automoto.ee foorumid

Täisversioon: Lauapuurpingi 2M112 nokitsemine.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5
Sai soetatud spekulatiivse tulu teenimise eesmärgil lauapuurpink 2M112. Otsustamise hetkel sai seadet ainult näha, katsuda
ja tööle lülitada mitte. Töökojas selgus, et paras rääbis aga ostuhind oli ka vastav.

[attachment=85738] [attachment=85739] [attachment=85740] [attachment=85741]

Õnneks on seade komplektne, rihma kate ja nupud-vändad küljes, mingil põhjusel läksivad osad pildid kõige kaduva teed.
Rihmaseibidega on klassika, mõlemad on invaliidid ja ka spindliseibi veopuks on ka peppus, laagrid logisevad puksil kuna mutter on lahti.
Mutter on ka valepidi.
Pole häda, teeme uued.

[attachment=85743] [attachment=85742]

Tuhnisin vanades varudes ja leidsin isegi 2 toorikut spindliseibi jaoks. Kuna ei mäleta mis materjaliga tegu siis lasksin expressanalüüsi teha.
Vastus oli et on tegu materjaliga 7075 aga kuna need on nii vanad ja toorikute pinnakvaliteet ei luba arvata seda kapitalistide
toodanguks siis on tõenäoliselt tegu liiduaegse sulamiga B95. Selle seibi jaks väga hea.

[attachment=85744]

Tuhnisin veel ja leidsin ühe peaaegu valmis seibi mis loperdas 1,5mm. Kuna siseava oli 18mm ja vajalik 24mm siis liha oli piisavalt et asi sirge saaks.
Sai seib üles võetud nii et rihmasoonte viskumine jääks 0,05mm sisse ja töödeldud vahebaas pisema seibi otspinna ja serva näol.

[attachment=85745]

Siis sellest vahebaasist võttes töötlesin põhibaasi mis on suure seibi siseava ja otspind.

[attachment=85746] [attachment=85747]

Ja sealt edasi juba siseava lõplikku mõõtu.

Veopukse teen tükki 5, kuluvad ära igal juhul. Materjal sai tükeldatud, jämedalt treitud ja termiliselt töödeldud.
Siis poolpuhas töötlus, käia väljajooksusoonte lõikus.

[attachment=85748] [attachment=85749] [attachment=85750] [attachment=85751] [attachment=85752] [attachment=85753]

Keerme alla treimine ja keermelõikus

[attachment=85754] [attachment=85755] [attachment=85756] [attachment=85757]
Nii, lähme täna teemaga edasi.
Keermevärgi kontroll kaliibriga, et oleks kindlasti hea.

[attachment=85767] [attachment=85768] [attachment=85769] [attachment=85770]

Siseava läbimõõt 13 töötlus. Tera on kirjade järgi dmin 14mm, aga tuleb välja, et saab ka 13mm hakkama.
Tõsi, väga napilt.

[attachment=85771] [attachment=85772]

Tsentriavade tekitamine edasiseks tsentrites töötlemiseks.

[attachment=85773]

Tsentrites treimine lihvimise alla varuga.

[attachment=85774]

Ja peaaegu valmis nad ongi.

[attachment=85775]

Vaja nuudid stoosida, keermest läbi pikuti soon lukuseibi tilu jaoks freesida ja lihvimisse anda.
Stoosimisterad on Itaaliast tellitud, ootame.
Vana veopuks. Aukudega osa on alamõõduline 0,8mm, krae on alamõõduline 1mm

[attachment=85825] [attachment=85824]

Lukuseib tiluga.

[attachment=85826]

Pilu lukuseibi tilu jaoks

[attachment=85827]

Stoosimistera 4mm soone jaoks

[attachment=85828] [attachment=85829] [attachment=85830] [attachment=85831]

Kooskõlastatud teriku joonis tootjaga.

[attachment=85832]
Enda harimiseks: palju sääraseid plaadikesi peab tellima, et tootjal tekiks huvi neid toota?

Või tänapäeva CAD/CAM ajastul enam pole maht teemaks?
CAD/CAM ajastu ei oma mingit mõju kogusele.
5tk. min kogus, arvatavasti saaks ka 1tk. aga hind jääb nagu oleks 5tk tehtud.
Traaterosioonis nuudi lõikamine 1detail 108 eurot, 1 terik 116,4 eurot.
1 terikuga saan eeldatavasti 10-20 detaili nuudid valmistada, seega on
terik sisseostus küll kallim aga detaili omahinnas jupi maad, min. terve suurusjärk, soodsam.
Masstootmises tehakse selliseid avasi kammlõikamise moodusel.
Tõmbekammi hind on.... kosmos

Horisontaane kammlõikus

Vertikaalne kammlõikus

Kammi valmistamine
Eile ja täna sai natuke värvivärki tehtud.

[attachment=85882] [attachment=85883] [attachment=85884] [attachment=85885] [attachment=85886]
Tubli töö ära tehtud.

Puhtalt huvi pärast küsin, et kas peale tegemise rõõmu on mingi konkreetsem põhjus ka, miks nii põhjalik ja mitte odav taastamine ette võtta?
Selle seadme viimane värv on nii kole, et kohe paha hakkab. Ja värvimise kvaliteet... vist on tongis peaga, värvine pintsel käes mööda
ruume ringi joostud.
Sinna tuleb niipalju remonti ja uusi asju külge, et sisuliselt saab tegu olema uueväärse seadmega, siis võiks ju seade ka viisakas välja näha.
See värv ja ettevalmistus on kukepea võrdluses uute rihmaseibide ja veopuksi maksumusega.
Uus mootor tuleb ka.
Kas uus mootor aeglasem?
Täitsa võimalik, 1000 ümbertiiru mootor annab sellised pöörlemiskiirused mis mulle isiklikult rohkem meele järele on.
See originaalis kõige kiirem 4500 ümbertiiru ei ole minul kunagi kasutust leidnud.
Aga mootori lõplik valik on viimane asi.
(26-01-2021, 21:58 PM)M.R. Kirjutas: [ -> ]Täitsa võimalik, 1000 ümbertiiru mootor annab sellised pöörlemiskiirused mis mulle isiklikult rohkem meele järele on.
See originaalis kõige kiirem 4500 ümbertiiru ei ole minul kunagi kasutust leidnud.
Aga mootori lõplik valik on viimane asi.
Minul leiab 4500 tihedat kasutust:puhastan klappe tahmast,nõest.
Originaal ülekanded on sellel pingil vist puutöö jaoks tehtud, augusaage ei ole mõtet padrunisse üldse panna, eriti kui roostevaba sisse loota auku teha. Meil töö juures on originaalmootorile sagedusmuundur vahele pandud et saaks kiiruse normaalseks sättida aga aeglasem mootor oleks kindlasti parem, jääb aeglase pöörlemise juures sagedus mõistlikumaks ja jõudu rohkem.
Vahepealsed arengud.
Sai üle lihvitud baasdetail, oli teine keskelt lohkus 0,09mm
Alguses 3 punkti peale üles seatud ja töödeldud pealmine pool enamvähem puhtaks, siis ringi keeratud ja jalad
üle lastud.
Siis jalgadele tagasi ja pealmine pind lõplikult puhtaks. Sai hea.

[attachment=85991] [attachment=85992]

Sammas oma aluse suhtes oli ka naljakas, oli operaatori suhtes vildakas paremale 0,12 ja tagasi 0,09.
Läks treipinki ja 0,2mm tuli maha lasta, et kannaks kogu pinnaga.
Sai samuti hea.

[attachment=85993] [attachment=85994] [attachment=85995]
Täna sai ette valmistatud rihmaseibide toorikud, et lähipäevil ullu panna. Sealt enamvähemumbestäpselt pool läheb laastuks.

[attachment=86028] [attachment=86029] [attachment=86030]
(26-01-2021, 21:58 PM)M.R. Kirjutas: [ -> ]Täitsa võimalik, 1000 ümbertiiru mootor annab sellised pöörlemiskiirused mis mulle isiklikult rohkem meele järele on.
See originaalis kõige kiirem 4500 ümbertiiru ei ole minul kunagi kasutust leidnud.
Aga mootori lõplik valik on viimane asi.
Sama pink jõudis minuni 2700rpm 0,9?kW mootoriga, kuna värv oli sama mis korpusel, võib oletada, et originaal. Jubekolemaru kiire oli puutöö jaoks, puurida veel sai, aga augu jm freesid tekitasid vaid sinist suitsu. Mingil  hetkel laskis mootor ka ise suitsu välja ja asemele läks 1100rpm/1,?kW, hea sai, freesida jms ok.
Eile sai tehtud nii.

[attachment=86062]

Tulemusena tekkis laastu naa. Valus on osta 170mm kangi 4+ euri/kg ja ära anda laast 0,35 euri/kg

[attachment=86063] [attachment=86064] [attachment=86065]
Isegi neid seibe teinud aga pole olnud südant neid täismaterjalist treida ja ikka valanud sobiva tooriku.
Selle seibi vormiks sobib täpselt vene laualambi kuppel, mis täpselt õige suurusega ja taha jääb saba, kust treipinki võtta.
Peale soonte ja ava treimist saab teraga väiksema soone tagant maha lõigata ning jääb järgi 40mm jupp.
Selline küsimine:
minu puurpingil on spindli poolne rihmaseib kõige väiksema soone  põhjast katki.Juhuslikult on olemas toorik, mis on ca20mm suurema diameetriga.Siit küsimus kuidas saan väiksemate astmete diameetri.Kas on nii et saan uue ja vana suhtest koefitsiendi ja korrutan väiksemad diameetrid?Või on veel midagi?
Eraldiseisva tillema rihmaseibiga on see häda, et laguneb kiirelt ära ülejäänud seibi ist veopuksil.
See tillem seib on enamvähem pool liite pikkusest. Seibi läbimõõt 56mm
Seal tuleb selline konsoolne koormus rihmast kui pinki madalatel ümbertiirudel tarvitada.
Lehti: 1 2 3 4 5