülitid, mille kest on valgustuse sisselülitatud olukorras pinge all. Tegin taotluse TJA-le, märkuse maaletoojale ja tootjale. Kedagi ei huvita, ikka müügis. Liiga vähe inimesi tapnud. Teine näide Ford Focuse ja Tesla elektrilised roolilatid, mis suvalisel hetkel kiiluda võivad. Üle maailma hulk inimesi surma saanud, aga liiga vähe. 1/10000 lati kohta on vähe. Isegi ADAC ei saa vastu suurkorporatsioonile kohtuvaidlustes. Nii lihtne ongi. Tuleb lähtuda ikka ja ainult oma instinktidest ja talupoja loogikast.

PS! Kui keegi puutub kokku turul müüdavate elektritarvititega, näiteks lülitite, kontaktorite või releedega. Siis vaadake toote spetsi. Kui seal ei ole märgitud, et sobib LED valgustitega, siis seda nende lülitamiseks kasutada ei soovita.  Vihje: võivad põlema minna.

Seejuures ka väga suured tootjad hoiavad kokku oma klemmide materjalide pealt hulga miljoneid aastas ja seetõttu nad oma tootespetsis LED valgustite lülitusi ei märgi, kuna LED valgusti impulsstoiteploki käivitusvool võib põhjustada sädelahendust lülitusklemmidel.

Kui ei usu, siis võtke prooviks mis tahes lüliti tooteleht ja seal on märgitud isegi tänapäeval ainult lülitused hõõglampidele, päevavalguslampidele ja kompaktlampidele. LED valgustite lülititel on spetsiaalne tähis T, D, + või muu vastavalt tootjale.

(29-07-2020, 10:00 AM)M.R. Kirjutas: [ -> ]"Vene" ja "Lääne" keermed ühtlustati normatiivdokumentide tasandil vist 1982 aastal.
See sobimatus on ikka kvaliteedi probleem ainult.

On täiesti tõenäoline, et osad tööriistad pärinevad oluliselt vanemast ajast. Mõni meister kellelt riistad pärit, oli selleks ajaks juba mulla all.

Lugemist teemasse.

https://www.riigiteataja.ee/akt/123052020003?leiaKehtiv

EU dokument teemasse, eriti art 19, 20, 21

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/...32008R0765

Järelevalvet teostab meil kes?

(02-08-2020, 11:03 AM)M.R. Kirjutas: [ -> ]Järelevalvet teostab meil kes?

Ilmselt siit valdkonnast keegi: https://www.ttja.ee/et/kontakt?tid_with_...5B0%5D=260

https://www.ttja.ee/et/onnetused-ja-haireteated

See järelevalve küsimus oli retooriline.
"Sealt" valdkonnast "kellegagi" alustasin teemat 10 päeva tagasi ja viimane kiri neile oli 5 päeva tagasi.
Äkki nende masinavärk oli ka koos nende vigaste poltide ja mutritega ja lagunes laiali. No annan neile ehk veel mõne
päeva oma masinavärk "uute" poltide ja mutritega kokku krookida ja vastata mulle.

Võta rahulikult - me maksukoormus ei ole selline, et kusagil ootaks (juulikuus) valdkonnast jagav ametnik pöördumist meeterkeerme tolerantside asjus.
pole just igapäevane asi, aga kuna on standarditud ja lihtsalt mõõdetav, siis küll sellest läbi närivad.

Võtsin täna käsile M10 poldisahtli ja käisin kaliibritega üle.
Paremal on paremad poldid ja vasemal on ...vasemad.

[attachment=83068]

Oli tarvis ka M12 mutrit. Persse küll...
Jupikesele on keere treipingis peale aetud ja garanteeritult sirge.
Nurgik on 63mm kõrge, puur on 2,5mm läbimõõduga.

[attachment=83069] [attachment=83070] [attachment=83071] [attachment=83072] [attachment=83073] [attachment=83074]

Kas ma olen loll ja ei taipa öiroopa liidu viljastavaid tingimusi?

Siia sobib kui rusik silmaauku A. Trapeezi luulejupp

Kolm korda võite arvata
      ja õige oli kolmas –
      on kapsas ilma karvata
      ja sibul see, mis tolmas.
      Siis arvata võis korda kaks
      ja õige oli teine –
      meil aseesimees on paks
      ja sakslastel on Heine.
      Siis arvata võis ainult kord
      ja ikka läks meil täppi,
      et tatarlastel oli Hord
      ja käol ei ole käppi.
      Nüüd enam arvata ei või
      ja me ei saagi teada,
      kes meie silmad segi lõi,
      kes võiks nad sirgeks seada.

Kust ehituspoest need mutrid pärit on?