automoto.ee foorumid

Täisversioon: Audi 80 1.8 monopritse 1991
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.

Snits

Probleem on autoga selline, et külmalt ei taha kohe mitte kuidagi käivituda. Peab ikka korralikult käiama, enne kui elumärki näitab. Kui autoga paar tiiru ära teinud, siis läheb nagu paugupill tööle(ehk siis sooja mootoriga probleemi pole)
Bensiinifiltri vahetasin ära, tolku polnud. Ehk oskab keegi öelda, milles asi võib olla, või äkki oli kellegil midagi taolist? NB! Kasuks tuleks ka teadmine, kus võiks olla külmkäivitusklapp vms sellise mootori puhul.

Ette tänades...

Ramon Rantsus
Ilmselt jamab temperatuuri andur. Kui mootori töötemperatuur on tiba tõusnud siis hakkab andur tööle ja asi korras. Külma mootori korral on anduri takistus ca´10 000 oomi , kui juhtplokk õiget infot ei saa siis käima asi ei hakka. Muidugi võib seal olla ka teisi vigu (näit. gaasiklapi asendi adur jne.) Kui võimalik siis lase kuskil kompuuter külge ühendada,tavaliselt on juhtplokil ikka mingid veakoodid mälus. Saad kiiremini asjale pihta kui niisama jubinaid vahetad ja närve kulutad. Edu!

Snits

Tänan...Eks ma siis uurin seda diagnostika asja.

Ramon
Mono-Jetronicu (on ikka sihuke monopritse?) veakoode peaks ise kah suht lihtsa vaevaga lugeda saama.
http://tech.bentleypublishers.com/thread...geID=55422 tundub olevat mõistlik jutt teema kohta. Juhul kui on ikka sama süsteem.

Snits

Aitäh. loodan siis sealt abi leidaSmile
Mure ei ole küll Audiga seoses, aga sama aastanumbri ja mootoriga VW Passati monopritse vaevleb ka ühe imeliku vea käes.
Nimelt gaasisiibri äärtesse ja keskele kahte auku tekib jää, mis kitib õhu pealevoolu kinni. 
Täpsemalt probleemist siin koos piltidega:
https://foorum.vwklubi.ee/viewtopic.php?...25#p896806
Niipalju olen edasi veel vaadanud, et väljalaskekollektoril asetsev soojaõhu kogumis plekk on täitsa terve ja viisakas.
Ehk siingi foorumis keegi oskab miskit kosta, kus võiks viga leiduda?
Kas probleem kaob, kui fikseerida klapp sooja õhu võtmisele?

Mul on kolmel erineval karburaatorautol säärane mure olnud, kui on tõrkunud sooja õhu võtmise tzüdeem.
Ei, probleem ei kao sooja õhu võtmise asendisse sättides. Eelneval volksuklubi lingil mul pilt ka sellest, kuidas klapp jõuga sooja asendisse reguleeritud.
Muidu tal seal pritsepeas asuvas õhukopsikus selline bimetalliga vaakumi pealt töötav klapp, mis reguleerib seda, kust kaudu õhku võetakse. Kuna aga seda ei usaldanud, siis sai ta süsteemist ajutiselt vahelt ära ühendatud.
Kunal seal juttu temperatuuriandurist, lambdast jne.
Siis tegelik viga lihtne. Käima pannes mõne minutiga tekib jää gaasisiibrile. Ja jääkihi kasvades kitib õhu pealevoolu järk järgult kinni kuni mahasuremiseni. Summutist ainult must popsub.
Ainus mõte on veel see, et kui nüüd äkki liiga palju bensiini see pihusti kuidagi peale annab ja see seotud jäätumisega?
Samas pikemaid otsi sõites nagu ei ütleks, et ülemäära võtab.
Veel olen mõelnud, et kas võiks näiteks siibrivõllil olla tihendamiseks kummirõngad. Kui vaadata, siis see valge jääkihi kasv saaks alguse nagu kahelt poolt siibrivõlli ja korpuse vahelt. Samas on siibril endal kaks auku sees kekel. Ka sinna tekib aukude ümbrusesse jää.
Vahetanud olen ära ka õhufiltri selle mõttega, et soe õhk paremini läbi pääseks. Aga kasu ei miskit.
Mõttes oli proovida üldse ilma õhufiltrita, aga see ka selline... Talvel vast väga hullu ka ei ole.
Ma seda passaati ei tea, aga ilmselgelt saab ta kuskilt külma õhku lisaks peale.
 Kunagi ühel Fiatil oli talvel lisaks õhukopsiku kaane pööramisele soojatoru peale vaja ka külmatoru kaltsuga kinni toppida. Mingil juhtumil lõppes see muidugi naljakalt, riideräbal sisselaskekollektoris, aga enamasti ajas asja hästi ära. 
Katseta selles suunas või kui võimalik, tee alternatiivne (lühem ja kindlalt tihe) soojaõhu toru otse siibrisse.
(07-01-2018, 23:15 PM)TeeTL Kirjutas: [ -> ]Katseta selles suunas või kui võimalik, tee alternatiivne (lühem ja kindlalt tihe) soojaõhu toru otse siibrisse.
Ega seda sooja õhu peale saamist eriti lühemaks teha ei saa, kui just õhupuhastit vahelt ära ei jäta.
Hermeetiline on ta igati praegu. 
Õhupuhasti põhjas küll väike auk on, punase ringiga. Ilmselt vee äravooluks. Aga see küll ei tohiks mõjutada.
[attachment=67577]

Üks kahtlus on veel. Nimelt õhupuhasti kõrval on klapp, sinise ringiga. Saan aru, et üks voolikuots tuleb sellesse paagi tuulutusest. Ja teine ots läheb siis pritsepeasse. Vaakumiga imetakse vist siis paagi tuulutustorust tulevaid aure. Kuna aga see klapp elektriga, siis ei tea, mis tingimustel teda avatakse suletakse.
Järsku jäätumise põhjus sealt pärit, kuigi vist ka mitte. Klapist pritsepeasse minev vaakumtoru allpool segusiibrit.
(07-01-2018, 23:52 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ] Saan aru, et üks voolikuots tuleb sellesse paagi tuulutusest. Ja teine ots läheb siis pritsepeasse. Vaakumiga imetakse vist siis paagi tuulutustorust tulevaid aure. Kuna aga see klapp elektriga, siis ei tea, mis tingimustel teda avatakse suletakse.

Selles liinis on klassikaliselt vahel ka totsik absorbendiga. Miski süsi näiteks? Tuulutatakse sooja mootoriga, selleks ka juhtimine. Natuke puusalt tulistan aga ehk on abiks. Välistamiseks võid selle süsteemi rahulikult umbseks panna, kõige hirmsam asi, mis saab juhtuda, on natuke bensiinilõhna auto läheduses.
Otsetoru katsetamise mõte olekski see, et kõik õhupuhastiga seotu vahelt ära jätta, kõikvõimalike pisilekete elimineerimiseks. Siis näeks kohe ära, kas külm tuleb kuskilt kopsiku kaudu või siiski siibri vahelt. Aga eks ta keeruline nikerdamine oleks jah.
Kopsikupõhja äravooluava on ehk tõesti liiga väike sellise jama tekitamiseks. 
Kui aga pildi järgi on parempoolne toru külm õhk, siis see klapp seal ees küll kuigi tihe ei ole. Pane see korralikult kinni, ja äravooluava ka - on kõige lihtsam katse, maksab paar minutit.
Kas monopritse pealne plastkorpus on terve ning tihend ikka vahel?
(08-01-2018, 10:19 AM)Walter Kirjutas: [ -> ]Kas monopritse pealne plastkorpus on terve ning tihend ikka vahel?

Korpus terve ja tihend ka olemas. Eks viimane küll ilmselt juba surnud mõnevõrra on, aga paistab oma ülesannet ikka täitvat.
Nüüd külmemate ilmadega ei ole mingit jäätumisprobleemi täheldanud. Saab auto kenasti soojenema panna ja maha surema ei hakka.
(14-01-2018, 21:41 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Nüüd külmemate ilmadega ei ole mingit jäätumisprobleemi täheldanud. Saab auto kenasti soojenema panna ja maha surema ei hakka.

Mida külmem õhk, seda vähem niiskust õhus, nii suhtelist kui absoluutset.
 Nulli ümber temperatuurid on kõige "tõhusamad" sellise jäätumise tekkimiseks. Segusiibrilt aurustuv küttesegu jahutab siibrit ka plusstemperatuuril alla nulli ja sisenevas "soojas" õhus sisalduv niiskus kondenseerub ja jäätub külmal metallil.
(14-01-2018, 22:09 PM)TeeTL Kirjutas: [ -> ]
(14-01-2018, 21:41 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Nüüd külmemate ilmadega ei ole mingit jäätumisprobleemi täheldanud. Saab auto kenasti soojenema panna ja maha surema ei hakka.

Mida külmem õhk, seda vähem niiskust õhus, nii suhtelist kui absoluutset.
 Nulli ümber temperatuurid on kõige "tõhusamad" sellise jäätumise tekkimiseks. Segusiibrilt aurustuv küttesegu jahutab siibrit ka plusstemperatuuril alla nulli ja sisenevas "soojas" õhus sisalduv niiskus kondenseerub ja jäätub külmal metallil.

Täpselt moskvits 408 viga.