(28-10-2013, 22:04 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Noo tegelikult oleks võinud traktorite teineteise külge kettide ja juhtmetega aheldamise asemel kasutada täielikku raadiojuhtimist. See oleks andnud traktorile palju parema manööverdusvõime. Samas huvitav kuidas selline monstrum paarismasin maanteed pidi liigub ? Terve tee on ju traktoreid täis ning kui hakata masinaid paarist lahti võtma siis see on tunde kestev töö et pärast uuel põllul hakata taas traktoreid kokku monteerima .Pole ime ka et selline haige ajusünnitus tootmisse ei läinud.Idee võis olla ju ilus kuid tehniline teostus oli suht absurdne.
Ei tasu unustada, et vaid kodumaal (või ülelahe sotsmaades) ringi rännanud isikud ei kujutagi ette kümnete tuhandete hektarite suurusi välju, mida haritakse. Traktorid ei lahku põllult päevi, kui mitte nädalaid. Seal omandavad mitmed mõisted uue sisu.
Raadiolink põllumajanduses on ikka üsna viimaste aastate teema. Muide, eelmise Agritechnica kuldmedal just säärasele lahendusele läks...
http://www.youtube.com/watch?v=HiQTVGHCXEc
Eks oma põhjus on siin ka põllumajanduse kui valdkonna alalhoidlikkusel.
Pildid pärinevad ilmselt ajast, mil tsüdeemi välja töötati.
Oli olemas ka eriline KK (Kollane Kirovets) Liignimega "Dubljor", msi pidi siis juhiga traktori liigutusi sobiva viivitusega kordama. Mõeldud just steppide lagendikele. Idee võis ju hea olla, kuid teostus (ja ehk ka kasutajate teadmistepagas) polnud veel valmis säärast lahendust ära seedima.
(29-10-2013, 09:32 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (28-10-2013, 22:04 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Noo tegelikult oleks võinud traktorite teineteise külge kettide ja juhtmetega aheldamise asemel kasutada täielikku raadiojuhtimist. See oleks andnud traktorile palju parema manööverdusvõime. Samas huvitav kuidas selline monstrum paarismasin maanteed pidi liigub ? Terve tee on ju traktoreid täis ning kui hakata masinaid paarist lahti võtma siis see on tunde kestev töö et pärast uuel põllul hakata taas traktoreid kokku monteerima .Pole ime ka et selline haige ajusünnitus tootmisse ei läinud.Idee võis olla ju ilus kuid tehniline teostus oli suht absurdne.
Ei tasu unustada, et vaid kodumaal (või ülelahe sotsmaades) ringi rännanud isikud ei kujutagi ette kümnete tuhandete hektarite suurusi välju, mida haritakse. Traktorid ei lahku põllult päevi, kui mitte nädalaid. Seal omandavad mitmed mõisted uue sisu.
Raadiolink põllumajanduses on ikka üsna viimaste aastate teema. Muide, eelmise Agritechnica kuldmedal just säärasele lahendusele läks... http://www.youtube.com/watch?v=HiQTVGHCXEc
Eks oma põhjus on siin ka põllumajanduse kui valdkonna alalhoidlikkusel.
Pildid pärinevad ilmselt ajast, mil tsüdeemi välja töötati.
Oli olemas ka eriline KK (Kollane Kirovets) Liignimega "Dubljor", msi pidi siis juhiga traktori liigutusi sobiva viivitusega kordama. Mõeldud just steppide lagendikele. Idee võis ju hea olla, kuid teostus (ja ehk ka kasutajate teadmistepagas) polnud veel valmis säärast lahendust ära seedima.
Tahtsin just sama öelda, et Venemaa avarustes on ikka "vähe" suuremaid põlde ka kui 5ha suurused tükid!!!
Ei suuda meenutada,et oleks seda siia postitanud võimalik, et olen aga eks kordame siis üle.
Ei tea kas viga minus,ilmselt minus,kuid hea on seda ikka ja jälle vadata.Mingi aeg peab jälle kordama.
Vene tehnika varasalvedest on välja ilmunud selline imeloom nagu DT-75 baasil ehitatud ratastraktor . Kuna masinal puudub ka esivedu siis raske ninaosa vajutab suht väikesed esirattad pinnasesse sügavalt kinni ning põllu peal temast suurt asja ei ole.
Гусеничный трактор Т-251
1976.a Harkovi Traktori tehase prototüüp.
Volgogradi Traktoritehas
Puusalt lastes pakuks, et tegu mõne komatsuga või caterpillar, kabiin ja lintide asetus sarnased.
Seda videot vaadates meenub siit mingi kasutaja lugu sellest kuidas poolte sovhoosi traktoritega jossi siloaugu ehituselt savi seest välja sikutati. Uskumatult hästi ikka hoiab mülgas kinni küll traktorit:
http://www.youtube.com/watch?v=I2OavMjbBq0
Vot ei tea palju kaasfoorumlasi ka rc foorumi külastajad on ja mingiks vahendajaks ma ei hakka aga see pilt väärib küll vaatamist
Jossid veavad skreeperit,jossid lükkavad tagant aitavad MOA-ze, jossid hüdraulikaga ja vintsblokiga - tagant paistavad veel T-180-d mida ka rahvakeeli "hiigeljossiks" kutsuti ja nende esimesed eksemplarid toodeti samuti Tseljabinskis(T-140).
Pilt ise tundub justkui mingi sõjatander vms...
..Ah mis ma siin mulisen...
Pole hullu,Ramsil oli esimeses jaoskonnas ka 12 jossi,ja olid nad ka korra kõik ühel objektil rivis ja tööl.
Misasi see RC foorum on? Linki?
Aga see pilt on kahtlemata muljetavaldav. Mingi kõvem teisaldamine käib, ju mingi veehoidla ehitus vms.