automoto.ee foorumid

Tahaks teada milline nägi välja esimene Sääreväristaja? Olen kuulnud et esimesed mootorid pandi peale jalgratta raamile aga millisele? Kas juhuslikule või oli mingi kindel raam kuhu pandi mootor paika juba tehases?

Esimene mootor oli \"D4\". Selle alumiiniumvalu nägi välja nagu \"sepa tehtud\". \"D4\" on olemas ka uuema versioonina, mis on välimuselt nagu \"D5\". Sellel vanal on sidurikarteril needitud plaat, millel on ka aastaarv. Ise oman kolme 1957 aastast ja ühte 1958.
Mul on ka pass \"velosipednõi dvigatel D4\" 1961 (uuem D4), kus mootor soovitatakse panna vene meesterattale \"B-110\".
http://www.autogallery.org.ru/k/v/58verhov.jpg Sellel lingil on ka sama mootor, mis ei ole enam tavaline jalgratas. On ka veel midagi sarnast ülevalt kõvera raamitoruga. Oldmoped teab täpseid marke.

Kas RIGA jalgrattaraamil on ka mingi seos Sääreväristajaga? Tegemist siis meesteratta raamiga.

Martti Kirjutas:Tahaks teada milline nägi välja esimene Sääreväristaja? Olen kuulnud et esimesed mootorid pandi peale jalgratta raamile aga millisele? Kas juhuslikule või oli mingi kindel raam kuhu pandi mootor paika juba tehases?

Su küsimusele on väga raske vastata, sest keegi ei tea täpselt, kus lõpeb sääreväristaja ja algab mootorratas. Üldiselt on mootorrattanduse (resp \"sääreväristajanduse\") ajalugu selline, et 20. sajandi algul (ja vast ka 19. sajandi viimastel aastatel) nägi suur osa mootorrattaiud välja nii, et jalgrattaraamile oli keskele miski mootor vahele aretatud ja ülemise raamitoru alla kandiline pikk paak. Rattad olid suured ja peente kodaratega ning säilisid ka jalgrattalikud pedaalid. Mootorist tagarattale käid vedu rihmaga, mille tagaratta suur rihmaratas kinnitus kodarate külge. Vt Eestis nt Watt hr Teearu kogust ja Wanderer hr Koobi kogust,Läti omadest Russia HP DeLuxe.

Enamikele sellistele ratastele oli, tõsi küll, tehtud jalgratta omast tugevam raam. Kuid umbes samal ajal suuremate mootoritega isenditega hakati valmistama ka väiksemaid mootoreid, mida kandis ka tavaline jalgrattaraam - kui see on \"sääreväristaja\" kriteerium, siis viimane sai alguse just sealt. 1910-20tel olid igatahes tavalised raami vahel asuvad abimootorid, kust tagarattale sai vedu organiseerida keerulise mitmeosalise lahtise ülekandega. Eesti uunikumihuvilised peaksid teadma hr Tomsoni valduses olnud mootorit (ca 1920), mis oli paigutatud Wandereri kaubajeojalgrattale.

Edasi, 1920tel ja 1930tel kaugenes suur mootorratas jalgratta kujust ning ka \"väike\" mootorrattas ehk abimootoriga jalgratas - nn \"sääreväristaja\" - muutus lihtsamaks - ülekanded muutusid kinniseks ja viidi mootorikorpusse, kust viis rattasse kas kett või oli ühendus tehtud muul viisil. Traditsioonilise koha - pedaalivõlli pealse - asemel kasutati nende juures 1930tel vägagi eriskummalisi konstruktsioone. Osadel paiknes mootor tagaratta kohal pakiraami ning tagarattale anti vedu kjas keti või siis kummirulliga. Ka esiratta kohale paigutati mootorit. Mootor võidi paigutada aga ka pedaalivõlli alla ja vedu tagarattale realiseerida keti asemel hoopis kummirulliga (vt Vene 1950te alguse Irtõsh). Omapäraseima lahenduse juures oli mootor kogunisti ehitatud kokku suure läbimõõduga rattarummuga - ühel pool ratast tavaliselt silinder, teisel poolel elektrimäng. Maailmas on 1930tel aastatel toodetud nii esiratta kui ka tagaratta rummuga ühes tühis olevaid mootoreid. Eestis oli neist levinuim esiratta rummu sees olev ÖWA abimootor - seda turustati koos ratta, paagi, ja neid kõiki ühendava abikahvliga koos - tuli vaid tavalisel jalgrattal esiratas eest võtta ja ÖWA sinna kogu kupatusega asemele panna.

Nii et kui 1950tel aastatel ilmusid Eestisse D4 abimootorid, oli abimootoritel 1910-30tel juba pikk ajalugu selja taga olnud.

Muide - komplektse ÖWA abimootoriga jalgratta korralikud fotod leiab aadressilt http://www.radmuseum.at/Archiv/motorette.htm (minu omanduses olev isend on kahjuks ilma paagi, heeblite ja summutita.

Romka Kirjutas:Esimene mootor oli \"D4\". Selle alumiiniumvalu nägi välja nagu \"sepa tehtud\". \"D4\" on olemas ka uuema versioonina, mis on välimuselt nagu \"D5\". Sellel vanal on sidurikarteril needitud plaat, millel on ka aastaarv. Ise oman kolme 1957 aastast ja ühte 1958.
Mul on ka pass \"velosipednõi dvigatel D4\" 1961 (uuem D4), kus mootor soovitatakse panna vene meesterattale \"B-110\".
http://www.autogallery.org.ru/k/v/58verhov.jpg Sellel lingil on ka sama mootor, mis ei ole enam tavaline jalgratas. On ka veel midagi sarnast ülevalt kõvera raamitoruga. Oldmoped teab täpseid marke.

Hmmm... Mul on samasugune võrr olemas, hetkel vaikselt lihvimisel.
Otsin ka selle originaal mootorit, sellel oli maalt tuues d6 peal, samuti otsid ketikaitseid.

Valdo antud lingil olevatel piltidel märkasin veel ühte huvitavat asja: see ratta kott, mul on ka selline olemas aga halvemas seisundis. Tead sa äkki rohkem kas see oli 30-ndatel suuremal osal jalgratastest. Ma pean rohkem silmas D4 mootoriga Sääreväristajat, kuna nägin täna RIGA meesteratta raami ja tuli selline mõte et äkki on käinud sellel ka abimootor peal.

valdo Kirjutas:Muide - komplektse ÖWA abimootoriga jalgratta korralikud fotod leiab aadressilt http://www.radmuseum.at/Archiv/motorette.htm

Kui juba vanadest \"sääreväristajatest\" juttu tuli, tahaks näidata ka tagaratta rummuga kokku ehitatud mootoreid. Aadressilt http://www.mo-ped.se/help/tfa52_1a.htm leiab Saxonette\'i ja Cyclemaster\'i pildid/skeemid, viimane küll rootsi keeles. Aga kes oskab inglise ja saksa keelt, saab enamiku aru.

Muide - Cyclemasteril on tagaratta rummu sisse ära mahutatud kogunisti KAKS (sic!) suletud ruumis toimivat kettülekannet! Kui D4/D5 on sääreväristajad, siis on need kaks kindlasti ka.

Kahjuks puuduvad minu ülimalt tagasihoidlikus teadmistepagasis andmed, kas nimetet isendeid 1930tel ka Eestisse jõudis (nt 98 ccm Sachs oli siin ülilevinud). Kui kellelgi on andmeid, siis võiks need üldusele (siin foorumis) avaldada.

Martti Kirjutas:Valdo antud lingil olevatel piltidel märkasin veel ühte huvitavat asja: see ratta kott, mul on ka selline olemas aga halvemas seisundis. Tead sa äkki rohkem kas see oli 30-ndatel suuremal osal jalgratastest.

Ratta kott (võtmete ja väikese õlikannu jaoks) oli julgeks väita et pea KÕIKIDE 1920-30te aastate siiakanti jõusnud jalgrataste põhivarustuses. Ning Vene jalgratastel oli see 1980te aastate lõpuni põhivarustuses.

Meesteratastel käis tööriistakott sadula all raami kolmnurgas. 1920-30tel olid enamlevinud püstised riistakotid; vaid Rootsi toodangul (Husqvarna, Monark, Crescent, Hermes, Vega jt) olid kotid rõhtsed ja lukustatavad kahe \"krõpsuga\". Teise ilmasõja järgsest toodangust olid püstised kotid Riia toondagul (sh \"säärevärastaja\"-Gaujadel), muu N. Liidu toodandu rattakopid olid reeglina (vähemalt 1960te algusest alates) rõhtsed ja ühe \"krõpsuga\".

Naisteratastel käid tööriistakott kas kahe raamitoru vahelisse esimesse avausse (rootslased, nt Husqvarna), püsttoru ja kahvi harude nurka sadula all (nt Miele) või sadula külge, milleks sadula tagaosas olid spetsiaalsed kaks aasa (nt Union, Göricke). N. Liidu naistejalgratastel (1960-80ndad) käis kott reeglina samamoodi sadula külge.

Martti Kirjutas:... nägin täna RIGA meesteratta raami ja tuli selline mõte et äkki on käinud sellel ka abimootor peal.

1950-60tel oli siinmail paljudele RIGA meesteratta raamidele D4/D5 mootor peale pandud. Kuid seda tegid ikka rataste omanikud, mitte rattatehas - abimootoreid turustati jalgratta peale monteeritava komplektina.
Kui mootoriga on sõidetud pikemalt, siis on sellest jäänud tihti raamile mingid märgid/jäljed (keti vastukäimine, keskelt õline, teatud kohtadest kraabitud vms).

Kui abimootor oli raamile pandud juba tehases, siis erines raamikuju reeglina tavalisest. Vrd - Gauja raam, mille sõlmed on praktilselt kõik tavalise meesterahva RIGA ratta sõlmed, kuid raami tagaosa on tavalise meesterahva raamiga võrreldes kõveralt madalamaks lastud ning esihark on tehtud juba vedrustusega.

Muide - paljud kuldkäed tegid siinmail 1950-70tel ka ise meesteratta raame mootori alla panemiseks Gauja-laadselt ümber. Minu kätte on sattunud üks sääraselt muudetud Saksa 1930te aastate meesteratta raam, mille geomeetria ja väliskuju on (arvatavasti D4/D5 mootori kandmiseks) tundmatuseni muudetud.

Tuli välja et see ratas polnud siiski RIGA, vähemalt märk seda ei kinnita. Aga sellest ma teen endale korraliku jalgratta, sest käigukad ei pea lihtsalt vastu. Pildid: http://www.automoto.ee/gallery/album10/jalgratas_008

Aga äkki teab keegi mis on sellise sääreväristaja nimi millel on taga amordid, ja raam on hoopis teistsugune: rohke plekiga oli vist. Kas tegemist on haruldase sääreväristajaga.

Martti Kirjutas:Aga äkki teab keegi mis on sellise sääreväristaja nimi millel on taga amordid, ja raam on hoopis teistsugune: rohke plekiga oli vist. Kas tegemist on haruldase sääreväristajaga.

Kunagi jooksis siit foorumist ka teema läbi ,kus taheti teada tagaamortidega D5 mootorit omava võrri nime ,mis oli samuti paksult plekiga kaetud ,kahjuks ei suutnud seda teemat leida, aga nagu teada oli neid võrre palju erinevaid ja ehk pildid aitaksid, muidugi räägi ka oldmopediga.

Martti Kirjutas:Aga äkki teab keegi mis on sellise sääreväristaja nimi millel on taga amordid, ja raam on hoopis teistsugune: rohke plekiga oli vist.

Levinumatest võin kohe pakkuda 3e mudelit: MB(slaavi V)-044 (paak kahes osas teine põsk teiselpool raamitoru), MP(slaavi P)-045 (paak ühes tükis raami toru peal, küljeplekid väiksemad kui 044\'l, taga pakiraami küljes tööriistakohver) ja \"Livljanka\" (plekist satntsitud raamiga, tagaporilaud raami osa, kolmnurkne plastpaak käib raami sisse).

Nüüd sel nädalal lähen taas maale ja siis lähen vaatan seda raami ka ja teen pilti. Ma mõtlen et kui ma oma jalgratta raamist jagu ei saa siis võtan selle käsile ja teen hoopis originaali(vähemalt üritan).