automoto.ee foorumid

TALUPOEG TALUJA kirjutas.Mäletan,et vanaisa lasi veel 80 ndate alul noored kased maha ja heinakuhja istutas nende peale. Hiljem vedas kuivad heinad hobusega küüni kõrvale. Vanaisa oli ka siberist tulnud mees..... Mina noore poisina vaatasin seda asja nagu imetegu,polnud varem näinud.

Mnjah teema läeb nüüd Kirovetsidest küll kaugele aga ikkagi huvitav ja pole mõtet uut temat alustada.
Kuivad heinad hobusega küüni kõrvale on ju täitsa luks värk.Ise olen tunda saand/kasutanud nn.kannipuid millega kaks inimest tassisid koju heinasaadu(ja seda isegi 90ndate alguses).Heinasaadud said tehtud täpselt nii suured et inimjõul koju tassida.Egas omal traktorit kodus polnud ja iial ei võind teada kas küla pealt kedagi saab. Oh seda jama kui mõni saad läks vahetult enne küüni juurde jõudmist laiali ja mõni oli nii raske(märg) et ei jõudnud ühe korraga ära tirida

See number oli inventari number. Kombainidel eraldi, traktoritel eraldi ja autodel eraldi. Lugema hakati numbreid kolhoosi loomise ajast alates. Sellepärast olid masinatel vahel sadadesse ulatuvad numbrid külje peale kritseldatud.

No ei tea kuis nende tuledega täpselt oli(paigaldati kõigile tehases või mitte).Oli ka üks K-701 millel puudusid igasugu tuled kabiini katusel.
Võibolla maha monteeritud,võibolla tuligi tehasest sellisena.



Kolmnurk ja hiljem kolm oranzi tuld tähendasid(LE järgi) pikka veost sõltumata veoki tüübist.80ndatel olid kasutusel ja kehtivad mõlemad.
Sadulveokitel olid need kindlasti juba tehasest.




Vot nende numbritega on natuke keerulisem lugu.Näit.Ülenurme majandis, Nõo sovhoosis ja Elva EPT-s tähendas see tõesti vaid masina inventari numbrit.Üldjuhul kuni kolmekohaline.Elva EPT omadel oli 80ndate alguseni see number väike - nigu"kirbusitt"masina peal.



Hiljem aga värvitud juba suurte sabloonidega.

Põhjus ilmselge.Suur number on juba kaugemalt nähtav.

Tartu EPT-s aga olid kasutusel neljakohalised numbrid pluss üks lisanumber Näit.T-130 mille number 4139-2 see kaks lõpus tähendas jaoskonna numbrit aga inv.nr.neljakohaline on ka kummaline.Üle nelja tuhande ühiku rasketehnikat neil kindlasti polnud.Või sai inv.numbri iga labidas,kellu vms.
Ehk on kaasfoorumlaste seas keegi kes oskab selle Tartu EPT numbrikombinatsiooni lahti seletada.
Veel keerulisem oli TREV-i ja TRET-i (teede remondi ja ehituse trust) numbrikombinatsioon.See kuuekohaline ja esimesed kaks numbrit tähendasid rajooni/jaoskonda(ehk Tartumaal oli see 02),järgmised kaks numbrit olid siis masina inv.number.See aga algas iga aasta uuesti ühest ning viimased kaks tähistasid masina arvelevõtu aastat.
Seega info jossi kabiinil.Tartumaa TRET,31-ne reg.masin ja aastaarv 1986.

(24-02-2013, 00:02 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Mäletan,et vanaisa lasi veel 80 ndate alul noored kased maha ja heinakuhja istutas nende peale. Hiljem vedas kuivad heinad hobusega küüni kõrvale. Vanaisa oli ka siberist tulnud mees.....

Mu kadund isa polnud Siberis käinud, aga Eesti aja algul sündinuna tegi samamoodi - mitte kolhoosnikena saime heina teha vaid soosaartel ja sealt lohistiga hobusega koju. Isegi seda teinud ja hiljem ka põllul kuiva heina vaalust rõugu juurde lohistiga kokku vedanud, lihtsalt põllu veerest paar leppa maha, trakatsi haakerauda ja lihtsam kui käruga majandada, peale visata viglaga madalam jne.

Mul selline küsimus et miks osad Kirovetsit tulid tehasest et summuti on eesotsas all. Kas sellised mudelid olid siis kuigi võrd erilised teistest.

(01-03-2013, 20:44 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Mul selline küsimus et miks osad Kirovetsit tulid tehasest et summuti on eesotsas all. Kas sellised mudelid olid siis kuigi võrd erilised teistest.

Ma Kirovetside kohta ei tea, aga ka osadel veoautodel oli summuti samamoodi stange all. Seda siis peamiselt bensiinipüttidel aga ilmselt ka muudel tuleohtlikku kraami vedanud masinatel. Võibolla Kirovetsidel sarnased põhjused.

Ma arvan et siis sellist tüüpi kirovetse toodetigi eri transpordiks.

(01-03-2013, 20:44 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Mul selline küsimus et miks osad Kirovetsit tulid tehasest et summuti on eesotsas all. Kas sellised mudelid olid siis kuigi võrd erilised teistest.

Kui tehti esimesed K-701 katsemudelid(selline oli ka meil sovhoosis katsetamisel ja ma ise sõitsin sellega Leningradist kohale), pandi nendele vabalthingav V-12 mootor,siis oli jube lihtne tuletorud alla tuua.Teine põhjus võis olla taotlus juhi vaatevälja parendamine,et jäme korsten kapotil ei segaks.Ka kapotialune sai sel kombel avaram ja lihtsam oli mootori hooldamisel sellele ligi pääseda.
Paraku selline lahendus ei õigustanud,sest vastutuule puhul tuli ving kabiini nii et traktoristil silmad kipitasid ja pea valutas.Maanteel täiega sõites polnud viga, kuid kui näiteks kündmisel 12 mütta sealt musta välja keeravad,siis oi-oi.
Minu mäletamist mööda olid need eesmised summutid ainult katseeksemplaridel ja kui 701 masstootmiseni jõudis oli korsten juba kapotil püsti.Muide sellel katsemasinal oli veel tuhat muud häda ja tehasemehed olid meil sagedased külalised.

(16-02-2013, 12:05 PM)MAZ Kirjutas: [ -> ]Seoses selle pildiga:

Tuleb mul meelde üks kurb lugu. Mis juhtus Nõo vallas, Luke küla lähedal. Aastat ei suuda meenutada aga võis see jääda 90date sisse.
Sündmus juhtus minu enda kodust, mitte väga kaugel. Nimelt tuli Luke poolt K-700 ja keeras ära paremale, teele,mis läks Peedu poole. Kirovetš jõudis sõita mööda esimesest majast vasakut kätt, kui üle mäe tuli kihutades vastu VAZ 21013 ja sõitis sõna otseses mõttes Kirovetšile kõhu alla. Pole vaja palju mõelda, mis juhtub 75-80 km/h kihutava lada ja kusagil 35-40 km/h sõitva suure traktoriga.
Lada sõitis end esiotsa alla korralikult kinni mõlemad masinad jäid seisma teepeale. Ladas olnud juht ja kaassõitja hukkusid, sisuliselt niideti nad poolest kehast maha, katus tõmmati nagu konservikarbi kaas autolt maha. Ise ma seda õnnetust ei näinud aga asja pealt näinud kodanikud rääkisid sellest üsna detailselt. Kirovetši juht ei saanud muud kui rooliga veidi põrutada aga jäi ellu.

Analoogne juhtum ka Rannu tee pealt. Seal oli mats nii kõva et Kirovetsil olid vedru kammitsad puru. Kaks miilitsat sai surma.

---

(24-02-2013, 00:22 AM)krossifänn Kirjutas: [ -> ]TALUPOEG TALUJA kirjutas.Mäletan,et vanaisa lasi veel 80 ndate alul noored kased maha ja heinakuhja istutas nende peale. Hiljem vedas kuivad heinad hobusega küüni kõrvale. Vanaisa oli ka siberist tulnud mees..... Mina noore poisina vaatasin seda asja nagu imetegu,polnud varem näinud.

Mnjah teema läeb nüüd Kirovetsidest küll kaugele aga ikkagi huvitav ja pole mõtet uut temat alustada.
Kuivad heinad hobusega küüni kõrvale on ju täitsa luks värk.Ise olen tunda saand/kasutanud nn.kannipuid millega kaks inimest tassisid koju heinasaadu(ja seda isegi 90ndate alguses).Heinasaadud said tehtud täpselt nii suured et inimjõul koju tassida.Egas omal traktorit kodus polnud ja iial ei võind teada kas küla pealt kedagi saab. Oh seda jama kui mõni saad läks vahetult enne küüni juurde jõudmist laiali ja mõni oli nii raske(märg) et ei jõudnud ühe korraga ära tirida

Kasutati ka sellist varjanti kolhoosiaja alguses ja veel kuuekümnendatel kui luhast heina tehti, siis järgi minti heinale alles talvel kui jää kandis. Siis läks järgi linttraktor rudplaadiga. Sõitis kuhja kõrvale, kuhjale tross ümber ja plaadi peale ja siis kõige kuhjaga üle jää tulema, tross ikka kuhja ümber ka. Kuhjas oli oma neli tonni heinu. Tõmmati lauda juurde ja siis sealt käsitsi kakuti alt äärest et kuhja tipp terve oleks ja vett sisse ei võtaks. Niisugused mälestused poisipõlvest.

Moderniseeritud T-150KM mis oli varustatud 200 hj mootoriga. Kuna masin on veel vanemat sorti kapotiga siis pilt on pärit 80 - kümmnendate algusest. Selline küsimus kas 90 alguse punased 150 olid juba uue 200 hj mootoriga ning kas selle mark oligi T-150KM. Tavalisel rohelisel traktoril oli peal 165 hj mootor.Veel aastaid tagasi olen ma näinud samasugust punast lumesahaga traktorit mille margitähis oli T-157K .

'83 aasta artikkel ajakirjast MK.

http://hobbyport.ru/venicle/t_150km.htm

(12-03-2013, 16:59 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Moderniseeritud T-150KM mis oli varustatud 200 hj mootoriga. Kuna masin on veel vanemat sorti kapotiga siis pilt on pärit 80 - kümmnendate algusest...

Sellel ajakirjapildil on traktoril all mingi huvitava mustriga rehv. Mulle ei meenu, et oleksin sellist varem näinud, kas on selline muster olnud ka laiemas kasutuses?

Ma just tahtsin küsida et millega kannataks sellist mustrit lõigata. Mingi freesilaadne asi peaks vist olema?...

(12-03-2013, 16:59 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Moderniseeritud T-150KM mis oli varustatud 200 hj mootoriga. Kuna masin on veel vanemat sorti kapotiga siis pilt on pärit 80 - kümmnendate algusest. Selline küsimus kas 90 alguse punased 150 olid juba uue 200 hj mootoriga ning kas selle mark oligi T-150KM. Tavalisel rohelisel traktoril oli peal 165 hj mootor.Veel aastaid tagasi olen ma näinud samasugust punast traktorit mille margitähis oli T-157K .

Punased T-150K "tekkisid" juba 80ndate 2. poolel (vast ca 1986-87) (viimased isendid saabusid meile tõesti 90ndate alguses) ning minu teada ei erine nad tehniliselt mitte millegi poolest oma rohelistest suguvendadest.

Need punased T-150K tüüpi traktorid, mis kolhoosidesse tulid, olid harilikult erinevad ainult värvi poolest oma rohelisest suguvennast. Mõnedel siiski oli käigukasti käikude lülitusskeem erinev. Kas sisus ka vahet oli seda ei tea kommenteerida.

Teine teema on aga T-157K. See masin oli ehitatud metsaveotraktoriks. Mootorina oli tal kasutusel SMD-60, mis arendas 150hp 2000 rpm juures. Käigukasti käikude lülitusskeemi oli sisse viidud lisaasend mootori ohutu käivitamise tarvis. Rehvidena kasutati K-700 rehve mis olid spetsiaalsete veljede peal ja istusid T-150K sildadega. Veljedel olid ventiilikaitse korgid külge keevitatud.Tagasilla kohal oli tal paigutatud vints ja rippsüsteemi asemel oli metsaveokilp. Tagumine rippsüsteem puudus. Ees oli väike kitsas buldooser metsamaterjali virnastamiseks.
Kabiin oli turvapuuriga ümbritsetud ja alt oli masin põhjaplaatidega kaitstud. Et juhuslik oks masinat rivist välja ei lööks.

Üks pilt pidi ütlema rohkem kui 1000 sõna...

Ilus pilt. Vaadates aga seda masinat hakkab kohe silma erinevus meil teeninud masinaga.

Eest puudub massiivne radiaatori kaitse, mis oli paksust metallplaadist välja lõigatud ja turvapuur on ka teise ehitusega.
Meie omal läksid radiaatori kaitse küljest torutõmmitsad kabiini külge. Laepealne torustik oli kabiini lae küljes poltidega kinni ja püstised torud olid kabiini sisse toodud. See jättis masinast soliidsema ja kompaktsema mulje.
Ja värvitud oli ta ka lihtsamalt. Tumepunase värviga üle kallatud ja kogu moos.

Kui veel järele mõelda, siis oli vist erinevus ka sildade juures. Meenub ütlus kui sellel töötanud traktorist rääkis, et pani 150 sillad alla. Kas oli konstruktsiooniline erinevus või peeti silmas midagi muud. Fakte pole kahjuks võimalik kontrollida.

leitsin googeldades sellise t-150 versiooni
see et ees 4 ratast tundub veider...

No see on katsemudel.

Daff vast seesugusest masinast räägib.
Teine sarnane pidi olema ЛТ-157.


Techstory's siuke pilt.