16-11-2004, 19:53 PM
Kuna foorumis on järgmise sõiduriistaga tegelejaid, siis sellest ka alljärgnev 
MOTOROLLER “VJATKA”
H. Märt
![[Pilt: vjatka.jpg]](http://tartu.homeip.net/vjatka.jpg)
Hiljuti saabusid vabariigis müügile kodumaised motorollerid «Vjatka». Avaldame allpool mõningaid tehnilisi andmeid selle uue nõukogude mootorsõiduki kohta. Motoroller «Vjatka» on peamiselt mõeldud üksikisiku sõidakina, kuid headel teedeI on lubatud vedada ka kaasasõitjat. Rataste hoobvedrustus võimaldab sujuva sõidu ning rataste väike labimõõt annab sama võimsuse juures suurema veojõu. Üldehituselt jaguneb motoroller järgmisteks agregaatideks: mootor, jõuülekanne, tellik ja juhtimismehhanismid. Mootori peasõlmedeks on väntmehhanism (karter, silinder koos peaga, väntvõll, kolb kepsuga ja kolvisõrm); gaasijaotusmehhanism (silinder gaasijaotus akendega, kolb, karter vantvõllikambriga ning summutiga); toitesüsteem (karburaator, sadesti koos bensiinikraaniga, bensiinipaak); süütesüsteem (küünal, süütepool, katkesti, dünamo-magneeto). Mootor on käigukastiga ühes plokis.
Jõuülekanne koosneb sidurist; käigukastist ja käivitusmehhanismist. Mootori veojõud kantakse siduri kaudu tagarattale, mis on otse kinnitatud käigukasti teisele võllile. Telliku juurde kuuluvad esivedrustus, tagavedrustus, rattad ja porilaud.
Juhtimismehhanism koosneb roolist ja piduritest. Järgnevalt on toodud mõningaid tehnilisi andmeid motorollerite kohta.
Gabariitmõõtmed: pikkus 1850 mm, laïus 800 mm, kõrgus 1100 mm. Motorolleri rataste vahe on 1200 mm, läbimiskõrgus (kliirens) 150 mm, vähim pöörderaadius 1,4 m, kaal 108 kg, suurim kiirus 70 km/h, kütusekulu 100 km kohta kuni 3,2 l, kütusepaagi maht 11... 12 l, käigukasti ôlimaht 0,12 l, kütuseks on bensiin A-66 segatud suvel avtooliga 10 või 18, talvel avtooliga 6 või 8; bensiini ja õli vahekord sissesõidetud mootoril on 25:1. Mootor on ühesilindriline, kahetaktiline, kahepoolse läbipuhumisega. Kolvikäik on 58 mm, silindri läbimõõt 57 mm ja töömaht 148 cm3, karburaator mark K-55. Mootor töötab sundõhkjahutusega, kusjuures ta maksimaalne võimsus on 4,5 HJ. Kütuse juurdevool paagist karburaatorisse toimub omakaalu toimel.
KÄIGUKASTI ÜLEKANDEARVUD
Käik Ülekandearv Suurim lubatud kiirus uuel/sissesõidetul
1 14,7 15/20
2 8,8 30/45
3 5,5 55/70
Motorolleri kere on stantsitud ja kokku keevitatud. On kasutatud vedrustust hüdrauliliste vedruamortisaatoritega. Kilprattad kummidega 4,00 x 10\" on vastastikku vahetatavad.
Elektriseade. Süütesüsteemi teenindab 6- V vahelduvvoolu magneeto-generaator. Eelsüüde on püsiv 29º±1º väntvõlli pöördenurgast enne ülemist surnud seisu. Katkesti on monteeritud magneeto-generaatori alusele, katkesti kontaktide vahe on 0,3. . .0,4 mm. Edasi kuuluvad elektriseadmete hulka: süütepool B-50, küünal (M 14 X 1,25) APU, akupatarei 3-MT-7, signaa1 C-34, latern FG -50 B, tagatuli ja tsentraallüliti.
![[Pilt: vjatka1.jpg]](http://tartu.homeip.net/vjatka1.jpg)
Joon, 1. Motorolleri üldvaade. 1 - mootor; 2 -- parempoolne eemaldatav tiib; 3 - Sadul; 4 - signaal; 5 - esivedrustus; 6 - jalgpiduri pedaal: 7 - põrand; 8 - parempoolse tiiva lõks, 9 - karburaatoriruumi kaas.
![[Pilt: vjatka2.jpg]](http://tartu.homeip.net/vjatka2.jpg)
Joon. 2. Motorolleri juhtimisorganid. 1 - Laterna reguleerimisnupp; 2 - sidurihoob; 3 - käiguvahetuse pide; 4 - osut; 5 - käsipiduri hoob; 6 - gaasipide; 7 - kesklülitikaas; 8 - kesklülitikaane kinnituskruvi; 9 - signaalinupp; 10 - ümberlülitinupp (asendid: a - tuled välja lü!itatud; c - seisutuled; b - lähituled; d - kaugtuled); 11 - süüte väljalülitamisnupp; 12 - spidomeeter.
Motorolleri juhtimisseade. Käivitusmehhanismi hoob (starteripedaal) asub motorolleril paremal pool (joon. 1, 6). Sidurihoob asub rooli vasakpoolse käepideme juures (joon. 2, 2). Gaasipide (joon. 2, 6) - karburaatori küttesegu siibri juhtimise pööratav käepide asub rooli paremal otsal. Käiguvahetamise pööratav pide asub rooli vasakul otsal - vasakus peos. Pideme pööramisel enese poole lülitatakse esimene käik, enesest eemale pööramisega lülitatakse teine ja kolmas käik. Neutraalasend on esimese ja teise käigu vahekohas. Pidemel on osuti, mis näitab, milline käik on sisse lülitatud. Jalgpiduri pedaal asub põrandal paremal pool. Jalgpidur mõjub tagarattale ja on sõltumatu käsipidurist. Kaug- ja lähituli ning parktule lülitamine toimub tsentraallülitiga. Tsentraallülitisse on monteeritud helisignaali nupp (parempoolne) ja süüte valjalülitusnupp (vasakpoolne). Spidomeeter on ehitatud laternasse, mis on ühes tükis rooliga. Rooli all asub lukk roolisamba lukustamiseks. Lukustamiseks tuleb vötit pöörata vastupaeva ja siis välja tõmmata. Rooli täiesti vasakule pööramisel lukustub lukk iseenesest (on kuulda klõpsatust) .
Motorolleri kasutamine ja ettevalmistamine sõiduks. Enne valjasõitu tuleb veenduda, et kõik poldid ja mutrid oleksid kinni, kontrollida pidureid, tulesid, helisignaali ja õhurõhku kummides ning kütusehulka paagis.
Tankimisel tuleb pidada hoolikalt puhtust, sest paaki sattunud mustus võib ummistada karburaatori ja põhjustada teelejäämist. Soovitav on tankimisel kasutada võrguga lehtrit. Vihma- ja lumesaju ajal tuleks tankida katuse aIl.
Mootori käivitamisel tuleb käigupide pöörata neutraalasendisse ja avada bensiinikraan. Külma mootori puhul uputada karburaator üle (uputusnõelaga mitte lõksutada, sest see lõhub ujukit ja ujukinõeIa ning viivitab ujukiruumi täitumist) ja vajutada mõned korrad käivituspedaaliIe. Sooja mootori puhul ujukit mitte uputada! Pöörata gaasipidet mitte üle veerandi selle käigust ja vajutada järsult käivituspedaalile.
Pärast külma mootori käivitumist soojendada mootorit enne sõidu alustamist väikestel pööretel 3... 4 minutit. Kui karburaator on üle ujutatud ja mootor ei käivitu, tuleb sulgeda bensiinikraan, keerata küünal välja ja mootor käivituspedaalile vajutamisega läbi puhuda. Pärast küünla puhastamist ja paigaldamist käivitada mootor tavalisel viisil ujukit uputamata.
Juhtimistehnikast. Kuna motorolleri juhtimine eeldab mootorratta juhtimisoskusi. siis alljärgnevas piirdutakse ainult tehniliste märkustega. Kohalt võtta tuleb sujuvalt. Kui esimesel käigul on saavutatud kiirus 15... 18 km/h, lülitatakse sisse teine käik, millel kiirendatakse kiiruseni 30...35 km/h. Mingil juhul ei tohi 2. ja 3. käigul sõita allpool soovitatud kiirusi. Kõrgemal käigul väiksema kiirusega sõitmisel hakkab mootor töötama ebaühtlaselt ja tõukeliselt ning ülekoormusega, mis kahjustab nii mootorit kui ka kõiki ülekandeosi. Samuti ei tohi sõita väikesel käigul suure kiirusega, sest see kulutab mootorit ja tekitab kütuse ja määrde ülekulu.
Sidurit tuleb kasutada ainult kohalt võtmisel, käiguvahetusel ja kiirel pidurdamisel. Linnasõidul, kus sageli on vaja kiirust muuta, tuleb vahetada vastav käik ega tohi sidurit libistada, muidu rikneb sidur. Samuti ei tohi kasutada siduri libistamist kiiruse aeglustamiseks ilma käiku vahetamata. Sõidu aeglustamisel ei ole vaja sidurit lahutada, vaid piisab gaasi sulgemisest ja piduripedaali aeglasest vajutamisest.
Järsuks pidurdamiseks tuleb kasutada mõlemat pidurit ja lülitada välja sidur ning sulgeda gaas. Pidurdamisel tuleb hoiduda rataste blokeerimisest, mis enamasti põhjustab motorol1eri külgsuunas libisemist ja võib tekitada avarii.
Pikkadel ja järskudel teelangudel võib kasutada pldurdamiseks 2. või 1. käiku. Kuna kahetaktilises mootoris toimùb õlitus kütteseguga, siis tuleb vahetevahel avada gaasisulgsiiber, et lasta mootorisse määrdesegu.
Mootori toiteks kasutada autobensiini A-66 ja avtooli 6 või 10 segu. Kasutada tohib ka avioõlisid MC ja MK
Uue motorolleri sissesõitmine. Motorolleri iga oleneb õigest sissesõitmisest. Sissesõidu ajal toimub hõõrduvate osade vastastikune sobitamine ja kruviliidete kohandumine. Kui järelevaatust, määrimist ja liidete järelpingutust ei sooritata õigeaegselt, võib see rikkuda mehhanismide õige töötamise.
Sissesõitmise ajal ei tohi liikuda rasketel teedel, ei tohi lasta mootoril üle kuumeneda ega töötada suurte pööretega.
Esimese tuhande km kestel tuleb mootori ülekuumenemise vältimiseks iga 20. . .25 km järel teha peatus 10... 15 minutiks. Sissesõidul ei ole soovitav ületada järgmisi kiirusi: 1. käigul 15 km tunnis, 2. käigul 30 km tunnis, 3. käigul 55 km tunnis. Õli ja bensiini segu vahekord olgu sissesõitmise perioodil 1:18. Kui mootor töötab ülekoormusega, on kahjulikud nii liiga kiired kui ka liiga aeglased pöörded ja seepärast tuleb käiku nii üles- kui ka allapoole vahetada õigeaegselt.
Parast 400... 500-km Iäbisõitu tuleb pingutada silindri kinnitusmutreid, roolisamba ülemist kinnitust, samuti kinnitusmutreid ja mutreid, milledega mootor on kinnitatud tagavedrustuse külge ning tagavedrustuse telje polte. Bensiinikraani sadesti keeratakse maha ja pestakse läbi. Käigukastist tuleb õli välja lasta, pesta käigukast petrooleumiga ja seejärel valada sisse värske õli. Mingil juhul ei tohi käigukasti pesta bensiiniga. Puhastada õhufilter.
Pärast 1000 km läbisõitu vahetatakse õli käigukastis ja määritakse kõik motorolleri määrdenipliga varustatud kohad. Tuleb pingutada silindripea ja karteripoolte kinnitusmutrid, kontrollida õli olemasolu hüdraulilistes amortisaatorites ja vajaduse korral seda juurde lisada. Karburaator võetakse maha ja pestakse puhtas bensiinis, kontrollitakse pidureid ja pingutatakse magneeto-generaatori hooratta kinnitusmutrid. Samuti tuleb kontrollida ja reguleerida süüteseadme kontaktide vahet ja süütemomenti, elektriseadme ühendusjuhtmeid ia sidurit.
Parast 1500-km läbisõitu, täites kõiki sissesõitmise reegleid, sooritatakse tööd, mis on ette nähtud kahes eelnevas lõigus. Pärast 1500-km läbisõitu võib motorollerit lugeda sissesõidetuks, kuid on soovitav mõne aja kestel vältida sõidul suuri kiirusi ja mootori ülekoormamist halbadel teedel.
![[Pilt: vjatka3.jpg]](http://tartu.homeip.net/vjatka3.jpg)
1 - ventilaatori õhu suundkest; 2 - silindripea; 3 - kolvirõngad; 4 - kolvisõrm; 5 - keps; 6 - läibipuhumiskanalid; 7 - ventilaatori tiivik; 8 - väntvõll; 9 -- raamlaager; 10 - magneeto-generaatori pool; 11 - väntvõlli tihend; 12 - magneeto-generaatori hooratas; 13 - magneetogeneraatori alus; 14 - hammasrataste plokk; 15 - esimese võlli puks; 16 - tõukevedru: 17 - käivitusmehhamsmi põrkmuhv; 18 - põrkmuhvi pideseib; 19 - pideseibi vedru; 20 - parempoolne karteripool; 21 - vasakpoolne karteripool; 22 - teise võlli laager; 23 - teine võll; 24 - distantspuks; 25 - tagarattarummu tihend; 26 - 3. käigu hammasratas; 27 - 2. käigu hammasratas; 28 - 1. käigu hammasratas; 29 - esimene võll; 30- hammasrataste ploki laager; 31 - vedav hammasratas; 32 - siduritrummel; 33 - väntvõlli vändakaela rulllaager; 34 - siduriketas; 35 - silinder; 36 - silindri ja silindripea tikkpoldid.
MOTOROLLER “VJATKA”
H. Märt
Hiljuti saabusid vabariigis müügile kodumaised motorollerid «Vjatka». Avaldame allpool mõningaid tehnilisi andmeid selle uue nõukogude mootorsõiduki kohta. Motoroller «Vjatka» on peamiselt mõeldud üksikisiku sõidakina, kuid headel teedeI on lubatud vedada ka kaasasõitjat. Rataste hoobvedrustus võimaldab sujuva sõidu ning rataste väike labimõõt annab sama võimsuse juures suurema veojõu. Üldehituselt jaguneb motoroller järgmisteks agregaatideks: mootor, jõuülekanne, tellik ja juhtimismehhanismid. Mootori peasõlmedeks on väntmehhanism (karter, silinder koos peaga, väntvõll, kolb kepsuga ja kolvisõrm); gaasijaotusmehhanism (silinder gaasijaotus akendega, kolb, karter vantvõllikambriga ning summutiga); toitesüsteem (karburaator, sadesti koos bensiinikraaniga, bensiinipaak); süütesüsteem (küünal, süütepool, katkesti, dünamo-magneeto). Mootor on käigukastiga ühes plokis.
Jõuülekanne koosneb sidurist; käigukastist ja käivitusmehhanismist. Mootori veojõud kantakse siduri kaudu tagarattale, mis on otse kinnitatud käigukasti teisele võllile. Telliku juurde kuuluvad esivedrustus, tagavedrustus, rattad ja porilaud.
Juhtimismehhanism koosneb roolist ja piduritest. Järgnevalt on toodud mõningaid tehnilisi andmeid motorollerite kohta.
Gabariitmõõtmed: pikkus 1850 mm, laïus 800 mm, kõrgus 1100 mm. Motorolleri rataste vahe on 1200 mm, läbimiskõrgus (kliirens) 150 mm, vähim pöörderaadius 1,4 m, kaal 108 kg, suurim kiirus 70 km/h, kütusekulu 100 km kohta kuni 3,2 l, kütusepaagi maht 11... 12 l, käigukasti ôlimaht 0,12 l, kütuseks on bensiin A-66 segatud suvel avtooliga 10 või 18, talvel avtooliga 6 või 8; bensiini ja õli vahekord sissesõidetud mootoril on 25:1. Mootor on ühesilindriline, kahetaktiline, kahepoolse läbipuhumisega. Kolvikäik on 58 mm, silindri läbimõõt 57 mm ja töömaht 148 cm3, karburaator mark K-55. Mootor töötab sundõhkjahutusega, kusjuures ta maksimaalne võimsus on 4,5 HJ. Kütuse juurdevool paagist karburaatorisse toimub omakaalu toimel.
KÄIGUKASTI ÜLEKANDEARVUD
Käik Ülekandearv Suurim lubatud kiirus uuel/sissesõidetul
1 14,7 15/20
2 8,8 30/45
3 5,5 55/70
Motorolleri kere on stantsitud ja kokku keevitatud. On kasutatud vedrustust hüdrauliliste vedruamortisaatoritega. Kilprattad kummidega 4,00 x 10\" on vastastikku vahetatavad.
Elektriseade. Süütesüsteemi teenindab 6- V vahelduvvoolu magneeto-generaator. Eelsüüde on püsiv 29º±1º väntvõlli pöördenurgast enne ülemist surnud seisu. Katkesti on monteeritud magneeto-generaatori alusele, katkesti kontaktide vahe on 0,3. . .0,4 mm. Edasi kuuluvad elektriseadmete hulka: süütepool B-50, küünal (M 14 X 1,25) APU, akupatarei 3-MT-7, signaa1 C-34, latern FG -50 B, tagatuli ja tsentraallüliti.
Joon, 1. Motorolleri üldvaade. 1 - mootor; 2 -- parempoolne eemaldatav tiib; 3 - Sadul; 4 - signaal; 5 - esivedrustus; 6 - jalgpiduri pedaal: 7 - põrand; 8 - parempoolse tiiva lõks, 9 - karburaatoriruumi kaas.
Joon. 2. Motorolleri juhtimisorganid. 1 - Laterna reguleerimisnupp; 2 - sidurihoob; 3 - käiguvahetuse pide; 4 - osut; 5 - käsipiduri hoob; 6 - gaasipide; 7 - kesklülitikaas; 8 - kesklülitikaane kinnituskruvi; 9 - signaalinupp; 10 - ümberlülitinupp (asendid: a - tuled välja lü!itatud; c - seisutuled; b - lähituled; d - kaugtuled); 11 - süüte väljalülitamisnupp; 12 - spidomeeter.
Motorolleri juhtimisseade. Käivitusmehhanismi hoob (starteripedaal) asub motorolleril paremal pool (joon. 1, 6). Sidurihoob asub rooli vasakpoolse käepideme juures (joon. 2, 2). Gaasipide (joon. 2, 6) - karburaatori küttesegu siibri juhtimise pööratav käepide asub rooli paremal otsal. Käiguvahetamise pööratav pide asub rooli vasakul otsal - vasakus peos. Pideme pööramisel enese poole lülitatakse esimene käik, enesest eemale pööramisega lülitatakse teine ja kolmas käik. Neutraalasend on esimese ja teise käigu vahekohas. Pidemel on osuti, mis näitab, milline käik on sisse lülitatud. Jalgpiduri pedaal asub põrandal paremal pool. Jalgpidur mõjub tagarattale ja on sõltumatu käsipidurist. Kaug- ja lähituli ning parktule lülitamine toimub tsentraallülitiga. Tsentraallülitisse on monteeritud helisignaali nupp (parempoolne) ja süüte valjalülitusnupp (vasakpoolne). Spidomeeter on ehitatud laternasse, mis on ühes tükis rooliga. Rooli all asub lukk roolisamba lukustamiseks. Lukustamiseks tuleb vötit pöörata vastupaeva ja siis välja tõmmata. Rooli täiesti vasakule pööramisel lukustub lukk iseenesest (on kuulda klõpsatust) .
Motorolleri kasutamine ja ettevalmistamine sõiduks. Enne valjasõitu tuleb veenduda, et kõik poldid ja mutrid oleksid kinni, kontrollida pidureid, tulesid, helisignaali ja õhurõhku kummides ning kütusehulka paagis.
Tankimisel tuleb pidada hoolikalt puhtust, sest paaki sattunud mustus võib ummistada karburaatori ja põhjustada teelejäämist. Soovitav on tankimisel kasutada võrguga lehtrit. Vihma- ja lumesaju ajal tuleks tankida katuse aIl.
Mootori käivitamisel tuleb käigupide pöörata neutraalasendisse ja avada bensiinikraan. Külma mootori puhul uputada karburaator üle (uputusnõelaga mitte lõksutada, sest see lõhub ujukit ja ujukinõeIa ning viivitab ujukiruumi täitumist) ja vajutada mõned korrad käivituspedaaliIe. Sooja mootori puhul ujukit mitte uputada! Pöörata gaasipidet mitte üle veerandi selle käigust ja vajutada järsult käivituspedaalile.
Pärast külma mootori käivitumist soojendada mootorit enne sõidu alustamist väikestel pööretel 3... 4 minutit. Kui karburaator on üle ujutatud ja mootor ei käivitu, tuleb sulgeda bensiinikraan, keerata küünal välja ja mootor käivituspedaalile vajutamisega läbi puhuda. Pärast küünla puhastamist ja paigaldamist käivitada mootor tavalisel viisil ujukit uputamata.
Juhtimistehnikast. Kuna motorolleri juhtimine eeldab mootorratta juhtimisoskusi. siis alljärgnevas piirdutakse ainult tehniliste märkustega. Kohalt võtta tuleb sujuvalt. Kui esimesel käigul on saavutatud kiirus 15... 18 km/h, lülitatakse sisse teine käik, millel kiirendatakse kiiruseni 30...35 km/h. Mingil juhul ei tohi 2. ja 3. käigul sõita allpool soovitatud kiirusi. Kõrgemal käigul väiksema kiirusega sõitmisel hakkab mootor töötama ebaühtlaselt ja tõukeliselt ning ülekoormusega, mis kahjustab nii mootorit kui ka kõiki ülekandeosi. Samuti ei tohi sõita väikesel käigul suure kiirusega, sest see kulutab mootorit ja tekitab kütuse ja määrde ülekulu.
Sidurit tuleb kasutada ainult kohalt võtmisel, käiguvahetusel ja kiirel pidurdamisel. Linnasõidul, kus sageli on vaja kiirust muuta, tuleb vahetada vastav käik ega tohi sidurit libistada, muidu rikneb sidur. Samuti ei tohi kasutada siduri libistamist kiiruse aeglustamiseks ilma käiku vahetamata. Sõidu aeglustamisel ei ole vaja sidurit lahutada, vaid piisab gaasi sulgemisest ja piduripedaali aeglasest vajutamisest.
Järsuks pidurdamiseks tuleb kasutada mõlemat pidurit ja lülitada välja sidur ning sulgeda gaas. Pidurdamisel tuleb hoiduda rataste blokeerimisest, mis enamasti põhjustab motorol1eri külgsuunas libisemist ja võib tekitada avarii.
Pikkadel ja järskudel teelangudel võib kasutada pldurdamiseks 2. või 1. käiku. Kuna kahetaktilises mootoris toimùb õlitus kütteseguga, siis tuleb vahetevahel avada gaasisulgsiiber, et lasta mootorisse määrdesegu.
Mootori toiteks kasutada autobensiini A-66 ja avtooli 6 või 10 segu. Kasutada tohib ka avioõlisid MC ja MK
Uue motorolleri sissesõitmine. Motorolleri iga oleneb õigest sissesõitmisest. Sissesõidu ajal toimub hõõrduvate osade vastastikune sobitamine ja kruviliidete kohandumine. Kui järelevaatust, määrimist ja liidete järelpingutust ei sooritata õigeaegselt, võib see rikkuda mehhanismide õige töötamise.
Sissesõitmise ajal ei tohi liikuda rasketel teedel, ei tohi lasta mootoril üle kuumeneda ega töötada suurte pööretega.
Esimese tuhande km kestel tuleb mootori ülekuumenemise vältimiseks iga 20. . .25 km järel teha peatus 10... 15 minutiks. Sissesõidul ei ole soovitav ületada järgmisi kiirusi: 1. käigul 15 km tunnis, 2. käigul 30 km tunnis, 3. käigul 55 km tunnis. Õli ja bensiini segu vahekord olgu sissesõitmise perioodil 1:18. Kui mootor töötab ülekoormusega, on kahjulikud nii liiga kiired kui ka liiga aeglased pöörded ja seepärast tuleb käiku nii üles- kui ka allapoole vahetada õigeaegselt.
Parast 400... 500-km Iäbisõitu tuleb pingutada silindri kinnitusmutreid, roolisamba ülemist kinnitust, samuti kinnitusmutreid ja mutreid, milledega mootor on kinnitatud tagavedrustuse külge ning tagavedrustuse telje polte. Bensiinikraani sadesti keeratakse maha ja pestakse läbi. Käigukastist tuleb õli välja lasta, pesta käigukast petrooleumiga ja seejärel valada sisse värske õli. Mingil juhul ei tohi käigukasti pesta bensiiniga. Puhastada õhufilter.
Pärast 1000 km läbisõitu vahetatakse õli käigukastis ja määritakse kõik motorolleri määrdenipliga varustatud kohad. Tuleb pingutada silindripea ja karteripoolte kinnitusmutrid, kontrollida õli olemasolu hüdraulilistes amortisaatorites ja vajaduse korral seda juurde lisada. Karburaator võetakse maha ja pestakse puhtas bensiinis, kontrollitakse pidureid ja pingutatakse magneeto-generaatori hooratta kinnitusmutrid. Samuti tuleb kontrollida ja reguleerida süüteseadme kontaktide vahet ja süütemomenti, elektriseadme ühendusjuhtmeid ia sidurit.
Parast 1500-km läbisõitu, täites kõiki sissesõitmise reegleid, sooritatakse tööd, mis on ette nähtud kahes eelnevas lõigus. Pärast 1500-km läbisõitu võib motorollerit lugeda sissesõidetuks, kuid on soovitav mõne aja kestel vältida sõidul suuri kiirusi ja mootori ülekoormamist halbadel teedel.
1 - ventilaatori õhu suundkest; 2 - silindripea; 3 - kolvirõngad; 4 - kolvisõrm; 5 - keps; 6 - läibipuhumiskanalid; 7 - ventilaatori tiivik; 8 - väntvõll; 9 -- raamlaager; 10 - magneeto-generaatori pool; 11 - väntvõlli tihend; 12 - magneeto-generaatori hooratas; 13 - magneetogeneraatori alus; 14 - hammasrataste plokk; 15 - esimese võlli puks; 16 - tõukevedru: 17 - käivitusmehhamsmi põrkmuhv; 18 - põrkmuhvi pideseib; 19 - pideseibi vedru; 20 - parempoolne karteripool; 21 - vasakpoolne karteripool; 22 - teise võlli laager; 23 - teine võll; 24 - distantspuks; 25 - tagarattarummu tihend; 26 - 3. käigu hammasratas; 27 - 2. käigu hammasratas; 28 - 1. käigu hammasratas; 29 - esimene võll; 30- hammasrataste ploki laager; 31 - vedav hammasratas; 32 - siduritrummel; 33 - väntvõlli vändakaela rulllaager; 34 - siduriketas; 35 - silinder; 36 - silindri ja silindripea tikkpoldid.