automoto.ee foorumid

Ajendatuna postitusest naljanurgas

(14-03-2024, 21:41 PM)suvasass Kirjutas: [ -> ]2019. ongi juba eelajalugu

tekkis küsimus, kuidas austet ksf tajuvad aja möödumist?
Isiklikult minu jaoks on 2019 täna pärastlõuna ajal. Remont on alustatud 2019 aga veel lõpetamata jne. See mis toimus aastal nt 1975 oli alles üleeile, a. 1990 eilne päev jne. Raske on meenutada kas mingi sündmus isiklikus elus toimus 2005, 2010, 2015 või 2018, see on kõik "tänase" päeva sees, olulisi, maailmamuutvaid eristavaid sündmusi ei ole.

Vanatehnikaks klassifitseerub mu silmis mitte 30+ vaid ikka see mis on VANA, st no vähemalt 50, tegelikult 70+ aastat. Ehk igal juhul juba kandilise disainiga auto on out selles mõttes, vana volga on viimane tinglikult vanaauto, tegelikult lihtsalt viimane ilusa disainiga auto, vanatehnika jääks ikka sõjaeelsesse aega, isegi ütleks kolmekümnendate keskpaigani. Sealtmaalt hakkasid tehastest tulema põhimõtteliselt tänapäevased autod, ok, jätame need elektrilised jubedused ja ekraane-juhiabisid täistopitud värdjad välja.
1970-ndate mersu on tehniliselt ideaalne ehk tänapäevane auto, millega sõit oleks ka täna lihtne ja mugav.

Teine mõiste on kaasaeg või uusim aeg - minu tajus on kaasaeg kõik see mis algas tänapäeva mehhaaniliste imede leiutamisega ehk ajajärk kusagilt peale Prantsuse-Preisi sõda 1870 (La Belle Époque), kui võeti kasutusele elekter, metrood, telefon, telegraaf, kino, autod, lennukid ja sümbolina põhimõtteliselt muutmatul kujul tänaseni säilinud vintpüss (mauser, mosin jne) jpt tehnilised leiutised. Samasse ajastusse jäävad ka kõik peamised teaduslikud avastused, mis küll realiseerusid praktiliste esemetena hiljem, kas vahetult enne või peale II ms (aatomipomm, reaktiivlennukid jms). Mingid pisitäiustused/edasiarendused nagu mobiilside või internet ei oma põhimõttelist tähtsust elekterside leiutamise järel.
Kuidas teie tajute seda va muutuvat maailma?

Õhtust!
Ei hakka keerutama, väga hea teema kahjuks ma ise sel aastal vist siin voorumis ei postita?
Aga, Sina, Rain, teed kõike valesti ja Sa ei saa arengust ega progresist üldse aru! Kas Sul üldse on smartofofon olemas? Kas Sul on facebooci konto olemas?
Mis ajatajust Sa üldse räägid, fosiil, 20-nda sajandi relikt, kes elad 19.nda sajandi talumajandis, aga mõisale teoorjust ei tee!?
Ega ma hetkel eriti aru ei saa, millest jutt ja ega ma tegelikult ei tohiks siia üldse positada, sest lubasin seda aate jabu mitte teha ( vabanduseks võin kosta, et olin sel lubamise hetkel ebakaines olekus, aga see on teatavasti veel hullem seaduse rikkumine, kui kaine peaga lollusi trükkida).
Aga läheme tagasi natuke... minul smartofon ei ole, tean mõningaid inimesi veel, kellel ei ole - näiteks Vladimir Vladimiripoeg Puutin, Luste Viki, jne jne.
Ülsiselt ma vihkan kõiki neid nn tänapäevasedi leiutusi, äpp jms rõvedusi!  Aga ma ei heida kellelegi ette, et ta neid asju kautab, eesti inimene on samasugune tore tegelane, kui misiganes rahvusest indiviid, pm mida mõnusam, seda kasulikum, mulle vaffam, mis edasi . ei mina tea ja mis minu asi!
Mul o n kodus koeraga sama teema, annad talle taldrikut lakkuda ja asi korras!
 Eesti rahvaga on sama teema (ma ei valista, et ka muude rahvustega, aga seal on inerts hoopist teine, ma üldse ei suuda sru saada, kuidas see Eesti rahvuse ja Eesti rahvusriigi asi on praeguseks jõudnud ja säilinud selliseks nagu ta hetkel on!?
Siia kõik need KaKa jne naljad, mis nagu oleks naljakad ja tegelikult ei ole ka mingi ca  1 natuke miljonit eestiMaalast - mida Te selle voorumlased tegelikult ikkagi tahate, jutt ei ole automaksust ega muudest kliimaministeeriumi lollustest, natuke võiks ikkagi ka lihtsalt selle eesti rahva mineviku. oleviku ja ka tuleviku maeiteagi millegist hoolida! Siin vorumis on ka hulga liikmeid, kes kassi nime nähes kukuvad oksendama, minul isiklikult on ka oma mittelemmikud, suur rahvas (ca 1 mlj) saame endile lubada!...
Üldiselt mul jooksis juhe umbe ja ma pean kasutama lahusteid, aga kui tõsiselt, siis arvan, et hea ja huvitav teema, kas sellest voorumi kui sellise reamina.... kohalt midagi kasu tõuseb, ei tea, aga "suures plaanis" hea teema! 

Olles ikkagi mingitsorti joobes  ja omamata õigust teha siia akadeemilisse keskkonda lõputult postiutsi, siis kutsun ülesse tegema siia, ja mitte ainult siia teemasse veel juurde igasuguseid postitusi, mida isegi ei taha enam pärast lugeda, kirjutada siiski kannatab! Ja ma ei ütle, et voorum on halvaks  läinud. ma ei ütle, et voorum on parem olmud, ma ei hakka nõudma, et eesti rahvas on olnud parem postitaja ja voorumlane, arvan, et eesti rahvas on saanud paremaks, on saanud eurooplaseks, on saanud aru, et oluline on ikkagi võikihi  ja vorstiviilu paksus mustaleiva peal ....

Ja nüüd moraal - mida sa, kassiraisk  siia reostad, ise lubasid, Kasikov, sind puutin juba ammu kutsub jne....
Et see väike eesti rahvas, kel on lubatud 3 posti jne..., ega vahet pole, on see rahvas või rahvus kestnud mitusada aastat (muidugi sm, Puutin võib oma kladest järgi vaadata, et just ivan julm lõi gi eeti maa ja rahva ja ilmselt nii oligi)
Aga nüüd on nii, et edasi kirjutavad juba teised, paremad eesti rahvusluse kandjad, keta puutin ei ole koju kutsunud ja üldse ma arvan, et see voorum ei ole  päris "see voorum", aga ikkagi Raini  poolt  väga hea teema ja ilmselt kuhugi ikkagi see teema ei jõua, sest näha on olnud, et tarku mehi siin nähtud on, aga parakuon nad kõõritanud ikkagi kas RE või KE poole ja sellist maamehe tervet maailmavaadet pole ka neil olnud, ilmselt mingi pisikese maarahva paljuvatelisuse teema vma
Üleüldiset - moraa lon järgmine, ärge tarbige alkohili ja tehke õigel ajal parandusi, ehk kokkuvõttes, ärge võtke selle voorumi posti tõsiselt, va kui see  sobib teie maailmanägemusse, kahju on, et eestirahvas ei ole juba varemalt valmis valeposte  läbi hammustama .... pm on siin ,imgisugused adminisaatotid ka oremas, kes voorumi ja ka eesti asja arengut järgivad...
Lugesin üle ja moraal on järgmine - foorumlane, tee järele aga jumala pärast, ära postita sellist jama siia juurde! Aga muidu, ea voorum .......

Tuleb nõustuda Kassiga - tõesti üle hulga aja üks tõsine teema, kus vahelduseks automaksu-teemalisele halamisele on ka tõsisemat filosofeerimist oodata. Ja ka moderaatoritele peaks siin tööd jaguma.
  Elame väga huvitaval ajal, kõik on muutumises, mõned muutused on võib-olla paljudele vales suunas, aga tuleb kohaneda, arvestada kõikide arvamusega, tuleb elada uuenenud maailmas ja nii edasi ...
  Kui mina veel poisike olin, siis oli selline arusaamine, et vikerkaare nägemine tähendas õnne. See koht, kus vikerkaar maad puudutas - seal tuli otsida auku, kaevata ja siis leidsid kullapaja. Selline tore värviline mälestus koos rikkakssaamise unelmaga. Aga mis on nüüd -- millega seostub vikerkaar praegu. Lastelt on vikerkaar ära varastatud! Vikerkaarega muidugi seostub küll tänapäeval ka augu otsimine, aga see on pruuni värvi auk koos viiekümne varjundiga ja hoopis erinev sellest kontseptsioonist, mis oli 40-50 aastat tagasi. Ma muidugi saan aru, et erinevus rikastab ja maailmas on elu toredam, kui on palju erinevaid maailmavaateid ja arvamusi. Kuid see on kõik vist üks petu-värk. Ühest küljest peaks arvestama erinevate inimestega, aga samas ema kohta ei tohi öelda ema ja isa kohta ei tohi öelda isa, peab tulevikus vist ütlema vanem1 ja vanem2? Aga kuidas määratakse see, kes on vanem1 ja kes vanem2? Selline nummerdamine süvendab ebavõrdsust! Vanasti oli vanadel eestlastel selline vanasõna - Kes ees , see mees! Selle järgi oleks muidugi lihtne määrata, kelle jalas on püksid. Kuigi muidugi oleks loogilisem, et mees on taga ja naine ees, aga see selleks. Ja kogu see vikerkaare-värk üldse - enamus hetero-mehi on tegelikult väga kahepalgelised. Kui heteromees vaatab naisterahva tagumikku, siis võib see temas teatud positiivseid võnkeid tekitada. Samas - kui see kena tagumik on meesolevuse küljes, siis see heteromehes selliseid võnkeid ei tekita. Väga kahtlane ja kahepalgeline värk igatahes. Mis meid siis tegelikult huvitab . kas pakend või sisu? O Tempora, O Mores.
  Ja nüüd konkreetsemalt sellest aja mõõtmisest ja aja möödumise tunnetamisest. Siin tuleb kahtlemata arvestada sellega, et meie jalgealune pind samaaegselt pöörleb ja tiirleb. Tasakaalus püsimiseks tuleb arvestada neid faktoreid, lisaks veel triangulatsiooninurka, rahvusvahelist imperialismi ja nelja aastaaega. Teised faktorid ei ole nii olulised. Siiski on oluline vaadata ka üldist plaani - kosmose, maailmaruumi ja Linnutee ajalugu suures perspektiivis. Sada või ka tuhat aastat siia-sinna - see on kärbsemust! Lühikeses perspektiivis on muidugi oluline, kas 4-silindrilisse mootorisse saab 8 kolbi panna või mitte ja mis aastal kasutati Ford  Sierral üldse neljasilindrilist vabalthingavat 8-klapilist mootorit. Tüüpiline tänapäeva noor autojuht ei jaga aga absoluutselt matsu ja tal on täitsa pohlad, kas kolbe on 2 või 8 ja kas Maa pöörleb või tiirleb või teeb mõlemat korraga. See oli vanasti nii, et tubli talumees oskas kõike alates lammaste paaritamisest kuni eelarve koostamise ja sepatöödeni välja. Täna ei ole need oskused ja teadmised olulised. Ärge vaevake oma pead sellega, kas aeg möödub kiiresti või aeglaselt! Tehke Tik-Tokis paar mõttetut videot, mudige kaamera ees otsa, koguge feimi ja sulli - elu on ilus! Ortodokssed Eesti mehed muidugi nii ei tee ja nende elu ei ole ka nii ilus, kui tänapäeva noortel.

Noorus on hukas! Siiski, ükskord saavad nemadki vanaks.
Leiba lauale ei too enam ammu maa kündmine, külvamine, kasvatamine ja lõikus. Nüüd saab klaviatuuri näppimisega hoopis priskema leiva lauale. 
Aja voolamist tagant poolt jälgimist nimetatakse ajalooks. Kahjuks ei saa me aega ettepoole jälgida, vaid üksikud oskavad ennustada ja sedagi mingi tõenäosusega.

Põhimõtteliselt räägite siis relatiivsusteooriast? Aja kulgemise suhtelisusest?
 Einsteinist pole väga kunagi aru saanud, aga aja kulgemine oli aeglane lapsepõlves, natuke kiirem juba kooliajal. Sõjaväes jäi korraks seisma, 20- ndates- 30- ndates lippas hästi, nüüd peale 40- ndaid lausa linnutiivul. Eks ta ehk hooldekodus tõmbab jälle tuurid alla.

Mina arvan, et igas valdkonnas jäävad ellu vaid need, kes suudavad muutuva keskkonnaga kaasa minna.

AI tulekuga jäävad it-sektoris paljud koodikirjutajad ilma tööta ja peavad kiiresti ringi kohanduma või mõne muu töö valima. Koodi enam ei kirjuta arvutikeeles vaid annad AI'le teada mida tahad ja teeb 24/7 sulle tööd.

Sama on ka põllumajanduses, rögiseva russiga töötavad need kelle põhitöö on midagi muud kui metsandus või põllumajandus. Parima tulemuse annab juba süsteem mida juhib arvuti ja see kalkuleerib vastavalt GPS'ile ja anduritele kui palju on vaja väetist või seemet. 

Tehis aju võtab paljud tööd üle kuna rügab 24/7 tööd teha ning ei tee suitsupause, ei võta haiguslehte.

Praeguse muutuste ajal on edukad need kes valivad sellise valdkonna mida ei saa AI teha. Ehk siis tööd mida tehes on küünealused mustad.

(16-03-2024, 11:53 AM)vant Kirjutas: [ -> ]Põhimõtteliselt räägite siis relatiivsusteooriast? Aja kulgemise suhtelisusest?
 Einsteinist pole väga kunagi aru saanud...

noh aja kulgemise suhtelisus on lihtne, sõltub kummal pool peldiku ust sa oled. Aga mina ei mõelnud aja kulgemise suhtelisust vaid seda, kuidas me tajume möödunud sündmusi, noh et kas Laulev revolutsioon oli ammu või alles äsja. Mina tajun, et just nüüdsama sai mööda, mõne jumbu jaoks oli see eelajaloolisel ajal.
Sama paljude teiste asjadega, nt kosmosevallutamise algus on ikka tänapäeva sündmus, toimus inimeste eluajal kes praegugi elavad. Vabadussõda on juba lähimineviku sündmus, selle mäletajad surid alles mõni aasta(kümme) tagasi, nendega oleme saanud suhelda, selle sõja jäljed on praegugi veel kohati (minu majas nt) näha jne
Ja ma olen aru saanud, et see erinev taju ei ole päris otseses seoses inimese vanusega. Aga millest see sõltub?

(16-03-2024, 12:02 PM)tõnn Kirjutas: [ -> ]Mina arvan, et igas valdkonnas jäävad ellu vaid need, kes suudavad muutuva keskkonnaga kaasa minna.
...

Nii ta kipub olema aga lisaks suutmisele muutuva ilmaga kaasa minna on olemas veel üks tegur - tahtmine. Ja nt mina ei taha minna kaasa tänase maailma arengusuunaga, mis viib meid otse kuristikku.  Aga aja tajumisse see ei puutu.

Vanaisa ütles ka et teda need uued pealesõjaaegsed autod ei huvita.

Kui kaheaastane laps elab ühe aasta ja saab kolmeseks siis on möödunud kolmandik tema elust ehk sama palju kui kahekümnest kolmekümneni või neljakümnest kuuekümneni.

Huvitav kokkusattumus on siin küll. Esiteks, et inimesel seesugused mõtted üldse tulevad. Ja et ta võtab teha vastava teema. Ja veel see, et nii mõnigi teine on seda lugema või täiendama sattunud.
Muideks, antud teemal oleks nagu mitmeid raamatuid kirjutatud ja juhuslikult eile õhtul lugesin ühte seesugust. Lühidalt oli siis lugu selline.

Vello, nimi muudetud, sõitis bussis, millele oli ka peldik sisse ehitatud. Et enne sõitu oli jooke tarbitud ja tükk maad oli veel minna, tekkis Vellol, kelle nime on muudetud, teatud edasilükkamatu tung seda asutust külastada. Roninud siis kuidagi sinna kitsasse plastikust ruumi, toetanud ühe käega lage ja teisega hoidnud pihus poolpehmet tilli, tekkis Vellol huvitav mõte. Nimelt siis aja ja ruumi ühtsusest. Ja arutles ta umbes niimoodi - kui võtta praegu minu ümbert ära kõik plastik ja raud, siis võiks ette kujutada enda liikumist umbes meetri kõrgusel teepinna kohal  üheksakümnekilomeetrise tunnikiirusega, peos poolpehme riist. See mõte tegi ühtaegu nii nalja, kui ka tekitas teatud ülevuse inimvaimu suuruse kohta.

Raamat loomulikult jätkus samasuguste kaasanoogutamakiskuvate lugudega ja olgu Urmas Vadile selle eest siinkohal ka tänusõnad edastatud. Aga filosoofiline kulgemine läbi õhu jäi meelde. Sest teistpidi võttes, kui eemaldada antud valemist ka meie armas Eesti, EU ja nii edasi, siis võiks igaüks omale ette kujutada, olgu siis midagi pihus või mitte, et sa kihutad seda kõike tehes vakuumis sadu tuhandeid kilomeetreid tunnis, ümber ainult tähed ja SpaceX-i ruuterid.

Umbes 50 aastat tagasi lugesin ma ühte raamatut, mille pealkirja ei mäleta, fantastika valdkonnast. Seal oli juttu teadlasest, kes konstrueeris mitu robotit, kes said täitsa iseseisvalt hakkama ja oskasid ka uusi roboteid kokku panna. Need robotid paigutati asustamata saarele, et siis jälgida progressi või regressi. Esialgu läks kõik väga hästi - robotid arenesid ja mõtlesid välja üha keerukamaid roboteid. Konstrueerisid päikesepaneelid ja said energiat päikeselt. Robotite ehitus läks väga keeruliseks, inimesed ei saanud enam kõigest aru. Mingis etapis oli tunda, et robotid on tõesti saavutanud kõrge taseme igal alal. Materjalide hulk saarel oli siiski üsna piiratud, uute robotite valmistamiseks tuli vanad demonteerida ja nende osi kasutada, seda ka tehti. Lõpuks valmis üks ülivõimas ja üliandekas robot, kes suutis praktiliselt kõike, kuid tema päikesepaneeliks ei jätkunud enam materjale. Robot töötas, kuni jätkus akus energiat, siis suri välja, kogu see superinnovaatiline tehnika oli abitu, kuna aku sai tühjaks ja laadijat ei olnud.
  Kui kaua AI ja ChatGPT ja muud taolised töötavad, kui päikesetuul laineid loksutab ja voolu ära võtab (või liiga palju juurde annab)?

Aeg on nii suhteline, et isegi meestel ja naistel erinev.
Mina näiteks rühman mitu tundi a eit räägib midagi pooleteist minutist.
Samas poes käies on vastupidi.

(16-03-2024, 11:53 AM)vant Kirjutas: [ -> ]Põhimõtteliselt räägite siis relatiivsusteooriast? Aja kulgemise suhtelisusest?
 Einsteinist pole väga kunagi aru saanud ...

See relatiivsusteooria on üks huvitav asi. Kunagi õppisin koolis kujutavat geomeetriat ja seda õpetas lugupeetud pedagoog Raunik, vist Jaan oli eesnimi. Tema rääkis kahest maadlejast võistlusel ja asjade mõistmise kokkuleppelisusest. Et kui kaks maadlejat maadlevad, siis kuidas otsustada, kes võitis? Kokkuleppeliselt võidab see, kes on peal. Kuid see on relatiivne lähenemine - me otsustame võitja oma suva järgi, lähtudes maapinnast või põrandast. Kuid põrand või maapind ei ole üldse oluline, kui taustsüsteem on suurem - näiteks galaktika. Päikese suhtes on lähemal hoopis see, kes on niiöelda peal ja võitja peaks siis olema meie mõistes alumine mees. See Raunik oli huvitav tegelane, ega päris täpselt kunagi aru ei saanud, millal ta tõtt rääkis ja mida mõtles tõsiselt. Aga maadlusvõistlustel kaotajale see teooria ilmselt meeldiks.

(16-03-2024, 11:53 AM)vant Kirjutas: [ -> ]Põhimõtteliselt räägite siis relatiivsusteooriast? Aja kulgemise suhtelisusest?
 Einsteinist pole väga kunagi aru saanud, aga aja kulgemine oli aeglane lapsepõlves, natuke kiirem juba kooliajal. Sõjaväes jäi korraks seisma, 20- ndates- 30- ndates lippas hästi, nüüd peale 40- ndaid lausa linnutiivul. Eks ta ehk hooldekodus tõmbab jälle tuurid alla.

Ühes sõbralikus foorumis oli (on?) ühe sõbraliku kaasfoorumlase allkirjaks ehk moodsas eesti keeles signatuuriks umbes sihuke lause:

"Elu on nagu lintmakk. Mida kaugemale mängimine jõuab, seda kiiremini hakkab mahakeriv ketas pöörlema".

Mina olen siin-seal kohanud inimese elu ja aja tajumist võrreldavat magnetofoni lindi ketastega.
Mida lõpu poole, seda kiiremaks järele jäänud osa pöörlemine muutub.
Edit:
Sel ajal, kui ma oma postitust marineerisin, tuli see mõte juba teisest allikast.
Aga sest pole midagi, ma arvan.

(16-03-2024, 16:49 PM)Raudpats Kirjutas: [ -> ]Umbes 50 aastat tagasi lugesin ma ühte raamatut, mille pealkirja ei mäleta, fantastika valdkonnast. Seal oli juttu teadlasest, kes konstrueeris mitu robotit, kes said täitsa iseseisvalt hakkama ja oskasid ka uusi roboteid kokku panna. Need robotid paigutati asustamata saarele, et siis jälgida progressi või regressi. Esialgu läks kõik väga hästi - robotid arenesid ja mõtlesid välja üha keerukamaid roboteid. Konstrueerisid päikesepaneelid ja said energiat päikeselt. Robotite ehitus läks väga keeruliseks, inimesed ei saanud enam kõigest aru. Mingis etapis oli tunda, et robotid on tõesti saavutanud kõrge taseme igal alal. Materjalide hulk saarel oli siiski üsna piiratud, uute robotite valmistamiseks tuli vanad demonteerida ja nende osi kasutada, seda ka tehti. Lõpuks valmis üks ülivõimas ja üliandekas robot, kes suutis praktiliselt kõike, kuid tema päikesepaneeliks ei jätkunud enam materjale. Robot töötas, kuni jätkus akus energiat, siis suri välja, kogu see superinnovaatiline tehnika oli abitu, kuna aku sai tühjaks ja laadijat ei olnud.
  Kui kaua AI ja ChatGPT ja muud taolised töötavad, kui päikesetuul laineid loksutab ja voolu ära võtab (või liiga palju juurde annab)?

Ma kõvasti kahtlustan, et see jutt oli Anatoli Dneprovi 1958. aastal ilmunud "Krabisaar" ("Krabõ idut po ostrovu"), eesti keeles ilmunud kogumikus "Diogenese latern" 1976. aastal.
Kui nii, siis lõppes lugu pisut teisiti -- üks hiiglasuur robot pistis kõik ülejäänud pintslisse, kuid tema suutlikkus sellega piirduski. Ja robotite leiutaja kaval plaan lasta robotid vainlase maale lahti, et need sealt kogu metalli sisse vehiksid, läks vussi.

A' võib muidugi olla tegu kellegi teise jutuga, hirmus sarnasega sel juhul.

(16-03-2024, 18:16 PM)tcumen Kirjutas: [ -> ]Mina olen siin-seal kohanud inimese elu ja aja tajumist võrreldavat magnetofoni lindi ketastega.
Mida lõpu poole, seda kiiremaks järele jäänud osa pöörlemine muutub.
Edit:
Sel ajal, kui ma oma postitust marineerisin, tuli see mõte juba teisest allikast.
Aga sest pole midagi, ma arvan.

Eip, ka 25 aastat tagasi (kui makilint oli alles pooles kettas) tundus mulle et 1970-ndate mersu on kaasaegne auto (nö uueväärses seisus olles, ajamasinast välja võttes) vaatamata juba sel ajal möödunud 25-30 aastale auto konstrueerimisest-tootmisest. Ja mersu on siin lihtsalt sümbol, mitte et ma oleks mersu fänn, pigem vastupidi.

Kass pani muidugi jälle peene iroonia ja huumoriga asjad paika - et mis juhtub kui mitteniiteravadpliiatsid filosofeerima kukuvad
Kiitus

Vanaduses aja suhteline kiirenemine tuleb mõtlemise aeglustumisest!

Võimalik, võimalik.

Kes inglist tönkab, siis siin on üks huvitav lähenemine aja suhtelisusele:



Paraku automaatsubtiitrid lõhuvad kogu elegantse keelekasutuse

Vana tehnika on see, mida minu isa uuena osta ei saanud