omaaegne kuulus süvendaja "Pirita":
https://www.muis.ee/museaalview/54776
mille masinahoone tehti mingist bussi kerest?
Operaatori kabiin on pärit kuskilt mujalt?
Aga süvendaja peamasin tekitas kahtlust:
https://www.muis.ee/museaalview/54777
see pole ju mingi bussi mootor. See ongi mingi väiksema laeva masin. Aga pärit Sakust? Mingi maamootor? Mingi elektrijaam ageneraatori mootor?
(22-03-2026, 22:35 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Sihtotstarbeline laeva masin ega abimasin see ei ole.
Fotol tundub tegemist olevat 6-silindrilise vene diiselmootoriga Д6С1.
Siit saad juurde lugeda: https://banga.ua/acat/dvigateli/barnault...izeli_d6s1
See on mingi varuosade tellimise leht, otstarvet ega ajalugu seal ju pole.
Olemuse järgi selgelt ju maamootor. Kasutatav siis elektrijaama generaatori käitamiseks? Pildilt on näha, et mingi suurem jupstükk on taga - alalisvoolu generaator? Pirita tööseadmed võisid tõesti olla elektritoitega...
Aga mis bussilt on võetud kere? Ja on aimu, millest on tehtud operaatori kabiin?
https://www.shutterstock.com/video/clip-...gle.com%2F
Sama kere on video esimesel sekundil. Ilmselt midaga sõjaajast siia jäänud. Oli veeel üks hispaaniakeelne leht sarnase bussiga aga aknaid kaks tk vähem.
https://eu.elpasotimes.com/story/news/hi...066417007/
https://kjk.ee/sulev-roosma-uhe-toelise-...poolsusse/
Tsitaat:konstrueeriti 1958 oma jõududega N Liidus kõige moodsam süvendaja Pirita. Seega, valmis unikaalne masin ning loodi Sulev Roosma juhtimisel Eesti esimene vesiehitusorganisatsioon. Süvendaja ehitati valmis ühiskondlikus korras klubi kai peal ja tollase Kalevi jahtklubi ülema V. Vapperi toetusel.
Muidu ka huvitav jutt ühe inimese eluteest ja elutööst.
Tsitaat:Д6С1 on Nõukogude D6-seeria diiselmootori modifikatsioon, toodetud alates 1960. aastatest.
Kuidas sattus alates 60-ndatest toodetud mootor 58- ndal ehitatud süvendaja peale? Hiljem vahetati millegi algse vastu?
Kepsud ei ole vahetatavad.
(23-03-2026, 13:47 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Täpsustan pisut veel mootori kohapealt.
Д6С1 pärineb II maailmasõjaaegsest nõukogude tankimootorist B2. Ehk sisuliselt võeti ennast tõestanud 38l töömahuga V12 tankimootor, saeti see pooleks ning tulemuseks oli kergem rida 6 mootor töömahuga 19l, mis sobis oma suuruselt kasutamiseks tööstusliku universaalse jõuseadmena. Ehk sisuliselt rändas see kolakas sinna, kus teda parasjagu vaja oli. Mootor oli venelastele mokkamööda, sest see oli vastupidav ning laialdaselt kasutusel. Algse V12 tankimootori teatud detailid sh kolvid, kütusesüsteem, klapid, mõne info kohaselt ka kepsud, sobisid ka rida 6 tööstusliku jõuseadmega. Seega olid tootmiskulud minimeeritud ja varuosade saadavus laiem.
Seda, et kompaktsem versioon sobitus ka mõningatele väiksematele veesõidukitele ei tee sellest sihtotstarbelist laeva pea- või abimasinat. Minu mõte oligi just see, et see mootor ei ole algselt merele disainitud.
Jep, samasse poolekssaetud tankidiisli satsi kuulub ka У1Д6, mis oli kasutusel mitmel pool, sh teehöövlil DZ-98. Ehki see kuntsmudsu arvab venelaste kirjelduste järgi, et tegu oli lihtsa vastupidava mootoriga, siis vähemalt höövlite peal läksid nad üsna kiirelt rikki ja asendati teedevalitsustes kohapeal nn krazi mootoriga (jamz), mis kannatasid väärkohtlemist palju paremini.
Ega selle pildi pealt ei oska mina küll arvata, milline Д6 variant seal täpselt on.
(23-03-2026, 13:17 PM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]Ehh, Odessa...
See kere on avariiliselt liinibussilt Zis-154.
https://www.facebook.com/taavi.leola/pos...NvQL4nSUNl
Tõenäoliselt see buss: https://ebus.ee/vehicle/20151/#vid20151
Nina on meisterdatud uus seetõttu, et avarii pärast polnud orginaali taastada.
Mootor on tõenäoliselt mõni tolleaegne laevamootor/industriaalmootor.
Märtsis 1958 saadi alles luba süvendaja ehitamiseks. Nii et 1956 polnud veel midagi olemas.
Sakus polnud Maaparandusinstituuti, oli:
https://et.wikipedia.org/wiki/Saku_Maako...e_Tehnikum
Tallinna linna Teede- ja Sildade Trustis moodustati 1959 hüdrotehnika osakond. Selle baasil asutati 1966 mais Tallinnna linna asutusena Mehhaniseeritud Vesiehituse kolonn. Nii et 1959-61, kui ehitati uued muulid, polnud Vesiehituskolonni veel olemas.
Oktoobris 1966 on Pirita veel hingekirjas, edasi pole enam kohanud.
1966 mais on Vesiehituskolonn saanud ühe eraldi 3D6-mootori.
Bussi kerega on siis selge. Aga operaatori kabiin? See peab olema tehasetoodang, kuskil Pirita sadama staapli peal keegi midagi sellist tegema ei hakka.
(07-04-2026, 23:15 PM)Castellum Kirjutas: [ -> ]...
Bussi kerega on siis selge. Aga operaatori kabiin? See peab olema tehasetoodang, kuskil Pirita sadama staapli peal keegi midagi sellist tegema ei hakka.
Tehasetoodangust uus-koostatud. Ja miks mitte Pirital. Kui vaadata kõneks oleva putka pildi kõrvale eelpool juba mainitud Zis 154-tüüpi bussi, saab aimu millise tehase toodangut Pirta staaplil väärindati. Ühest kilost lihast sai kaks kilo viinert. Kahest bussist sai ühe paadi. Ja viie aastaga tehti neli aastat. Või miskit sihukest. Hirmsad ajad olid.