automoto.ee foorumid

(27-03-2023, 19:48 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Eks endale tehes ei olegi see igaks juhuks tugevam nii kägistav, olgu siis isetehtud traktor või garaaz. Üksikprojekti kannatab rahakott ära.
Kui juba seeriatootmiseks läheks, siis hakkab näpuga järge ajama.
Mul naabril ka Baurockist kõrvalhoone. Eks ta tahabki korralikku vundamenti ja mitte läbi vajuvat katust. Olemuselt on ta ju vägagi pude ja mõrad seina ruttu tekkimas, kui miskit kuskil nihkub.
Miskit vana palkmaja või puidust kõrvalhoonet sellega võrrelda ei saa. Seal võibki 2 meetrine sarikavahe lumega mängida ja seinad liikuda.
Vanadel majadel on ju üldjuhul sarikad ümarmaterjalist ka. Kunagi üks targem väitis, et ümar olla ikka omajagu tugevam saetud prussist.
Vat ei tea, sai siin üks targutus.
Aga, igatahes väga hea teema ja sain endalegi ühe hea idee selle I tala lahendusega.

Nii on. Igal materjalil on omad eelised ja puudused. Bauroc on kohati vägagi kapriisne nagu sina ja mõni teinegi välja toonud. Samas pakub palju vastu, kui on ehitusega vaeva nähtud. Kellele ema, kellele tütar ning mõnele hoopis vanaema. Olen palju mõelnud, et kas oleks pidanud mõne teise ehitusploki valima... Siiani pole välja mõelnud 

Esteks, hea, et keegi kajastab midagi oma tegevustest- on mida lugeda ja laiendab silmaringi. Kuna igapäevaleiba tuleb teenida teemakohases valdkonnas siis peab nõustuma ühe eelpoolse kommentaariga, et ega endale tehes üledimensioneerimine pole teab mis suur viga, äri aga sedasi ei tee. See aga pole siinkohal teema ja ilmselt omaniku see väga huvita ka.
Teisalt ei saa nõustuda autori väitega et igal oma arvamus kuna inseneeria on suht 2+2=4 teadus ja arvamised kipuvad olema pigem jah foorumiinseneride teema. 
Samas on hea vaadata, et tehakse püüdlikult ja mitte üle hänna. 
Mina isiklikult lasin jalga sellega, et kuuri ehitusel keskendusin liigselt hoone konstruktsioonidele aga läbi jäi mõtlemata sisu paigutuse pool ja kuna ruum pole üüratu siis juba 2x sisu ümber paigutanud/ehitanud. Ikka on pistik puudu või valgus paistab valelt poolt, uks on väike ja riiuleid vähe. Jõudu!

Kena vaadata, et teemakangelasel on paks nahk ja raudsed närvid 
Võtsin ühendust oma kodustatud ehitusinseneriga, uurisin poltide istu - lõtku kohta puitkonstruktsioonis, et kuidas on õige. Vastus oli väga konkreetne, insenerlik - võimalikult täpsed avad!
Soovin edu ja loen huviga!

Järg on nüüd I-talale toe monteerimine. Täiendav tugi tuleb suure ruumi osasse, kus I-tala sille on peaaegu 12 meetrit. Selle jagab tugiposti abil kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Allolevatel fotodel on näha käiguteed, mis sai tellingutest ruumi keskele I-tala alla ehitatud. Toe tulevane koht on talale märgitud punase värviga. Seda on aga fotodelt raske näha. 





Toe materjaliks sai terasest nelikanttoru mõõtudega 6x100x100 [mm]. Pikkuseks vundamendist kuni I-talani kogunes pea kuus meetrit. Mõelda võib küll, et mis sellise paika panemine ikka ära ei ole, kuid tegelikkuses oli nööki täie raha eest. Kõigepealt mass. Selle tala kaaluks sellise pikkuse juures on 100kg (+/- natuke). Kõigepealt tuli see korrektsesse mõõtu lõigata ning seejärel paika tõsta. Tõstmiseks sai kasutatud päris mitut tali. Ikka selleks, et asi võimalikult vertikaalsena püsiks. 





Tala alaosa vundamendiks (kui nii saab nimetada) oli nõukaaegne vundamendiplokk mõõtudega 30cm*60cm*90cm. See läks lappi otse paepinnasele. Alla sai loodi ajamiseks pandud minimaalne kiht korralikult tihendatud killustikku fraktsiooniga 8-16. Toe kogupikkus sai arvestatud nii, et nelikanttoru osa pluss alumise tugiplaadi osa. Tugiplaadi järgi sai kõigepealt tehtud vundamendiplokki augud ja ankrud sisse pandid. Seejärel sai tala paika tõstetud, loodi aetud, ülevalt poltidega I-tala külge kinnitatud ning alles seejärel alumine tugiplaat tugiposti ja vundamendi vahele asetatud. Või siis täpsemalt kiilutud/löödud. Sai tehtud võimalikult täpne "ist" sinna, et tugi ikka korralikult toena töötaks. Seejärel sai plaat toe külge kinni keevitatud. 



Ülemise osaga oli lihtsam. See sai komplekteeritud siis, kui tala paigas polnud. Siiski aukude puurimine kinnitusplaadist ja talast läbi toimus siis, kui tugi polnud veel tala külge keevitatud. Nii oli tagatud, et valmistoote paika tõstmisel kõik poldiaugud koheselt sobiksid. Ja sobisid hästi. Muresid ei tekkinud. 



Vähemalt endale tundus, et tugiposti panek õnnestus hästi. Tööd oli sellega rohkem, kui arvata oli, kuid paika ta sai. Kolme mehega oli üksjagu pingutamist. Õnneks jäid sõrmed ja nukid kõigil terveks. 

Valmis sai ka selle garaaži esimene kindel jalgealune. Kui seni olime tööd teinud kas vundamendiaugus koperdades või tellingutel kõõludes, siis nüüd sai paika tõstetud vahelae plaadid. Ehk plaadid talade peale, mis eraldavad esimese korruse kahte tööruumi teise korruse mancave'i osaga. Sinna sai paigutatud 22mm paksune punniga (liitega) OSB plaat. Need said korralikult taladega ära seotud, et tekiks üks terviklik konstruktsioon. Kartsin natuke seda, et mõningad vahelae tala otsad toetusid siseuste silluste peale. Nii ei ole kõige ilusam teha, kuid mõistlikke alternatiive mul sel hetkel polnud. Iseenesest on vahelagi kerge ja konstruktsioon seotud tervik. Lisaks asuvad sillused kohtades, kus üles praktiliselt midagi ei tulegi - asukoht teiselt korruselt vaadatuna katuse viilu madalaima koha juures müürlati lähedal, kus saad olla vaid küürus või kükakil. Siiski lisasin antud lahendusele hiljem olulist tugevust. Kirjeldan seda tulevikus eraldi, kuid sisuliselt tulid ukseavadesse tugevad ja laiad terasest tugiraamid. Mitte küll silluse toetamise eesmärgil (kuigi täitsid ka seda), vaid raskete tuletõkkeuste usaldusväärseks kinnitamiseks sellisesse pehmesse materjali nagu Bauroc. 





Katusekonstruktsioonide (sarikate) osas sai tehtud veel viimased liigutused, mis tegemist vajasid. Korra keegi viitas sellele varasemates kommentaarides ka. Nimelt sai fikseeritud sarikad I-tala külge, et sarikatalade paarid mingil tont-teab-mis-põhjusel piki I-tala nihkuma ei hakkaks. Tegelikkuses takistab sellist liikumist katuse ristroovitus. Ütleme, et täiendav fikseerimine sai tehtud oma südamerahu huvides. Selleks, et sarikatalade tippude peal liikuda ja töötada saaks, meisterdas üks minu abilistest asjaliku toolilaadse tugiplatvormi, mis istus täpselt sarikapaari vahele I-tala peale. Sinna mahtus kenasti mees koos tööriistadega. Head fotot pole, kuid see abinõu on osaliselt nähtav alloleva foto alaservas. 



Ning sarikate kinnitamiseks I-talale sai tehtud järgmist. Korraliku ehitusnurga üks pool läks kruvidega läbi sarika sidumisplaadi sarikatalade külge ning teine pool sai keevitusega punktitud I-tala külge. Ei midagi erilist, kuid fikseerimiseks on sellest küll ja veel. Nii sai läbi käidud kõik sarikatalade paarid. 





Teine liigutus, mis sai tehtud, puudutas müürlatti. Müürlati materjaliks oli 200x100 kuiv pruss. Tegemist on võrdlemisi paksu ja laia materjaliga. Kui puit kuivab, siis on loomulik, et siia-sinna tekivad pikisuunas mõningad praod. Üldjuhul need ohtlikud pole, kuid oma meelerahuks sai iga 1,2m taha paigutatud üle müürlati ristisuunas paiknev 200mm pikkune naelutusplaat. Et kui puit peaks tulevikus mängima ja kui peakski tekkima mõni täiendav pragu, siis oleks 101 protsenti kindel, et komplikatsioone ei tekiks. Plaat läks paika ankrunaeladega. 







Terasem lugeja kindlasti pani tähele, et garaaž on vahepeal peale saanud esimese (küll ajutise) katusekatte. Tegelikkuses sai see peale kohe, kui paigas olid sarikatalad ning need I-tala külge nurkadega kinni punktitud. Nimelt ilmad olid kohati heitlikud ja aeg-ajalt kippus vihma sadama. Et endal oleks mugavam tööd teha ja et puitmaterjal kuiv püsiks, sai kogu katus ning hoone pealt lahtised viilu müüriosad kinni katud kile ning koormakattega. 

(28-03-2023, 22:07 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Valmis sai ka selle garaaži esimene kindel jalgealune. ... 22mm paksune punniga (liitega) OSB plaat.

Ma saan aru, et antud juhul tuleb sinna peale veel kips, aga kuidas ainult OSB jala all tundus?
(ehk kas ainult OSB kannab (tabureti)jalga piisavalt kindlalt)

(28-03-2023, 23:33 PM)Raivo Kirjutas: [ -> ]

(28-03-2023, 22:07 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Valmis sai ka selle garaaži esimene kindel jalgealune. ... 22mm paksune punniga (liitega) OSB plaat.

Ma saan aru, et antud juhul tuleb sinna peale veel kips, aga kuidas ainult OSB jala all tundus?
(ehk kas ainult OSB kannab (tabureti)jalga piisavalt kindlalt)

22mm paksune soonliitega OSB oli 600mm vahedega pandud talade peal nagu üks korralik puitpõrand olema peab. 100kg mees ei pannud hüpates jalgealust nõtkuma. Kannatas vabalt redeli peal toimetada ning üleüldse oli väga soliidne jalgealune. Kui ma ei oleks pidanud seda konstruktsiooni tuletõkketsooniks ehitama, siis oleks see OSB sinna sellisel kujul ka jäänud.

(28-03-2023, 23:33 PM)Raivo Kirjutas: [ -> ]

(28-03-2023, 22:07 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]22mm paksune punniga (liitega) OSB plaat.

Ma saan aru, et antud juhul tuleb sinna peale veel kips, aga kuidas ainult OSB jala all tundus?
(ehk kas ainult OSB kannab (tabureti)jalga piisavalt kindlalt)

Võin kinnitada, et 750 mm vahega taladele kruvitud ja liimiga pandud punnsoonega OSB 22 mm ei paendu nii palju, et seda oleks tunda. Sajakilosena peal hüpates hakkasid talad paenduma ja sellega koos kogu põrand nõtkuma, aga selleks tuli tabada omavõnkesagedust. Lihtsalt taburetilt maha hüpates ei nõtkunud tuntavalt.

18 mm punnsooneta OSB plaat 870 mm vahega talale kruvituna vajub läbi sentimeetri jagu.

I tala peale oleks saanud ju telfri jooksma panna, polnud kiusatust midagi sellist teha?

(29-03-2023, 10:13 AM)vootele Kirjutas: [ -> ]I tala peale oleks saanud ju telfri jooksma panna, polnud kiusatust midagi sellist teha?

Paraku ei oleks saanud. Sarikatalade pennid risti I-tala all. Lisaks I-tala paigutus natuke halb telfri jaoks - asub täpselt ruumi keskel ja on risti sissesõidu ustega. Majapidamises muud aparaadid, mis tõstetöö vajadusel ära teevad.

Ühel korralikul majal (loe: garaažil) peab ka korsten olema. Muidu on välimus selline... "poolik". Kui ehitama hakkasin, siis oli plaan selline, et sisse tuleb ikkagi mingi koldega küttekeha. Siiski sai see mõte hiljem maha maetud. Päris sügavale koha. Ühelt poolt ruumisääst, teiselt poolt tuleohutus, kolmas asi eelarve. See pitsitab igast küljest. Ja kui õhk-vesi põrandaküte tuleb niikuinii, siis ei hakka ahjudega jamama. Pigem investeerib ülejääva kopika põrandakütte lahendusse. Loomulikult jääb valmidus selline, et väikese kohendamisega saaks tulevikus vajadusel ka koldega kütteseadme paika panna. 

Korsten tuleb kivi-metall-moodulkorsten. Korstna plokid (moodulid) olid mul tegelikkuses juba kaua-kaua enne garaaži planeerimist olemas. Kunagi jäid ühest Soome ehitusprojektist üle ning sealt ma need ära lohistasin. Ma ei mäleta kui palju kordi ma pidin neid olude sunnil ühest kohast teise tassima ning päris ausalt olin juba lootuse kaotanud, et neid kunagi vaja võib minna. Aga siiski - läks. Tegemist on meite maal ilmselt üsna vähelevinud tootega Esseblock 316 - tootjamaa vist Itaalia. Sisuliselt on tegemist fibost ümbrisplokiga, mis on armeeritud terastraadiga. Väljavõttega plokkide puhul oli ümbrisplokk betoonilaadsest materjalist (tunduvalt raskem kui tavaline moodul sirge osaga). Keskmiseks kihiks fooliumiga kaetud isolatsioon paksusega 30mm. Sees roostevabast terasest suitsutoru. Kuidagi olid need komponendid kõik omavahel ?liimitud? ka. Hülsi said seest kätte vaid siis, kui isolatsiooni ümbert ära rebisid ja isolatsiooni said siis kätte kui ploki puruks tagusid. Ja ega see plokk tükkideks minna ei tahtnud, sest armeerimisvõrk hoidis seda koos. 





Tegemist oli suitsukorstna moodulitega (T600 ning sobiv nii kuivadesse kui märgadesse töötingimustesse ja nii alarõhul kui ülerõhul töötavale seadmele). Plokke oli mul tagavaraks natuke rohkem kui nelja lõõri jagu (ühe laotud lõõri kõrgus minul 6,6 meetrit, kokku 26,4 meetrit). Seega korsten tuleb neljalõõriline ning pelgalt ventilatsiooniotstarbeline. Allpool paar selgemat fotot sisust. Plokid ajutiselt laotud korstna vundamendi osale. Parempoolne ülemine plokk on "kolmik". Näha on, et see on muust "tummisemast" materjalist kui teised kolm.





Nagu näha, siis korstna moodulite valamist ei alustanud mitte vundamendilindi alaosast. Enne ikka fibost (fibo 5) üles kuni vundamendilindi ülaosani (hoone põranda tasapind) ja alles sealt edasi korstna moodulitega. 



Korstna püstipanemisel mina kätte külge ei saanud. Üks sõpradest, kes ehitusel abiks oli, oli kooli läbinud pottsepp ning tema sai selle au endale. Kuigi korsten tuli pelgalt ventilatsiooniotstarbeline, toimus ladumine ikkagi korrektse korstnaploki liimiseguga. Eraldi ruume on garaažis kolm - kaks väiksemat tööruumi ja üks suur ruum läbi kahe korruse. Mõlemad tööruumid said omale eraldi lõõrid. Eraldi lõõr on ka hea, kui tekib vajadus kohtväljatõmbe tekitamiseks. Suurde läbi kahe korruse ruumi läks kaks lõõri. Üks teise korruse peale nö "mancave'i" osasse ning teine esimese korruse alaossa. See esimese korruse lõõr oli plaanis ehituse ajal kasutusele võtta ruumi soojendamiseks kaasaskantava diiselpuhuriga - muud kütet ei olnud ning sügis kippus peale tulema. Hea põlemisgaasid läbi korstna välja juhtida. Hiljem lõõri läbiviik läbi seina taas kinni müürida, et vastaks tuletõkketsooni nõuetele. Kui kunagi peaks lõõri taas vaja minema, siis saab alati jälle lahti teha. 



Moodulkorstna ladumine käis kiiresti ning muu töö kõrvalt. Kolm plokirida (12 plokki) päevas, et saaks ka aega kuivada. Vahelaest läbiviik tuli vekseldada. Katuse sarikatega läks nii hästi, et jalgu midagi ei jäänud. Ja eks see oli nii ette arvestatud ka. 





Siin on näha ajutine sisend lõõri koos auguga seinas suure ruumi poolt. Siia saab ühendada soojapuhuri põlemisgaaside väljundi ajaks, mil kütet veel sees ei ole. 



Allpool fotod sellest, kuidas asi kujunes teise korruse osas (asukoht tööruumide pealne "mancave")







Nagu näha, siis sarika tala läheb kenasti korstnast mööda. Nagu näha, siis katusekonstruktsioonides tuleb soojustuseks kivivill (Rockwool). Vahelae osas, mis peab olema tuletõkketsoon, kasutan isolatsioonina läbiviigu kohas keraamilist isolatsioonivilla (T1430). Sellest aga kunagi ehk täpsemalt. 



Selline tore korsten sai. Ega ta nii päris ei jää. Hiljem ikka krohv ja värv peale. Lõpptulemusena kinni ei kata, jääb igast küljest vaadeldav.

Korstna ja puitkonstruktsiooni vahel nõutakse muidu 10cm.

(31-03-2023, 00:14 AM)spitfire Kirjutas: [ -> ]Korstna ja puitkonstruktsiooni vahel nõutakse muidu 10cm.

Korstnajuhend nõuab 50 mm

Korstna kauguse põlevmaterjalideni määrab ikkagi ära korstna tootja ning numbriliselt on ohutuskuja ära toodud korstna sertifikaadis.

Rolli mängib ka see, mis otstarvet korsten (korstnalõõrid) täidavad ning mis seal sees liigub (kui liigub). 

Antud korsten on kuni T400 temperatuuriklassini ohutuskujaga G00 (null) ja T600 temperatuuriklassis töötades on antud korstna ohutuskuja G50 ehk 50mm. Seega tänapäevaste madalate põlemisgaasidega kütteseadmete puhul tootja ohutuskuja ette ei näe. 

Minul kannab korsten ventilatsiooni otstarvet ning kütteseadet sellega ei ühendata.

Joppenpuhh...Kivikorstna kaugus puidust ALATES 10 cm ja sõltub temperatuuri klassist T600 on 250mm!Moodulkorstnal on ALATI  tootja juhiste järgi!Ja eelmise postituse pilt on jumal teab mis korstnast ja arvaks äkki isokern,siin laotakse täiesti mulle tundmatu looma nahka...Avalikus foorumis võiks ikka faktidele tuginedes numbreid laduda....

(29-03-2023, 10:39 AM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]

(29-03-2023, 10:13 AM)vootele Kirjutas: [ -> ]I tala peale oleks saanud ju telfri jooksma panna, polnud kiusatust midagi sellist teha?

Paraku ei oleks saanud. Sarikatalade pennid risti I-tala all. Lisaks I-tala paigutus natuke halb telfri jaoks - asub täpselt ruumi keskel ja on risti sissesõidu ustega. Majapidamises muud aparaadid, mis tõstetöö vajadusel ära teevad.

Tala pennide alla ja keset penni püstine pruss, täiesti tehtav...
Aga respect, see asi tundub küll "isalt pojale" tüüpi konstruktsioon olevat, mõni asi on ikka kõvasti ülemõeldud

Võtaks rahulikumalt. Kivikorsten ja moodulkorsten on kaks erinevat asja. Eeltoodud piltidel ju väga hästi näha ka, et moodulis on juba villaga isolatsioon sees olemas. Antud paigalduse puhul kõik OK. Ei saa võrrelda asju, mis pole võrreldavad.
Edu ja paksu nahka ehitajale.

tegin õele moodulkorstna, 5cm kivivilla sarikani jms.
Tuli maja vastuvõtja, ütles, et osa villa tuleb välja kraapida, muidu ei näe, kui seal põlenguks läheb.
30cm asemel lubati jätta 10 vms.

(31-03-2023, 10:52 AM)pannkook Kirjutas: [ -> ]... moodulkorstna, 5cm kivivilla sarikani jms.
Tuli maja vastuvõtja, ütles, et osa villa tuleb välja kraapida, muidu ei näe, kui seal põlenguks läheb.
30cm asemel lubati jätta 10 vms.

Tarwitan teemaalgatajalt küsitud luba täpsustamaks ülalolevat. Et kas ma mõistsin kirjapandut õigesti...

Maja vastuvõtja (ilmselt KOV?) arvates siis puuduliku isolatsiooni jäetud õnarus võimaldab tuvastada põlengut (huvitav, kes ja millal seda tegema peaks ronima) ning täieliku isolatsiooni korral järgneb paratamatu mahapõleng? Selline eluvõõras väide kuulub samasse valdkonda puitseintega majale rakendatud keelust mitte ladustada küttepuid seina vastu. Paberil ilus  ja vajalik, reaalsuses tähendust ei oma. Niikuinii ei jõua pääste (kui vabatahtlikud just üleaedsed ei ole) piisavalt kiiresti kohale, et midagi päästa oleks...

Riiklikud päästjad tulevad kümneid minuteid, kui üldse hajaasustuses õige küla üles leiavad...

Kui luba sai kuritarwitatud, siis palun lahkesti märku anda!

Kiiduwäärne töö ja eeskujulik kajastus endiselt. Arvestades kasutusotstarvet ja aluspinnast, siis midagi viltu küll ei paista olema. Palun jätkata!

(31-03-2023, 10:52 AM)pannkook Kirjutas: [ -> ]tegin õele moodulkorstna, 5cm kivivilla sarikani jms.
Tuli maja vastuvõtja, ütles, et osa villa tuleb välja kraapida, muidu ei näe, kui seal põlenguks läheb.
30cm asemel lubati jätta 10 vms.

See, mida öeldi, ei pruukinud vale olla. Võib-olla said seletusest pisut valesti aru? Aga võib-olla sain hoopis mina valesti aru

Moodulkorstnate tootjad näevad ette isolatsiooni ulatuse (kihi paksuse), mida võid moodulkorstna vastu suletud konstruktsioonides (nt. vahelae või katuse läbiviigud) panna. Ei või liiga palju olla, sest sellisel juhul võib korstna välispind ?tahmapõlengu? olukorras üle kuumeneda. Ja edsi juhtub teadagi mis. Sellepärast piirataksegi kasutatava isolatsiooni hulka moodulkorstnate välispindade vahel läbiviikudes ning jäetakse sinna asemele tuulutusvahe. Kui suur see tuulutusvahe peab olema ja kui suur osa läbiviigust võib olla isoleeritud, seda otsustab taas tootja. Allpool üks täiesti suvaline illustratsioon veebist:

(31-03-2023, 10:52 AM)pannkook Kirjutas: [ -> ]Tuli maja vastuvõtja, ütles, et osa villa tuleb välja kraapida, muidu ei näe, kui seal põlenguks läheb.
30cm asemel lubati jätta 10 vms.

See "vastuvõtja" on päästeamet. Paljuski oleneb kui nõudlik persoon sinu piirkonnas toimetab. Ja kui hästi on sul varjatud tööd dokumenteeritud. Kahtluse või lausa kõhkluse korral nõutakse sult kuuenda kati küttekehade spetsialisti (ma ei tea mis selle distsipliini täpne nimetus on) akti. Sõbral hiljuti lõppes see fibo moodulkorstnaga tembutamine korstna kinni plommimisega, kuna talt nõuti konstruktsioonide avamist, millega ta nõus polnud.