(05-02-2013, 17:37 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]On ju et need Drenaaziekskavaatorid ETZ 202 kandsid diiselmootorit mis mtz on peal. Aga mis mootoreid kasutasid vene EO tüüpi ekskavaatorid. Nt EO 5015
No sellest masinast ju teemagi olemas.Ksf.muumitrammi projekt.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=41325
Seal ka tabel mõnede EO tüüpi koppade mootorite kohta.
Head lugemist.
(05-02-2013, 15:16 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Vaadates seda siloauku, ei saa mainimata jätta asjaolu, et ma tunnen meest kes on jossi suutnus siloaugus katusele keerata.
Sündmus ületas uudistekünnise sedavõrd, et isegi kogu ATK juhtkond tuli vaatama, milline joss altpoolt välja näeb.
Kas sa Daff ei viitsiks natuke pikemalt sellest juhtumist kirjutada
Mõni aeg tagasi pajatati siinsamas teemas igasugu huvitavaid jossilugusid.Sellist nagu ei meenu.
Jutust võib aru saada et mees elus.Õnneseen siis
Üldjuhul hoiti kabiiniuksed lahtiselt ja sealt vägagi lihtne välja kukkuda/libiseda...
Aga kuidas sellel siloaugu jossil juurija küljes on?
See jossi kummulikeeramine toimus Valga rajoonis. Majandiks oli vist Hummuli sovhoos, täpselt ei julge väita. Mul üks praegune tuttav oli Tihemetsast saadetud sinna majandisse praktikale. Ma ei teagi mida ta seal täpselt tegi ja praktiseeris, aga mingil põhjusel oli järsku vaja kedagi, kes silo tallaks vana jossiga no ja eks siis noor praktikant torgati sinna augutäiteks. Ohutustehnikast ja töövõtetest keegi sõnakestki ei lausunud, anti masin pihku ja anna minna.
Pool päeva oli mehel juba praktikat rasketehnika vallas ja ta proovis, kas joss on suuteline üle laiali ajamata koorma ronima. Oli küll. Kaks või kolm korda sai ta seda võtet proovida kui joss järsku, külg ees, libisema hakkas. Kutt õnneks jõudis uksest välja hüpata aga masin pani allamäge. Kirsiks tordi peal oli muidugi see pagana silohoidla, mis oli maapealne, betoon paneelidest ehitatud. Masin veeres hunniku otsast alla ja maandus katuse peale silohoidla kõrval. Päris kõva mütakas oli käinud.
Peale seda mütakat oli poiss nagu filmitäht, kõik tahtsid isiklikult teda näha. Isegi ATK rahvale andis intervjuud. Teadaolevalt sellist avariid pole veel keegi ennem suutnud organiseerida.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Need Talleksi paljukopalised kasutasid jõuallikana MTZ mootorit. Oleks huvitav teada kas ka SMD-d?
(05-02-2013, 20:51 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]___________________________________________________________________________________________________________________
Need Talleksi paljukopalised kasutasid jõuallikana MTZ mootorit. Oleks huvitav teada kas ka SMD-d?
Käiku läks minuteada kõik mis käivitus...
Peale tüüpilise MTZ mootori on kindlasti kasutatud ka Minski toodangut D40K, samas alustati ju DT 54-l baseeruval tehnikal.
Nii, küsiks igaks juhuks üle ega kellegil vana DT-75 ümarat ninaplekki pakkuda pole?
Selline nagu pildid, uuemad olid juba vähe kandilisema kujuga.
[
attachment=41990]
Kes DT75-le kataloogi soovib saab sellelt leheküljelt abi:
http://catalogdt-75.ru/
Ning lõpetuseks silmailu...
[
attachment=41991]
(08-02-2013, 20:01 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Kas Pavlodari ja Volgogradi traktoritel kasutati samasid mootoreid. DT 75 ja DT 75ML.
Mis otstarbeks kasutatakse neid kummalisi roomikutega kärusid
Pavlodarist tulid enamus Altai (A-41) mootoritega isendid, Volgogradi tehasest enamus SMD (СМД-14; СМД-18Н). Nüüd paigaldavad ka sisu mootoreid...
Volgogradis alustati DT 75 tootmist 1962a, Pavlodaris aga 1968a. Kokku toodeti üle 2.5 miljoni masina.
Need kärud olid kasutusel turbaveoks, ise olen sama käruga rabas kände vedanud kunagi, igavene kolakas rauatükk oli ikka.
Eks ta ole jah palju rauda. Kas sellised kärusi valmistati ise või tulid nad tehasest sellise moega
Turba veoks
Kui mina näinud olen siis kasutatakse põhiliselt turbarabades DT 75-it.
GAZ 53-l on huvitavalt ikka kombineeritud . Maanteel saab ratase peal sõita, aga kui tuleb pehmem pinnas kus tava viisi läbi ei aja saab kasutada roomikuid. Küll need venelased ikka nutikad
(08-02-2013, 20:41 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Eks ta ole jah palju rauda. Kas sellised kärusi valmistati ise või tulid nad tehasest sellise moega Turba veoks Kui mina näinud olen siis kasutatakse põhiliselt turbarabades DT 75-it.
Tulid ikka tehasest sellistena. Ulilas oli veel mõned aastad tagasi paar käru alles, hetkel vist ei ole ühtegi.
Turbatootmis-ja rabatehnikast võiks vabalt uue teema teha, neid modifikatsioone ja haruldasi masinaid on selles valdkonnas palju.
See pildid olev gaz on ainueksemplar mis lõpuks lihtlabaselt ära rüüstati.
Võiks teha jah. Oleks väga huvitav näha erinevaid masinaid ja lugeda huvitavat, ja näha selliseid huvitavaid masinaid, mida kasutati turba tootmisel
Traktor T 74-le on peale sobitatud vanema DT 75 kabiin
Eks ma püüan siis vähem kasutada
Mina vedasin sellise käruga näiteks turbajunne. Ilma turbota dt75 täit koormat ei tahtnud seitsmendaga kohalt ära saada hästi - viiendaga minema ja siis seitsmes sõidu pealt sisse. Kiirelt peab ainult käiku vahetama - muidu jääb kogu rong lihtsalt seisma. Turboga DT tõmbas seitsmendaga koha pealt kenasti minema...korra viskas tahmalondi välja ja läks.
Korra vedasin sellist kuhjaga täis kuiva freesturvast. Liikus nagu sulg, ei saanudki aru et tühi ei olnud
Selle käru nõrk koht oli esimese juhtratta võll. On ta küll rängast rauast tükk, aga ikka on võimalik ta veidi kõveraks sõita ja siis hakkab lint maha jooksma.
Muidu on ta üsna ränk rauast tükk küll. Poisid lükkasid üksteise traktoreid nii käima - et üks käru tagurpidi vastu teist käru ja siis lükkas. Käruga ei juhtunud suurt midagi.
Muide need kes rabas-metsas pole tööd teinud - masinat ei tohi kauaks kohapeale tühikäigul tiksuma jätta - kogub summutajasse tahma ja kui siis kohapealt minnes pööret anda on suitsevate tulepesade rida järel.
(09-02-2013, 22:41 PM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Muide need kes rabas-metsas pole tööd teinud - masinat ei tohi kauaks kohapeale tühikäigul tiksuma jätta - kogub summutajasse tahma ja kui siis kohapealt minnes pööret anda on suitsevate tulepesade rida järel.
Jube rabapõletaja on T130, vent keerutab meeletult tolmu väljalaske kollektori peale ja sealt on sädemed kerged lendama.
Eks ta ole jah siis rabapõletaja. T 130 tüüpi traktoreid eriti ei kasutata rabades, kui ainult mõnedes siis. Põhiline ikka DT
Vabandan,et natuke teemast kõrvale lähen.Olen näinud Norras maanteemuuseumis vana Caterpillarit, mis väliselt sarnanes täielikult jossiga.Ma tean, et enne 2.MS rajasid ameeriklased NSVL-u üle 300 erineva masinaehitustehase,alates tankitehastest ja lõpetades kellatehastega.Oli isegi õppeaine fordism,kus õpiti vooluliinil tootmist ja logistikat.Ei tea,kas joss on ehitatud litsensi alusel või on lihtsalt tuimalt maha tehtud?
Endal on kodus kaks täiesti töökorras DT-75.Olen nendega 20 a. teinud erinevaid mulla- ja transporditöid mägisel maastikul(elan Otepää lähistel) ning seetõttu tean nende õnne ja õnnetusi päris hästi.Paraku kipub jääma mulje,et ka DT on kellegi pealt maha tehtud, kuid pole hästi aru saadud,mida õieti tehakse.Mullatöid tehes võib öelda,et kõik,mis jääb roomikute piirkonda võib suvalisel hetkel puruneda.Kui sa pead selle siis üksinda jälle töökorda seadma,siis on selge see miks neid masinaid vanarauas nii tihti kohtab.
Muide,nägin venekeelse pealkirjaga YOUtubes(saksa tank hoovi peal),et(kui see ikka oli saksa tank) sellel masinal olid DT-ga äravahetamiseni sarnased kärud,juhtratas ja veotähik.Ei tea,kas oli see kellegi nali või oli tõesti saksa seltsimeestel sellise alusvankriga masin olemas.
See oleks tõesti huvitav teada kas on Vene joss Ameeriklaste omast järgi tehtud
Õnneks/kahjuks ei tea ise jossindusest midagi, aga väidatavalt olevat kopeeritud selle pealt:
Eks need, kes on jossi seljas ratsutanud, kommenteerivad, kas detailid tulevad ette tuttavad või "ei oma maailmas analooge" oli teistusgune.
Videol nähtud Cat.on ilmselgelt mingi vanem mudel.Venelastel oli 2.MS ajal ka sarnane juba olemas,kuid Norras nähtu oli (T100) sarnane nii augulise radiaatorikaitse,roomikute ehituse,kabiini kuju kui ka käivitusmootori poolest.
Võin tammetonut toetada tema poolt püstitatud väite tõestamisel. Olen käinud saksamaal Sinsheimis tehnikamuuseumis ja seal on ka seesama Caterpillar, mis hiljem võluväel muutus jossiks. Äravahetamiseni sarnased on, kui mitte öelda identsed, radiaatori võre, käivitusmootor ja selle käivitamine vändast, suur malmist küttefilter, roomikud, kärud jne. Samas raiskasin ära terve euro , et näha videot selle massina käivitamisest ja sõidust. No kõik klappis jossiga üks ühele. Isegi tühikäigul kahe silindri peal töötamine.
Olen veel näinud mingist vene telekanalist saadet, kus oli juttu sellest samast jossist ja tema sarnasusest Caterpillariga. Sealt selgus, et vene üliõpilased olid venemaal oskusi täiendamas ja kuidagi olid seotud selle Caterpillari projekteerimisega. Koju tulles hakkasid nad ise projekteerima roomiktraktorit, mis ei oma maailmas analooge, kuigi tootmisliiniltliinilt veeres maha vaata et Caterpillar ise. See teleajakirjanik aga suutis luua mulje, et kui siin on midagi ültse kopeeritud, siis Caterpillari mehed meie pealt.
Mina igatahes usaldaks antud juhul silmi ja teeks iseenese tarkusest mõne järelduse.