automoto.ee foorumid

Täisversioon: Vene linttraktorid ja muud mullatöömasinad...
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(25-02-2020, 19:42 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Mis selle kolahunniku mõte siis on?

Esiteks pakub suurepärase võimaluse nautida merehaigust kuival maal. Ning teiseks saab ühes jäljes edasi-tagasi aerutades pehmesse põldu sügavale siseneda.


https://www.youtube.com/watch?v=cSVQ1mgpDaE

K
opatäis on muidugi mahukas - igasugused ämmavihtlejad jäävad haledalt teiseks. Paraku tähendab säärane kärule lartsatav suutäis ka korralikku latakat käru raamile-veermikule. A keda see toona ikka huvitas...
Noo seda mida sellega teha sai tean isegi, sidurit ja kabiini klaase sai sohver vahetada...  rabas kunagi väga ammu kühveldasin turvast sellisega korvi. Äärmiselt ränk oli loksuda, te ei kujuta seda lihtsalt ette mis seal sees toimub. Aga riistapuu mõte jäigi arusaamatuks. Tõsine tükk ajuvabadust.  Kõik kohad olid masinas mulda ja sodi täis, vihmase ilmaga mõtlesid suitsiidile...

Suure eskuga oli tunduvalt viisakam laadida ja see oma kuuese altaiga jõi vähem kütet ka pealekauba.
Suure ringi küsimus. Kas DT-75 on üldse mõtet panna sahka ette kergeteks mullatöödeks? Tegemist on tavalise põllumajandus mudeliga ja ei ole aeglustit.

Juutuubi kiigates jääb mulje nagu sahaga töötamine koormab masina üle - nii mootori võimsuse kui kaalujaotuse koha pealt.
Sellisega tõsteti sõnnikut, eks kujutage ette milline see masin välja nägi.
(26-02-2020, 01:02 AM)Gravity Kirjutas: [ -> ]Suure ringi küsimus. Kas DT-75 on üldse mõtet panna sahka ette kergeteks mullatöödeks? Tegemist on tavalise põllumajandus mudeliga ja ei ole aeglustit.

Juutuubi kiigates jääb mulje nagu sahaga töötamine koormab masina üle - nii mootori võimsuse kui kaalujaotuse koha pealt.

Kas on mõtet, selgub igal konkreetsel juhul asja uurides.

Asi kaalub 7+ t ja seega suudab esimesel paaril käigul täista arvestatavat kogust mulda nihutada. Seda küll eeldusel, et kangide taga on masinat säästa mõistev Juht ja mitte suvaline juhm. Sidurit ei libista asjatult, juhtkange kasutab on-off stiilis jne. See tavapärane.

Kui mullatöödeks midagi soetada, siis jah, aeglustiga kestab masin lollkasutajat kauem. Aga saab ka ilma.
Reevers või aeglustikast veel selleks aga põllumajandusliku traktoriga, millel juhtratas kõrgel on nii ehk naa kehvem midagi planeerida. Kui juba ehitamiseks läheb siis on mõistlik korra kajut maha võtta, reevers lisada koos teise kardaaniga ja vajalikud võllid ümber lüüa või eemaldada ülekandes aga siis samas kaob jälle isu ära tänasel päeval  Smile
(26-02-2020, 10:07 AM)gruppen Kirjutas: [ -> ]Reevers või aeglustikast veel selleks aga põllumajandusliku traktoriga, millel juhtratas kõrgel on nii ehk naa kehvem midagi planeerida. Kui juba ehitamiseks läheb siis on mõistlik korra kajut maha võtta, reevers lisada koos teise kardaaniga ja vajalikud võllid ümber lüüa või eemaldada ülekandes aga siis samas kaob jälle isu ära tänasel päeval  Smile

Juhtratta erinevus tuleb üllatusena mulle. Küllap vist seetõttu on buldooseritel madalam , et edasi tagasi kiikumist vähendada?

Saha korral esiots muutub liiga raskeks. On äkki eesmised rulliku kärud ka tummisemad? 

Reeversi puudumise elaks üle kuna endale krõbistades aeg ja tootlikus ei ole nii oluline. Ainukene asi mis häirib on liiga kiire esimene käik - seda isegi tavaliste haakimis / nikerdamis olukordades.
Minu buldooserikogemus on selline (laia raske turba lükkamiseks mõeldud teraga), et tuleb pöörata väga ettevaatlikult, vastasel korral on väga lihtne roomik maha tulema.

Ma pole kindel ja kontrollida ka ei viitsi, aga koolipingist on justkui meelde jäänud, et juhtratta kõrgus oli reguleeritav - kõvema pinna peal tõstsid üles, et kergem pöörata oleks, pehme pinna peal lasid alla, et toetuspind suurem oleks.

Muidugi, meie traktorid olid DT75B - laia lindiga enamuses. Osad olid ka poollaiaga. Kitsa lindiga rabas uppumas ei käidud Smile

Reeversi põhivõlu on esiteks mugav liikumissuuna muutmine (buldooseriga tööl tuleb ikka ette seda) ja teiseks kiire tagasikäik. Aeglustiga on käikude valik küll suurem aga kõik on aeglased ja väga aeglased. Mõlemat korraga ei saa. Tehase poolt buldooserid olid reeverskastiga.
Siin vanemad mehed rääkisid, et üks õige buldooseri massin oli ikka DT-54. T-74 oli juba kärtsuma mootoriga ja kippus ära kärvama. 54-l sai isegi mootori pea-aegu välja suretada ja kui jõudsid veel viimasel sekundil siduri alla vajutada, kargas uuesti elule.
75 põllutraktor on juba igavene kärts ja mürts. Lund lükata on ilmselt hea aga muust ei tea rääkida.
Minu DT-75 traktoril esimeste juhtrataste kõrgus hüdrauliliselt muudetav. On siis ees kummalgil pool silinder selle jaoks. Kabiinist siis läbi jagaja saab juhtrattaid üles alla liigutada. 
Käikude valik ka hea. Vahekastis kuus erinevat kiirust. Viienda variandiga esimene ja tagurpidi käik suht mõistliku kiirusega buldooseri töö jaoks.
Üldiselt reeversist puudust ei tunne. Käivad käigud suht kergelt.[attachment=80456]
Ma ei taha sind külmaga õue ajada aga äkki saaks foto buldooseri esiratta versioonist  Cool
(26-02-2020, 20:09 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]Ma ei taha sind külmaga õue ajada aga äkki saaks foto buldooseri esiratta versioonist  Cool
Külm pole õues kohe kindlasti Smile . Aga enne nädalavahetust masina ligi ei satu.
Sellel traktoril ka muidugi tera hiljem lisatud.
Algselt olnud ka laia lindiga. Praegu kitsad lindid.
(26-02-2020, 19:43 PM)mtz80 Kirjutas: [ -> ]Minu DT-75 traktoril esimeste juhtrataste kõrgus hüdrauliliselt muudetav. On siis ees kummalgil pool silinder selle jaoks. Kabiinist siis läbi jagaja saab juhtrattaid üles alla liigutada. 
Käikude valik ka hea. Vahekastis kuus erinevat kiirust. Viienda variandiga esimene ja tagurpidi käik suht mõistliku kiirusega buldooseri töö jaoks.
Üldiselt reeversist puudust ei tunne. Käivad käigud suht kergelt.
Vahekastist ju ikka viis kiirust.
Kõige aeglasema käiguga sai rabas kraave puhastatud,huvitav kogemus.
Juhtrattaid sai peale hüdroga sobivasse asendisse viimist meh.lukustada kui oli vaja kasutada kõiki sektsioone.
Seda ülepeakoppa nimetati meie kandis,pupeks.Millest selline nimetus ma ei tea,mis ta mark on?
Kopa asemele käib ka 2,5 meetrine buldooser.
(26-02-2020, 19:43 PM)mtz80 Kirjutas: [ -> ]Minu DT-75 traktoril esimeste juhtrataste kõrgus hüdrauliliselt muudetav. On siis ees kummalgil pool silinder selle jaoks. Kabiinist siis läbi jagaja saab juhtrattaid üles alla liigutada. 
Käikude valik ka hea. Vahekastis kuus erinevat kiirust. Viienda variandiga esimene ja tagurpidi käik suht mõistliku kiirusega buldooseri töö jaoks.
Üldiselt reeversist puudust ei tunne. Käivad käigud suht kergelt.
Kunagi pole näinud hüdraulilisi juhtrattaid. Kui juhtrattad on vabalt liigutatavad, siis pole ju pingutust. Ilmselt on masinal uuemad pingutid, mis näevad väga silindri moodi välja aga on määrdepritsiga täidetavad pingutid. Mida kulunumad lindid, seda kõrgemale tõuseb juhtratas pingutades. Tahtes juhtratast maapinnale lähemale tuleks paar lindilüli eemaldada. Sellisel juhul on juhtratas juba õige käru rataste vahel.
Buldooserid tulid reeglina reeverskasti ja rippsüsteemita. Aeglustuskastiga ja jõuvõtuvõlliga traktorid tulid aga terata ja esiraskusega. Mul neid ikka omajagu õuest läbi käinud. Ma räägin ikka neist oranžidest, millel kütusepaak kabiini kõrval ja hüdropaak ümmargune kabiini taga või uuematel kütusepaagi ees.
Meistrimees Kirjutas:
mtz80 Kirjutas:Minu DT-75 traktoril esimeste juhtrataste kõrgus hüdrauliliselt muudetav. On siis ees kummalgil pool silinder selle jaoks. Kabiinist siis läbi jagaja saab juhtrattaid üles alla liigutada. 
Käikude valik ka hea. Vahekastis kuus erinevat kiirust. Viienda variandiga esimene ja tagurpidi käik suht mõistliku kiirusega buldooseri töö jaoks.
Üldiselt reeversist puudust ei tunne. Käivad käigud suht kergelt.
Kunagi pole näinud hüdraulilisi juhtrattaid. Kui juhtrattad on vabalt liigutatavad, siis pole ju pingutust. Ilmselt on masinal uuemad pingutid, mis näevad väga silindri moodi välja aga on määrdepritsiga täidetavad pingutid. Mida kulunumad lindid, seda kõrgemale tõuseb juhtratas pingutades. Tahtes juhtratast maapinnale lähemale tuleks paar lindilüli eemaldada. Sellisel juhul on juhtratas juba õige käru rataste vahel.
Buldooserid tulid reeglina reeverskasti ja rippsüsteemita. Aeglustuskastiga ja jõuvõtuvõlliga traktorid tulid aga terata ja esiraskusega. Mul neid ikka omajagu õuest läbi käinud. Ma räägin ikka neist oranžidest, millel kütusepaak kabiini kõrval ja hüdropaak ümmargune kabiini taga või uuematel kütusepaagi ees.

Lindi pingutamine käib ikka võtme ja toruga. Praegu ei oska ütelda kui palju juhtratta asendi muutmine hüdrosilindriga lindi pinget mõjutab. Eks vaatan järgi kui traktori juurde saan.
mutikas Kirjutas:
mtz80 Kirjutas:Minu DT-75 traktoril esimeste juhtrataste kõrgus hüdrauliliselt muudetav. On siis ees kummalgil pool silinder selle jaoks. Kabiinist siis läbi jagaja saab juhtrattaid üles alla liigutada. 
Käikude valik ka hea. Vahekastis kuus erinevat kiirust. Viienda variandiga esimene ja tagurpidi käik suht mõistliku kiirusega buldooseri töö jaoks.
Üldiselt reeversist puudust ei tunne. Käivad käigud suht kergelt.
Vahekastist ju ikka viis kiirust.
Kõige aeglasema käiguga sai rabas kraave puhastatud,huvitav kogemus.
Juhtrattaid sai peale hüdroga sobivasse asendisse viimist meh.lukustada kui oli vaja kasutada kõiki sektsioone.

Vabandan, viis kiirust ja vahekastis. Ehk siis see neljas variant suht sobilik buldooseri töödel kasutada.
Juhtrataste lukustamiseks on jah kraan paremal kabiini nurgas kapoti all, kinni keerates saab tagumist hüdro väljavõtet kasutada.
(26-02-2020, 22:25 PM)Meistrimees Kirjutas: [ -> ]
(26-02-2020, 19:43 PM)mtz80 Kirjutas: [ -> ]Minu DT-75 traktoril esimeste juhtrataste kõrgus hüdrauliliselt muudetav. On siis ees kummalgil pool silinder selle jaoks. Kabiinist siis läbi jagaja saab juhtrattaid üles alla liigutada. 
Käikude valik ka hea. Vahekastis kuus erinevat kiirust. Viienda variandiga esimene ja tagurpidi käik suht mõistliku kiirusega buldooseri töö jaoks.
Üldiselt reeversist puudust ei tunne. Käivad käigud suht kergelt.
Kunagi pole näinud hüdraulilisi juhtrattaid. Kui juhtrattad on vabalt liigutatavad, siis pole ju pingutust. Ilmselt on masinal uuemad pingutid, mis näevad väga silindri moodi välja aga on määrdepritsiga täidetavad pingutid. Mida kulunumad lindid, seda kõrgemale tõuseb juhtratas pingutades. Tahtes juhtratast maapinnale lähemale tuleks paar lindilüli eemaldada. Sellisel juhul on juhtratas juba õige käru rataste vahel.
Buldooserid tulid reeglina reeverskasti ja rippsüsteemita. Aeglustuskastiga ja jõuvõtuvõlliga traktorid tulid aga terata ja esiraskusega. Mul neid ikka omajagu õuest läbi käinud. Ma räägin ikka neist oranžidest, millel kütusepaak kabiini kõrval ja hüdropaak ümmargune kabiini taga või uuematel kütusepaagi ees.
DT-75B-d pole vist õuest läbi käinud?
Tsitaat: Трактор ДТ-75Б[1] (болотоходный) с кабиной, аналогичной кабине ДТ-75М, имел увеличенную опорную поверхность гусеничных цепей за счет увеличения ширины звеньев гусениц и возможности опускания направляющих колес. Благодаря этому давление на грунт составляло 0,031 МПа при поднятых направляющих колесах, 0,023 МПа при опущенных направляющих колесах против 0,047 МПа у ДТ-75М
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%94%D0%A2-75
Kuule mtz-80   kas  sul  on   see reeverskast   kolme  kahvliga ,Ehk saaks  kunagi pilti.   Mitu aastat  tagasi  löin  enda oma laiali   kuna   völlid-hammasrattad olid vaja vahetada    a kaant  tagasi ei osand panna,  kuna  kaan sai   ka  lahti kistud .Ja pärast ei teadnud enam  millises asendis  kahvlid  ja  hammasrattad peavad olema  Neid omavahel sobitades. Üldse  ma ei saa sellest  kaanest  muffigi aru    kuidas see töötama peaks  kui  kaks kahvel on seal orginaalis poltidegafikseeritud ja need omavahel veel traadiga .Igaljuhul poltideväljakeerates on   köiksugu käigud olemas a siis   lähe seal sees köik sees risti .Teisel traktoril mil reevers  kahekahvliga on  asi  hoopis  kergem Sad  .