automoto.ee foorumid

Täisversioon: Jaan Tatika ideed
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
ma vabandan, et tatika teemat solgin, aga no kangeste tahaks nähtut jagada. austet ksf! basilio postitet jääaugu video järgi jäi ette ka üks rekkameeste video. vennad on kahtlemata osavad ja miks või kuidas seuksed olukorrad sünnivad polegi oluline, a vat sellele kõikse viimasele kamzajuhile tahaks küll väga põhjalikult välja teha vähemasti. suure südamega mees. au ja kiitus. vaadake, kes viitsib.
http://youtu.be/q0Clcr9LpDg
(02-12-2013, 22:27 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]ma vabandan, et tatika teemat solgin, aga no kangeste tahaks nähtut jagada. austet ksf! basilio postitet jääaugu video järgi jäi ette ka üks rekkameeste video. vennad on kahtlemata osavad ja miks või kuidas seuksed olukorrad sünnivad polegi oluline, a vat sellele kõikse viimasele kamzajuhile tahaks küll väga põhjalikult välja teha vähemasti. suure südamega mees. au ja kiitus. vaadake, kes viitsib.
http://youtu.be/q0Clcr9LpDg

2.25 : Venelased oskavad driftida. Big Grin
Vene mees õpetab võtmeta autoust avama. http://www.youtube.com/watch?feature=pla...bS3m2iBaJo
Iseenesest nutikas, aga ei ole kasutatav kaugeltki iga automargi puhul...
Rattal asetsevat abimootorit hakatakse lähemalt näitama alates 3:36.
Jõuluaegse õlleuimase peaga hakkas üks ideejupp peas idanema-sooja talve tõttu on keldris juurikad hakanud pehmeks minema,puudust tunnen korralikust maakeldrist.Kuna on pakkumisel 10-tonnine kolhoosiaegne kütusemahuti, tekkis mõte,kas sellest saaks keldrit ehitada,kui kaevaks ta meetrijagu maasse,täidaks seest meetripaksuselt kividega ja betoneeriks siledaks ja väljast kataks mullakihiga.Kui ukseauk otsaseina lõigata ja kividest eeskoda laduda olekski valmis.Kas tünn aga meetrise mullakihi raskusele ka vastu peab...see oleks küsimus... Andke nõu ksf.,või laitke maha. Tünni diameeter on umbes 3m ja pikkus u.5m.
Tünn peab vastu lõdvalt, selleks ta ju ongi tünn, mitte kuup. Ka settepotid asetsevad maa sees.

Pane aga sügavamale, mida alla poole, seda stabiilsem soojus.

Ankurda, kui pinnasveed on ligidal, muidu hakkab kevadel nagu Noa laev naabri õuele seilama.

Kata tünn pealt väga paksu mulla kihiga.

Krundi tünn mingi tõrvaga, peab kauem vastu. Metalli ideaal roostetamine oli vist 1mm 10a. Korralikult kaetuna elab ka jeesuse uuesti sünni üle.

Eks lapsed teevad oma keldri, kui tahavad.

Tee õhutus, toru sisse-välja

Ära kuula targutajaid, sa saad kiiresti tasuta keldri, kellele ei meeldi tehku ise!

Ja nahhui neid kive sinna sisse on vaja, võtavad ruumi ainult.
Ja ukse sisselõikamisel tee luuk lahti ja kraanist pane tolmuimeja sisse puhuma. Et kütusemälestuse aurud paugusegu ei saaks kokku! VÕIB KÜLL AASTAID SEISNUD JA KUIV NÄIDA, KUID PAUGU JAOKS ON ÜSNA VÄHE VAJA!
Kui te nüüd nalja ei tee,siis on see küll üks peris kena nali...aga kui läbi tuulutada ja siis rull põhku sees ära põletada peaks vist läbuhaisu ära võtma küll.?Palun veel juhtnööre!
Selliseid keldreid nähtud juba nõukaajal, aga ega rott loll loom pole... passib eemal ja kui ukse avad, siis lipsti, jalgevahelt sees ja enam sa teda sealt kätte ei saa...Big Grin
Rull põhku keset põrandat vast gaasipõletiga ei konkureeri. Kütusejääkidest vabanemiseks vast lokaalne kuumutamine parem. Ja loomulikult enne maasekaevamist, pinnase soojusjuhtivus on uskumatult hea. Ja see kõik muidugi pärast lahtilõikamist, elu on üksainus antud.
Edasijõudnud tehnoloogia tänavakivide paigaldamiseks.
http://www.youtube.com/watch?feature=pla...fD9aZrOnWI
No vähemalt minu jaoks oli asi uus. Siiamaani näinud ikka mehi põlvili maas ükshaaval ladumas...
(06-01-2014, 18:08 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Edasijõudnud tehnoloogia tänavakivide paigaldamiseks.
http://www.youtube.com/watch?feature=pla...fD9aZrOnWI
No vähemalt minu jaoks oli asi uus. Siiamaani näinud ikka mehi põlvili maas ükshaaval ladumas...


On veel lahendusi, et ei peaks põlvili olema. Smile
http://www.youtube.com/watch?v=pdjSRwHyhWE
seda lindina kivipanemismasinat näitas pro7 calileo 2013 aasta suvel. vaadetes saksas kivist teed hulka siis ei imesta ültse. 4-5km ja 3-4m lai on täiesti normaalne lõiguke.
(06-01-2014, 18:08 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Edasijõudnud tehnoloogia tänavakivide paigaldamiseks.
http://www.youtube.com/watch?feature=pla...fD9aZrOnWI
No vähemalt minu jaoks oli asi uus. Siiamaani näinud ikka mehi põlvili maas ükshaaval ladumas...

sellise masinaga pandi ka meie kandis (Loo) ümber uue logistikakeskuse kõik tänavakivid maha jah ümber suure laohoone pole mitte asfalt vaid kivid. laod ise on 120x180m ja ühel küljel on ~25 suurt ust Cool
ot.
Pool Euroopat kividest laotud. peenemad massinavärgid võtavad kivid maast üles, sorteerivad (küll inimese silma läbi), laovad alusele ja siis jälle laotavad. Lihtsam abivahend on meilgi levinud hüdrokraanale, mis ei tõstagi alust kastist, vaid ikka ühe kihi kaupa...
Suurim mulle teadaolev plats oleks ehk vast Rotterdamis Europoorti sadam, kus ühest otsast teise (kümneid)kilomeetreid ja kõik ikka kividest laotud. Arvestades, et igapäevaselt veetakse seal sadu tuhandeid tonne kaupu, siis suht lühikese aja jooksul peab aluspinna uuesti vormima ja kivid ümber lappama.

Aga, mis siin peenikestest masinatest, tegelikult saab sama töö, hoopis lihtsamalt tehtud:
[Pilt: 1385219_10202152202063477_1736466167_n.jpg]
Hmm. Andke nõu, seltsimehed!

Tulehakatise pilpa, halu väiksemaks tahumiseks ja tare kaitseks on too Fiskarsi X17 lõhkumiskirves. Mure on nimelt selles et tundub ta kuidagi liiga kergevõitu, isegi mu olematu ramm käib sellest üle. Noh, kerge ju võrreldes teistega
Ei, lõhub iseenesest hästi aga inertsist, seda minekurammu on vähe. Toorest prooviks kah kevadel lõhkuda.
Vars on seest õõnes. Sulatina, no ei tea mis sellest komposiidist siis saab. Rolleyes Liiv? Kuidas ta pidama saaks.

Või ei taskus inseneride tarka kaalujaotust ära rikkuda. Raske vars viib asja balantsist välja, seda kindlasti.

Muidu lõhume kodus reliikvia staatuses oleva 20 sajandi algusest ( täpsemat numbrit peaks uurima) a. pärit sõjaväe (?) kirvega. Hea raske, massiga läheb nott sodi. Ole ainult mees ja anna.
Pane polte täis, midagi täiteks ka loksumise vastu. Tagaotsa ära pane ja makrofleksi ka ära pane.
(07-01-2014, 00:50 AM)Kombimiis Kirjutas: [ -> ]...
Või ei taskus inseneride tarka kaalujaotust ära rikkuda. Raske vars viib asja balantsist välja, seda kindlasti.
...

X17 on väikeste pakkude lõhkumiseks paras ühekäekirves. Kui lisad varrele kaalu, saad varsti kirve varre küljest lahti. Ning seda tagasi enam ei pane.
Täite kinnitamisega on ka pahasti: auke puurides kannatab tugevus, sulamaterjali valades võib üldse üles sulada...Rolleyes

Kirjutad ju ise, et Suurte Pakkude tarbeks on nott olemas.

Mul oli sama mure: X17 jääb veidi kergeks, nott kipub jälle liiast olema. Õnneks leidsin üht kuuri koristades vist lausa tsaariaegse paarikilose lõhkumiskirve, mis kaalult täpselt kahe olemasoleva vahele istubWink Soovitan teistelegi: paarikilone kirves teeb imetSmile

Olen paar korda sattunud pruukima X25 ja minu kätte oleks see täpselt paras "üldkirves", kuid see maksumus...
(07-01-2014, 00:50 AM)Kombimiis Kirjutas: [ -> ]Hmm. Andke nõu, seltsimehed!

Tulehakatise pilpa, halu väiksemaks tahumiseks ja tare kaitseks on too Fiskarsi X17 lõhkumiskirves. Mure on nimelt selles et tundub ta kuidagi liiga kergevõitu, isegi mu olematu ramm käib sellest üle. Noh, kerge ju võrreldes teistega
Ei, lõhub iseenesest hästi aga inertsist, seda minekurammu on vähe. Toorest prooviks kah kevadel lõhkuda.
Vars on seest õõnes. Sulatina, no ei tea mis sellest komposiidist siis saab. Rolleyes Liiv? Kuidas ta pidama saaks.

Või ei taskus inseneride tarka kaalujaotust ära rikkuda. Raske vars viib asja balantsist välja, seda kindlasti.

Muidu lõhume kodus reliikvia staatuses oleva 20 sajandi algusest ( täpsemat numbrit peaks uurima) a. pärit sõjaväe (?) kirvega. Hea raske, massiga läheb nott sodi. Ole ainult mees ja anna.

ehk saan aru, et X25 ei oleks teema mida pakkuda ?
sooviks on kirves mis on X17 mõõtu aga raskem ?