automoto.ee foorumid

Mõned nädalid tagasi, purunes kolmandal autol tagaklaas... kokku neljas(ühe tegi paat katki), mitte mina, mkmmm.Kaks esimest purunesid päevase vahega, autod seisid tagaotsaga lõunasse, päikest ei olnud(universaalid, passat ja golf).Ca poole meetri kaugusel kahemeetrisest metallaiast.Eramaja, tee 25m kaugusel, ühtegi liigset eset kiviparketil polnud, enne lume tulekut. Kolmas, Honda Hrv, vastu maja, p-ga põhja ja pehmes põõsas stangega, kuus aastat hiljem. Täpselt valvekaamera all(mis ei salvestanud see hetk). "Leival" on mul aastaid rähn, kes on korduvalt "aknakaameras" olnud. On see reaalne, et linnud on kolmel autol tagaklaasid purustanud? Muid vigastusi puumajal pole, aga... naabrimehel on fassaadis suured augud(kolm äkki?)ja ülla-ülla, sügisel purustati põhjapoolne tagaklaas autol....(põhjas on meil mõlemal mets, mõnisada meetrit)


Kas keegi veel saab "näpuga lindudele"osutada? Matkaauto  ja sileda tagaklaasiga buss on kestnud, üks 15, teine 5 aastat. Tahaks ka selle "sajandi" autoga sõita, aga ....

Rähn on jõhkard küll, taob seina lolli moodi, tavaravi Viimsi kandis on akna avamine ja vestlus. Autode kahjustamist ei ole märganud.

Seda ei loe välja, kas asjad juhtusid öösel vöi päeval ?
Kui öösel, siis rähn vist ei kuulu nende hulka, kes öösel lendaks. Ja vaevalt et ta jala tuli. 
Ning milleks talle üldse klaas - plekikolistamine oleks palju kõlavam , et kaaslaseotsingutel morset toksida.

Või pole kedagi pidevalt kohapeal, et täpseid aegu teada?
Seljuhul mõni poolkohalik kangikangelane pigem ehk tegutsenud. Kui tõesti raskeid võõrkehasid autokõrval vedelenud pole.

Co õhupüssi metallkuul teeb klaasiga 1:0 näiteks ..

Nii paraku on, et karastatud lamineerimata klaas täpselt õigesse kohta kopsu saades puruneb õige hõlpsalt.

Isiklik rekord Fiesta päevilt on 10 võtmega mingi kõntsa mahakraapimisest  soolaks varisenud klaas.

Olen palju aastaid metsa ääres elanud, kus kindlasti ka rähnid elavad (nii suur- kui väike kirjurähn). Siiani pole ükski klaas katki läinud, naabritel ka mitte.

Ma julgen arvata, et õhupüss on klaaside jäljetult ja vaikselt purustamiseks üpris hea vahend. Kas lähikonnas pole õhupüssiga alaealisi? Või äkki on mõne naabri konnasilmadel tallatud enne, kui klaas katki läks?

Ainus lind, kes mul klaasi katki on teinud, on miski "poole kana suurune" metsalind golfi esiklaasis. Aga see klaas jäi talle kardetavasti ka viimaseks.

Universaal VW puhul tavaline nähtus. Nii sõidupealt kui seistes. Isegi viibinud ühes Passatis kus järsku kole müra rikkaks ja jahedaks läks. Põhjus oli lihtne rooste tekitas pinge sisse.

Mul ka metsas vähemalt kolm klaasi  teadmata põhjusel soolaks varisenud. Murutrimmerdamine

Off Topicuna lisaks, et isiklikel autodel on praktiliselt alati tagumistel klaasidel kiled peal olnud või pandud. Profülaktika mõttes aitab veel seetõttu, et loodetavasti pole auto hiljem peent klaasipuru täis lennanud, kui ka omast suvast või naabripoisi tahtest purunema peaks.

Põhimõtteliselt on inimfaktor välistatud   (nii lapsed, õhupüssid, droonid, naabrid jms.). Selleks, et tagaklaasi üldse näha, pidid sa asuma 3-5 sammu kaugusel kõigil juhtudel.Kõik kolm juhust on olnud öösel, ilma lumeta ja miinuskraadita hilissügisel. Muidugi omamoodi huvi tekkis postitusi lugedes: kuidas saab õhupüssiga 2m metallaiast poole meetri kaugusel olevatele, või vastu maja sisenurgas seisvale pihta? See selleks, tegu on vanas talu sisehoovis juhtunud juhustega.Neljast küljest on hooned ja tegelikult ka, esimeste, päevase vahega juhtumil ma väga pingsalt otsisin maapinnalt s.o. kiviparketilt võõrkeha. Üks klaas oli kiletatud ja see võeti eest alles see aasta s.o.6 aastat hiljem. Vihma pidas ja auto ei leidnud suurt kasutust. Teised olid n.ö. tehase toneeringus, hetkel sõidab üks jätkuvalt vineeri-kile tuuninguga. Auto väärtust arvestades(ja "haruldust")ilmselt oma päevade lõpuni. Lisaks rähnile on veel teine oletus...varesed, neid on rohkelt, eriti sügiseti õunu söömas...aga fakte pole ühtegi

Viimane, õnnetuke....

Roostetamine oleks väga hea pakkumine, on aga üks aga: klaasid kõik liimitavad(vist) ja klaasitagune raam täiesti roostevaba.

Ainus lind, keda olen näinud autodega kaklemas, on isane linavästrik. See "Lätlane" kakleb aga iseenda peegelpildiga ja kevadeti, kui püüab auto peeglis olevat tegelast omast areaaalist minema ajada. Ehk ma välistaks 99,99% tõenäosusega linnud. Küll on seal taga pigem teised kahejalgsed või siis rooste.

Tsitaat:Roostetamine oleks väga hea pakkumine, on aga üks aga: klaasid kõik liimitavad(vist) ja klaasitagune raam täiesti roostevaba.

1. Soojuspaisumise koefitsent erinev klaas-metall. 

2. Luugi kinnilöömisel kunagi ammu midagi vahele jäänud ja kergelt väänata saanud. Mõjus hilinemisega mingi teguri tõttu. 
3. Sulatamiseks kasutatud kuum vesi, föön, põleti. Mõjus hilinemisega mingi teguri tõttu.  
4. Auto ülekoormamine teel, mis väänas kere. On ju sellist teed nähtud, mis paneb autokere kord ühtpidi väändesse ja kohe väänab teistpidi.

(08-12-2022, 15:56 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]

Tsitaat:Roostetamine oleks väga hea pakkumine, on aga üks aga: klaasid kõik liimitavad(vist) ja klaasitagune raam täiesti roostevaba.

1. Soojuspaisumise koefitsent erinev klaas-metall. 

2. Luugi kinnilöömisel kunagi ammu midagi vahele jäänud ja kergelt väänata saanud. Mõjus hilinemisega mingi teguri tõttu. 
3. Sulatamiseks kasutatud kuum vesi, föön, põleti. Mõjus hilinemisega mingi teguri tõttu.  
4. Auto ülekoormamine teel, mis väänas kere. On ju sellist teed nähtud, mis paneb autokere kord ühtpidi väändesse ja kohe väänab teistpidi.

Võimalus ka, et tagaluugid kergelt paindes, klaasi sisse pannes tuleb pinge sisse.

Ma oleks kõigega nõus. aga:
1. Enamusel inimestest autoklaasid purunevad seletamatutel asjaoludel kas haruharva või üldse mitte
2. Ühel persoonil purunevad nad pidevalt

Seetõttu ma ütleks et tegemist on anomaaliaga, mis väärib uurimist.

Poltergeist kui teooria pole veel välja pakutud vist

Eks mõni patoloogilist volksvagiina vastast vihavaenu põdev indiviid kõmmutab neid õhu- vms. püssist. Ausalt öeldes tuleb endalgi vahel uitmõte neid golhvide ja passattide ridu harvendada mõnd granaadiheitjalaadset toodet kasutades, aga võimaluste puudus ja riigitruudus ei lase. Kuidas neid raipeid ikka nii krdi palju on. Titaannokkadega rähnidesse ka ei usu.

Poleks liimitav siis rooste ei teeks midagi. Liimialune pind ei tekita niisuurt pinget. 
Kõige hullemad on alumised nurgad. Kui rooste nurgast suruma hakkab.

(08-12-2022, 08:20 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Co õhupüssi metallkuul teeb klaasiga 1:0 näiteks ..

50 meetri pealt nigu nipsti.

On küll OT aga meie külas elab ka üks "kqngelane" kes joogisena igasugu tsirkust teinud. Nüüd on politsei poolt rahunemisele pandud. Aga kord lasi kah õhupüssist oma aiast ehk läbi kahe mitte kõige väiksema naaberkrundi kolmanda krundi aialippidest tükke välja ja grillmaja seina sisse.
Vahemaa kipub sinna 100m peale jääma. 
Siis tekkis küll küsimus kas sellisel asjal peaks ka relvaluba olema. 
Uudistes käis ju ka mitmeid kordi läbi kuidas Tallinnas lasti bussi aknaid ja lasti neid ka katki.

Teemasse aga.
Pinges klaas teeb mis ise tahab. Ja ehk tasub vaadata oma teed ja sõidetud kohad üle koos sõidustiiliga. On ka omal läinud nt. esiklaas katki peale ootamatut auku teel.

(08-12-2022, 19:22 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]...
Pinges klaas teeb mis ise tahab. Ja ehk tasub vaadata oma teed ja sõidetud kohad üle koos sõidustiiliga. ...

Nii on, avariijärgne, pehme või roostes kere soodustab. Aga ikkagi ei tasu ära unustada temperatuuri, ka sügisel kütab päike kuumaks ja siis kui päike keerab  ning vilusse jääb võivad pinged teha oma töö.
Isiklik kogemus, küll suvel aga samuti tagaklaasiga, mis suuremas osas pudenes tagakapotile. Teistpidi temperatuurikõikumisega on talvel olnud esiklaasiga - nii kui mingi 6 km läbimise järel hakkas ka kuuma õhku süsteemist tulema ilmus mõra klaasi alaserva, ühest postist teise ...

Läheb küll veits teemast kõrvale aga jutt ikkagi pingest klaasis. Ja kui vähe on vaja, et klaas puruneks.
Valgas liimiti ühele autole kolm korda klaasi ette. Päeva sai sõita ja mõra sees. Kõik kolm mõra täpselt ühte moodi.
Siis selgus ka viga. Kui betoon põrandale vett valati siis tekkis loik sinna kus kogu aeg oli olnud üks esiratastest.  Ebatasasus oli vaid mõni millimeeter
Teises ruumis ette liimitud klaas jäi pidama.