(19-12-2011, 22:51 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: [ -> ]Kui Sa juhuslikult minu vanaisa juurest mööda sõitsid, siis meil on ise maha lõigatud katus 
Ja traktor täitssa olemas veel.
Vaevalt. See oli ikka samasugune nagu minu pildil.
Küte viidi kohale nende samade tetudega,väike kivi veoplaat sabas ja vaadid seal peal.Masinad siis valdavalt laia roomikuga,muidu lihtsalt uppus ära.Nüüd remondist.Eelmine hilissügis sai Kanaküla kandis RMK,l kraave puhastatud,metsas puhastas oja Ramsi firma MTP 71.Saiginatuke uuritud mismoodi kusagil pärapõrgus remont käis.Sest seesama MTP lagunes seal ka hullu moodi.Kopamees rääkis ,trossidega masinaga olevat olnud isegi lihtsam,võtsid trossikera õlaleja metsa.Mehed olid ka muidugi ;rauast;.Ja igal kopamehel oli abi,kes siis määris,tassis aitas remontida ja kui vaja aitas kärakat visata.Asi olevat läinudki raskemaks siis kui tulid hüdro kopad.Seal on ikka kõik tükid nii rasked ,et ilma tõstuki või kraanata ei jõua midagi teha.Küttepaagid masinatel keevitati umbes tonnisteks,sellega sai nädala hakkama siis hakkas maa ka paistma juba.
(19-12-2011, 22:44 PM)Kodanik2 Kirjutas: [ -> ]Kas võiks olla järsku ДТ-75ДТ-75Н mootoriga СМД-18Н
Midagi sellist jah-- DT-75 HC, ja mingi täht on sel lõpus veel,kas oli y või vene i. Täpsemalt ei loe originaalist välja. Mootor SMD-18 H.02
Volgogradi tehase uusim roomiktraktor BT-150.Välimuselt ja mootorilt -150hj- täiesti kaasaegne masin .Kuid käiguosa ikkagi vanalt roomikusööjalt 75 -lt ja seega pole vene insenerid viitsinud mingit kaasaegsemat lahendust välja mõtelda. Kui põllutöödel peab igal aastal roomikuid ja nende pulki vahetama siis turumajanduslikus põllumajanduses pole selle masinaga midagi teha.
Ei tea kas seda BT-150 täislaiade roomikutega ka toodetakse? Rabas kestaks kenasti selline variant...
Võibolla on juba läbi kunagi käinud aga siiamaani toimetab Hobulaiul 1 silindrilise diiselmootoriga ekskavaator. Tõstemehhanismid olid trossidega, egasiliikumise koha pealt jään vastuse võlgu. Kange/pedaale oli ka kabiinis üle 10 kokku. Mälu järgi oli pirkal kas 58 või 68 aasta. Süvistatakse kord aastas sadamat natukene... Viimane kord oli töös selle aasta suvel.
BT-150 roomik paistab 2 lüli 75`st pikem olevat ja käima hüppab starterist(või suruõhuga- ridamootoril ees paistab mingi kompressor? olevat). Kapotialune ikka igavene harakapesa, kogub tolmu, hooldel lõhud käed ära. Rabas vast lindipulgad peavad paar aastat, põllutööl vaheta kaks korda aastas. Pole see elu sealmaa suurt edasi läinud...
(25-12-2011, 19:54 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]seega pole vene insenerid viitsinud mingit kaasaegsemat lahendust välja mõtelda
asi pole vast viitsimises, vaid arendustöö arvelt lõpphinna väiksemana hoidmine. praegune lahendus ju nõuka-ajast ja seega tasuta käes.
(08-12-2011, 19:50 PM)krossifänn Kirjutas: [ -> ]Nägin kunagi poisikesepõlves kuidas ekskavaator keset sood kanalit kaevas.Masin ise oli nn.palkparvel ja ehitas/liigutas oma parve ise.Kui vaja edasi liikuda siis sinnasamasse kopa otsa kinnitati trosside abil palgid ja need tõsteti ettepoole-kuhu vaja liikuda.
Jätkuks oma jutule.Nüüd kaasaegsed hüdraulilised ekskavaatorid ja pehmel pinnasel liikumiseks kasutatakse metallplaate, mida samuti ise teisaldavad/paigaldavad.Alati ei tarvitse aga kõik õnnestuda
http://www.youtube.com/watch?v=jbpFCRbWo...er&list=UL
Samalt kasutajalt teinegi huvitav video."Torupaigaldus vene moodi"
Toru saab küll paika aga kõik muu läheb väga valesti
http://www.youtube.com/watch?v=gxsDeBELW...er&list=UL
Õhtust!
Panen siis välja vaatamiseks sellise pildi:
![[Pilt: 20208487de95bb_l.jpg]](http://static3.nagi.ee/i/p/808/33/20208487de95bb_l.jpg)
Pildil siis varane DT-54 ,millel polnud tehasest tulles klaase ja uksi ees. Traktorijaamas oli tehtud siis raamid,kus klaasid ees. Uksed samuti puitraamidega. Traktor kuulus Viljandi Masina-Traktorijaamale. Traktoril olid piduripedaalid puudu,pidurid käisid kangidega. Algul lahutas ja lõpus pidurdas. Isa August tegi siis asja ümber. Algul oli traktor uuest pärast Vello Pürg käes ja isa sai selle peal töötada 4-5 aastat. Siis anti täitsa uus traktor...
Fotol paremal Juhan Jaska. Vasakul isa August. Foto tehtud "Ühisjõu" kolhoosis 24 aug.1956 a. Foto autor Endel Veliste,kes isale selle pildi kinkis.
Uue traktori sai isa Viljandi Rauteejaamast,kus oli neid 4-5 tükki platvormide peal. Vene soldat oli tehasest saati traktoreid valvanud. Traktoritel olid olnud laternad ees ja puha alles. Vesi ja nafta tuli kaasa vedada,talve aeg oli....... Sealt sõideti kohe Vaksali tänavale....
Ert.See ei ole kellegi kuurinurgas kokku pandud pill.Sihukesi toodeti NL-is ja võibolla toodetakse praegusel venemaal siiamaani.
Üht sihukest nägin oma silmaga endise Tartu smrk(side mehhaniseeritud rändkolonni platsil.Aastad võisid olla mingi 2000 algupoole.Territoorium oli lahtine ja läksin seda imeelukat oma silmaga kaema.Roomikud ja masin old juba roostes ja ilmselt ammu mitte tööd teind.Juba ära minnes"lendas"sinna üks Opel Ascona ja sellest väljahüpand tüüp kukkus kohe karjuma ja vargaks pidama.Lubas politsei kohale kutsuda
No näitasin et metalli ega kütust mul taskutes kaasas pole siis tiba rahunes.
See nn.adraga tõmbamine kolme jossi abil suri meil juba ammu välja.
No aga venemaal harrastatakse seda vist siiamaani.Ühes vene foorumis olid sihukesed pildid ja lisasin omad(vanad 1985) ka sinna.
Tuleb välja et tehnoloogia juba väga-väga vana aga venemaal toimib.
http://tcfs.ru/index.php/topic/5-cheljab...e__st__320
Soovitan ka seda foorumit vaadata. Aga asi selles, et kui liitunud pole siis"Прикрепленные изображения" suuremalt ei näe
Seal Haagel nägin minagi mööda sõites seda masinat seismas. Kas ta meil kasutamist üldse leidis - kes seda teab... Seda minu mälu küll talletanud ei olnud, et ta seal veel 2000. aasta paiku või isegi aasta-paar hiljem alles oli.
Video kommentaarides üks kasutaja kirjutab, et 1990ndatel anti neid ka Venemaal palju, sh ka praktiliselt uutena, vanarauda, kuna neid polnud lihtsalt enam vaja. Sellise K-701 baasil kaabliadra margiks on MD-10.
(17-02-2012, 21:19 PM)krossifänn Kirjutas: [ -> ]Ert.See ei ole kellegi kuurinurgas kokku pandud pill.Sihukesi toodeti NL-is ja võibolla toodetakse praegusel venemaal siiamaani.
Üht sihukest nägin oma silmaga endise Tartu smrk(side mehhaniseeritud rändkolonni platsil.Aastad võisid olla mingi 2000 algupoole.[...]
Kasutati meil veokastiga varianti Virešist kuhugi põhja- Eesti gaasijuhtme trassi ehitusel ja järvede puhastusel ka kopa all. Ju ta siis kallutas ka. Ja roomik oli poltideta, s.o. kummlint. Venemaa- imede maa, vaadates krossifänni "Toru saab küll paika aga kõik muu läheb väga valesti
http://www.youtube.com/watch?v=gxsDeBELW...er&list=UL " leitud Komatsude kollektiivset harakiri.
70cm veab ka K-700A ära kuiva ilmaga, isegi rohkem kui pinnas väga kõva ei ole. Muidugi oleneb ka sellest kui jämedat kaablit maa sisse vaja künda on. Sai sellega mõni aasta tagasi tegeldud natuke.
Mis puutub Haagel olnud traktorisse siis natke ta vene ajal ikka tööd tegi aga siis läks firma pankrotti ja seisma ta jäi. Hiljem lõigati ta enamuses vanarauda kuna jossidele oli linte vaja. Venelased olevat pärast tahtnud hea hinna eest ära osta aga siis oli hilja.
Mäletan oma lapsepõlvest (70- ndate algus) kuidas Tallinna ja Narva vahelist kaugside kaablit maasse pandi. 4 jossi oli trossiga järjestikku ja vedasid üht käru, millel oli tera all ja kaablitrummel tiirles peal. Kaks meest käru peal vaatasid et trummel kenasti liiguks. Tera kaevati maase käsitsi, auk oli tugevalt üle meetri ja kõige sabas tuli veel üks joss, mis siis pinnase tasandas Kraana tõstis tühjad kaablitrumlid maha ja täied peale. Hiljem ehitati trassi peale kaabli korrasoleku kontrollimiseks putkad (meenutavad varjendeid)
Jätkuks Sillu kommentaarile:Jah just sealsamas Haagel see aparaat seisis.Arvan siiski et see masin sai kas adra või rootori mullaseks.
Tõesti ei meenu kumb agregaat sellel siis haakes oli
Meenub üks jutt kunagi seal töötand inimeselt:"et nüüd ainult rootoreid kasutatakse".See"nüüd" oligi umb.90ndate algupoole.
No sellest Tartu smrk.3-ndast kolonnist(Haagel) on igasugu jutte kuuldud.Tõsi oli see et seal valitsel paras "bardakk".Aga rasketehnikat oli neil hulgim ja tihti vist ei teatudki- kus ja mis? Alustama peaks siis sellest et 1976a.vedeles üks selle asutuse T-100MБ kuskil külavahetee ääres,roostes ja juba rohtu kasvand. Üks toonane tehnikakooli poiss tahtis masinat käima panna(pulli pärast)aga selgus et sealt oli miskit juba tuuri pandud.Kõige huvitavam oli see et samal ajal tegi Tartu EPT seal maaparandustöid ja jossimehed vist käisid ka seal juppe nillimas.
Igatahes kui oli vaja objekt üle anda siis see"rõmbe" tõsteti treilerile ja viidi minema.Ei oskagi siinkohal öelda,kas smrk. mehed unustasid lihtsalt jossi võsavahele või oligi see nii mõeldud- las vedeleb kui kellegil vaja siis korjaku ära.
Ise tean ja olen näinud siis selle asutuse tehnikat järgmiselt:
2 jossi T-100MБ(väljalaskeaasta 1964),2 jossi T-100MГП(väljalaskeaasta 1971)mõlemad poollaiade lintidega(72sentimeetrit roomikulaiust),siis kaks 2 nn."hiigeljossi"T-180(väljalaskeaasta 1971) ja üks T-180 koos rootoriga ЭTP-132,ja T-130MБ.
Need kaks vanemat T-180 olid juba 1985ndal juppeks lammutatud ja lihtsalt vedelesid seal baasi territooriumil nõgestesse ja takjatesse kasvanuna.
Meenub veel see et neil kaabli paigaldamisega eriti kiire ei olnud.
Avastasin kaks jossi kaablit vedamas umb.jaanipäevakanti.Seisivad seal ilmatuma aja ja siis vedasid järgmise kaablirulli maa-alla ja jälle seisid- kuni esimeste külmadeni.Siis vist hakkas kiire sest maa külmumas.Viimase otsa tegi T-180 juba rootoriga.
Järgmine(1986)aasta nägin Haagel seda 1964 väljalaskeaastaga jossi juba laiali lammutatuna.Ei usu et kap.remont käsil oli.Ikka võeti vast seda mida võtta oli ja mahakandmisele. Ise arvan et sellega lõppeski see kaabliadra kasutamine ja edasi tegutseti vaid rootoritega.
Lisan siis mõned pildid ka.Kaablit"tõmmati"siis juunikuust kuni esimeste külmadeni novembris.Trassi pikkust vast 2kilomeetrit aga aega võttis paar kuud
https://picasaweb.google.com/11816657667...ehnika1985
DET-250, V12 diisel on vahel, aga see käitab elektrimootoreid. Kümmekond aastat tagasi sai sellist ajateenistuses olles Sirgala karjääris kohatud. Kustumatu mulje jättis samas lähedal töötanud Cat D11R mis on suurim siinmail töötav buldooser.