automoto.ee foorumid

Täisversioon: Ülevaatuse nõuded vanale autole?
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Kuna mingi aja pärast peab GAZ 69 ülevaatusele saatma tahaks teada mida jälgida enne ülevaatuse punkti minemist. Pidurid peavad töötama laitmatult. Kuidas on aga GAZ 69 käsipiduriga? Järsku keegi teab mõnda ülevaatuse punkti kuhu tasuks sellise autoga minna?
pkuldsaar Kirjutas:Kuidas on aga GAZ 69 käsipiduriga?
kas 69-l on kah pärast vahekasti trummel? Avatud difri korral ei saagi ju siis mõlemat ratast \"seisupiduriga\" blokeerida! Pidurisüsteeme aga ümber ehitada ei või. Loogiliselt ei tohiks küll keegi klähvida.

ma ei mõista üldse, miks \"seisupidur\" peab ühtlaselt võtma. Jäärajal küll, aga muidu... Opelitel (erinevalt VW näiteks) pole asja reguleerimist ka ette nähtud, ise olen kõripikenduseks seibe vahele toppinud.
remondimehed väidavad veel, et (vanade) jaapanlaste kässarid pidid väga mannetud olema - et lihtsalt ei võta plokki.
See on küll pisut OT, aga ikkagi.
Auto MB 260E, automaat.
Läksin ülevaatusele ausate mõtedega, isegi tuttav töötja oli puhkusel. Kõik oli OK, aga siis mainiti et käsipidur (MB puhul siis \"jalgpidur\") hästi ei võta, aga kuna on parkkäik mis plokeerib ilusti siis sellest probleeemi ei tehtud.
See, et nad seisupidurit sõidupiduri stendis katsetavad on tegelikult vale, sest seisupidur peab hoidma seisvat masinat paigal teatud kaldeni mitte aga pidurdama liikuvat masinat.
Mul konkreetselt on lõhutud sellega ära klotside vaheline regul tõukurvarras (just oli uus paigaldatud) ning kui hakkasin protestima, siis löödi kiirelt tempel teh.passi ja öeldi et masin tehniliselt korras, kuigi diisli suitsust ei olnud jõudnud veel kontrollida
Teatavasti saavad -vanale autole- kehtida ainult sellised TÜV-i nõuded, millisena konkreetne automark tehases valmistati ja väljastati. Ja kõik põhisõlmed jms. peaksid/võiksid ka töötada.
Peale tehnikapoole peaks siiski hoolega valima konkreetset TÜV-i punkti ja seda põhiliselt isikukoosseisu poole pealt. Et kuidas ülevaatuse onud üldse suhtuvad vanatehnikasse ja ega ometi kadedus ei pakata. Seda kõike peaks planeerima põhiliselt siis, kui üheski tüvi punktis ei tööta ühtki tuttavat......
VOLVO CLUB Kirjutas:See, et nad seisupidurit sõidupiduri stendis katsetavad on tegelikult vale, sest seisupidur peab hoidma seisvat masinat paigal teatud kaldeni mitte aga pidurdama liikuvat masinat.
Mul konkreetselt on lõhutud sellega ära klotside vaheline regul tõukurvarras (just oli uus paigaldatud) ning kui hakkasin protestima, siis löödi kiirelt tempel teh.passi ja öeldi et masin tehniliselt korras, kuigi diisli suitsust ei olnud jõudnud veel kontrollida
üldiselt peaks käsipidur, hädapärast võimaldada ka liikuvat autot, endalgi olnud selline juhtum kus ma oma õekese kallil bmw\'l pidurid põhja lõin @ 100 km/h siis sai mootoriga hoog alla pidurdatud ja lõplik seismajäämine vormistatud läbi käsipiduri... ühesõnaga point siis turvalisuses
PVR-iga sel teemal täitsa nõus. Käsipidurit võiks ka nimetada avariipiduriks. Automaatkasti \"P\" asendiga pole siis midagi teha.
Vastuseks 13 piisab argumendile: Käsipidurit ei reguleerita trossidest. Seal tuleb ikka selle klotside vahetüki pikkusega mängida. Isereguleeruvad jullad korda teha. Kui nendest ei piisa, siis ise vahele pikendust keevitada.
Volvo Club-ile: Ilmselt oli siis paigaldatud klotside vahetükk ebakvaliteetne. Ei ole kohanud,et selline jubin katki läheks.
Lisan veel: Vanasti veoautoga (Zil 130 vanem piduriklotside versioon - klotsid olid uuematest 1/3 jagu kitsamad)sõites ei saanud autot täiskoormaga piisavalt hästi pidama. Siis oli alati abiks käsipidur, mida sai lisaks põhipiduritele tõmmatud. Liigutus oli nii käe sees, et igal ohtlikumal momendil läks käsi juba kangi külge.
No sellise stiiliga nagu see jorss seda kontrollis ei imesta et mõni detail oma töölepingu lõpetab. kiirus stendil 55-60 km/h ja siis kukub käsipiduri hoovaga edasi-tegasi rapsima. Selline stiil rohkem avariipidurdus.
Olen ise kasutanud käsipidurit auto peatamiseks, kui sõidupidurid ühel hetkel ei toimi, kuid peale seda on ka kohe kontrollitud seisupiduri süsteemi osad üle, sest jõud mis sellisel juhul toimivad on hoopis teised, kui auto paigal hoidmiseks.

Panen teema algatajale lingi, mis võib-olla aitab teda väheke
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773480
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=230655
motamees Kirjutas:PVR-iga sel teemal täitsa nõus. Käsipidurit võiks ka nimetada avariipiduriks. Automaatkasti \"P\" asendiga pole siis midagi teha.
Vastuseks 13 piisab argumendile: Käsipidurit ei reguleerita trossidest. Seal tuleb ikka selle klotside vahetüki pikkusega mängida. Isereguleeruvad jullad korda teha. Kui nendest ei piisa, siis ise vahele pikendust keevitada.
Volvo Club-ile: Ilmselt oli siis paigaldatud klotside vahetükk ebakvaliteetne. Ei ole kohanud,et selline jubin katki läheks.
Lisan veel: Vanasti veoautoga (Zil 130 vanem piduriklotside versioon - klotsid olid uuematest 1/3 jagu kitsamad)sõites ei saanud autot täiskoormaga piisavalt hästi pidama. Siis oli alati abiks käsipidur, mida sai lisaks põhipiduritele tõmmatud. Liigutus oli nii käe sees, et igal ohtlikumal momendil läks käsi juba kangi külge.
Zil-i pidurite jätkuks niipalju,et pidurid peaks ikka ära kah reguleerima.Pean siinkohal silmas seda Zil-i juttu.Pole ise kunagi kogenud ,et seda aparaati poleks pidama saanud.Sama võib ka öelda selle 130 -ne eelkäijate 150 ja 164 ja nende pidurite kohta.Kogu süsteem oli ju tegelikult identne.Ja koormad ja lastid(mõtlen siinkohal kaaluliselt) mida nende kolme masinaga veeti olid ju ka tegelikult samas suuruses.Pidasid nad ikka vägagi hästi.Aga see tegelikult hoopis teemaväline jutt.
Tervitades, Flanagan
motamees Kirjutas:Vastuseks 13 piisab argumendile: Käsipidurit ei reguleerita trossidest. Seal tuleb ikka selle klotside vahetüki pikkusega mängida. Isereguleeruvad jullad korda teha. Kui nendest ei piisa, siis ise vahele pikendust keevitada.
vabandan (taaskordse) OT pärast, aga mu mõlemal sillal on klotside-trumli vahekaugus minimaalne. Jama on opelitel ikka trossis, mille kõri kinnitub üheltpoolt kere külge ning teisalt sillale. Mõlema poole kõri ja trossi pikkused pole aga täpses vastavuses kere-silla vahelise maaga ning pidurit rebides hakkab see esmalt mõjuma ühele poolele (sinna, kus kõri pikem/tross lühem) - tõmmates selle hargmik-vahetüki, mis kangi-trossi vahel pesitseb täiesti risti. Põhja tõmmates pidurdusjõud tõesti võrdsustuvad, aga seda kõigest nii, et üks pidur tõmmatakse esmalt plokki ning teine hakkab alles siis pidurdama.

teet,
reguleerib käsipidureid ülestõstetud taguotsaga \"krõpshaaval\" kangi sikutadesSmile