automoto.ee foorumid

Täisversioon: Jaan Tatika ideed
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Kunagi pakkus kohalik tuletõrjeühing tuletõkkevõõba pealekandmise teenust. Tegu oli vedelikuga, kasutati vana tuletõrjeautot, seega täiesti vedel vedelik. Töödeldi suuri tööstus ja põllumajandushooneid. Väidetavalt pidi puit peale selle ainega katmist hõõguma, kuid leeki külge ei võta. Sisaldas mingit "B" tähega algavat ainet (vist), aga nimetust ei suuda meenutada. Broom? Boor? Botas?
(18-04-2015, 10:39 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Vesiklaas ei lase puidul hingata ja mädanik kiire tulema,aga õigesti tehtud rootsi punane on suhteliselt tulekindel.Sõbral põles ümber sauna põlvekõrgune kulu ja saun jäi puutumata.Oli mitu korda rootslasega võõbatud palksaun.Eks kindlasti on ka tänapäevaseid vahendeid-tuleb pritsumeestelt küsida.

Jah, see mõte käis mul ka omal peast läbi, aga päris nii see ehk ei ole ka. Põhiline niiskus seina sisse saab ikka tavaliselt seestpoolt hoonet. Väljast vast ainult siis kui räästas puudub ja vihm otse peale sajab. Väljast seina sisenev niiskus kuivab sealt seinast ka samahästi välja. Jutt on siin ju ikkagi ruumi seespoolt tulekindlaks muutmisest, mitte väljast. Mul on kodus palkmajas saun, mis on seespoolt tsemandiseguga krohvitud ja 30a jooksul ei ole see sein mädanema läinud, sest niiskus ei pääse seestpoolt seina sisse, räästas on ligi meeter lai ja vundament kõrge. 
(18-04-2015, 11:39 AM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]... Broom? Boor? Botas?

Vist see keskmine.
Või booraks...
Umbes 10 aastat tagasi olin metsas  võistlust korraldamas. Ühe alana oli plaanis tule tegemine. Juhuslikult nägin ühe sõbra poolelioleva maja juures hunnikut klotse, laudade otsast lõigatud jupid põhiliselt. Tema neid ei vajanud ja pikka juttu me ei teinud - võtsin sealt paar kotitäit. Metsas panin need siis tuletegemiskoha juurde maha, et võistlejad saaksid kasutada. Ilm oli kuiv. Aga neid klotse vist mitte keegi põlema ei saanud, esialgu küll üritati, kuid siis mindi metsaalt oksi otsima. Võistlejatele tundus, et ma olin neile väikse diversiooniakti korraldanud mittepõlevate klotsidega. Hiljem siis uurisin sõbra käest, et mis klotsid need olid. Ja selgus, et ta oli pööningule mingit vaheseina teinud ja lauad igaks petteks mingi tulekindlust tõstva vedelikuga üle tõmmanud. Väärt vedelik oli, need klotsid ei tahtnud isegi kuumas lõkkes kohe tuld külge võtta.
Vaadake ette nende võltstulekindlate asjadega, just oli kirjutis kusagil, et tulekindlust tõstvad materjalid on suurimad vähitekitajad. Kui leian siis lisan siia.
Oma tatiklusest võin kirjutada sellise asja - kunagi läks autol velg katki. Tagavararatas tühi mingil imelikul põhjusel, vist laiskus Smile
Lahenes olukord nii, et juhuslikult autost leitud rüüsijupi abil lasin ühest rehvist teise õhku. Matemaatiliselt oleks pidanud kahekomakahest ükskomaüks saama, praktikas sain niipalju ringi tõstetud et lubas bensukasse pumpama sõita.
Rüüs on peenike plasttoru, pannakse juhtmete ümber.
Minu ex oskas õlivardaaugust õli lisada Big Grin
Inimene kes aastaid lautade "lupjamisega" tegelenud ütleb, et koostis oli vesi, sulfiit ja savi. Kuivale saematerjalile. Pole pandud märjale ja hööveldatud pinnale. Sulfiit pidi olema tselluloositööstuse jääk.
(18-04-2015, 20:49 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Minu ex oskas õlivardaaugust õli lisada Big Grin

aga ma just sellega tegelen Big Grin Mina ka oskan!
Hiina trakatsile on installitud starter, mida originaalis pole (ainlt vändast käivitamine) ja õlikallamiseks tuleb see eemaldada. Kuna läbi õlivardaaugu saab ilma selle tööta kiiremini (ega too õige õliauk ka mingi suur ava pole, võib-olla 20 mm), siis nii teengi.
Mis te virisete, enamus vanemaid automaatkäigukaste just nii täidetaksegi. Ja sinna käib mitte 4 vaid 10 - 15 liitrit. Kui oled poolteist ämbrit 10millimeetrisest torust läbi sundinud ja nivoo stabiliseerub läheb elu tükk maad ilusamaks.
(19-04-2015, 10:51 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Mis te virisete, enamus vanemaid automaatkäigukaste just nii täidetaksegi. Ja sinna käib mitte 4 vaid 10 - 15 liitrit. Kui oled poolteist ämbrit 10millimeetrisest torust läbi sundinud ja nivoo stabiliseerub läheb elu tükk maad ilusamaks.

Jumperil on käigukastiga sama tants. Aga....kullakesd, kaasaegsed õlipumbad, püstolid jms. abivahendid võimaldavad vedelikke lisada ükskõik kuhu Big Grin .
(17-04-2015, 20:20 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Olen ka seda tuleohutuse asja mõelnud. Kas ei ole ehk olemas mingit värvi või muud möksi, mis puitseina tulekindlaks muudaks. Ei pea ju olema kuumuskindel- ainult tulekindel ?!

Puidu tuletõke tulekaitse http://www.multiprotect.ee/?s=1
(20-04-2015, 00:52 AM)Sten Kirjutas: [ -> ]
(17-04-2015, 20:20 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Olen ka seda tuleohutuse asja mõelnud. Kas ei ole ehk olemas mingit värvi või muud möksi, mis puitseina tulekindlaks muudaks. Ei pea ju olema kuumuskindel- ainult tulekindel ?!

Puidu tuletõke tulekaitse http://www.multiprotect.ee/?s=1

MOTT Smile !
(19-04-2015, 10:51 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Mis te virisete, enamus vanemaid automaatkäigukaste just nii täidetaksegi. Ja sinna käib mitte 4 vaid 10 - 15 liitrit. Kui oled poolteist ämbrit 10millimeetrisest torust läbi sundinud ja nivoo stabiliseerub läheb elu tükk maad ilusamaks.

Ei ole see ainult vanemate kastide häda.. uued samasugused, ainult vardad puuduvad nüüd et õlinäpud oma peaga õli vahetama ei kukuks Big Grin. Sitem variant on osadel uutel mersudel selline et alt karteri punnist lööd pritsiga kõrre servani õli täis. Varda toru on luksus Big Grin Aga kogusest rääkides siis 10-15 liitrit lihtsa vahetusega on ulme kuna turbiini jääb päris korralik õlikogus sisse. Näiteks voyageri kasti läheb tavavahetusega ilma turbiini tühjendamata umbes 3 liitrit õli ainult. Mõnel üksikul vanemal usakal on selletarbeks turbiini küljes punn.
Tsitaat:Aga kogusest rääkides siis 10-15 liitrit lihtsa vahetusega on ulme kuna turbiini jääb päris korralik õlikogus sisse. Näiteks voyageri kasti läheb tavavahetusega ilma turbiini tühjendamata umbes 3 liitrit õli ainult. Mõnel üksikul vanemal usakal on selletarbeks turbiini küljes punn.
Selleks aitab "läbipesu" - lased punnist nii palju välja kui saad, vahetad siis filtri, paned umbes sama koguse, kui kätte said, tagasi. Siis lased lahti kasti tagasivoolu. Peale neid protseduure tuleb hakata õli läbi "pumpama". Sellist viisi näeb ette volvo tehaski, seega ei juhtu midagi halba kui pikalt kuivale ei jäta.
 Tavaline taks ongi mis kastiõli vahetusel kulub 10-15L (olenevalt eelneva õli kasutuse pikkusest ka rohkemgi). Muidugi oleneb see ka kliendist, kes kuidas soovib. Paljud hakkavad muidugi ohkima, et nii palju õli kulutate, ja mis see veel rahasse arvestades on. Big Grin
(21-04-2015, 02:06 AM)Dexter Kirjutas: [ -> ]
Tsitaat:Aga kogusest rääkides siis 10-15 liitrit lihtsa vahetusega on ulme kuna turbiini jääb päris korralik õlikogus sisse. Näiteks voyageri kasti läheb tavavahetusega ilma turbiini tühjendamata umbes 3 liitrit õli ainult. Mõnel üksikul vanemal usakal on selletarbeks turbiini küljes punn.
Selleks aitab "läbipesu" - lased punnist nii palju välja kui saad, vahetad siis filtri, paned umbes sama koguse, kui kätte said, tagasi. Siis lased lahti kasti tagasivoolu. Peale neid protseduure tuleb hakata õli läbi "pumpama". Sellist viisi näeb ette volvo tehaski, seega ei juhtu midagi halba kui pikalt kuivale ei jäta.
 Tavaline taks ongi mis kastiõli vahetusel kulub 10-15L (olenevalt eelneva õli kasutuse pikkusest ka rohkemgi). Muidugi oleneb see ka kliendist, kes kuidas soovib. Paljud hakkavad muidugi ohkima, et nii palju õli kulutate, ja mis see veel rahasse arvestades on. Big Grin

Turbiini punnist loobus MB üheksakümnendate keskel. Optimeeriti ära...

Dünaamiline õlivahetus nii käibki: kast ühendatakse vastava priboori külge, mis vana välja ja uue sisse laseb.

Kokkuhoid automaatkasti õlivahetusel tagab kasti peatse koolemise (lähema saja tuhande km jooksul). Sest automaatkasti õli ongi eluaegne: kui hüdrovedelik ära ikaldub, sureb ka kast.
Tatikat sai nooruses tehtud kõvasti.
Esimesed autod olid kõik parajad raiped.
Võibolla oli viga ka sõiduvõtetes.
Ei leidunud masinat mis üle poole aasta vastu pidas.
Mitmed osad liikusid sujuvalt ühelt mudelilt teisele ja teinekord oleks isegi aafriklased pead vangutama hakanud.
Oli autosid mida hoidis koos koormarihm või kinni keevitatud uksed jne.
Eriti eredalt on meeles et ühel mitsu space wagonil oli tagasillaks tammeplank, mootor kestis aga ümbert pudenes tükke iga sõiduga.
Japsi kered on ikka nagu nad on.
Alguses vajus üks tagumine ammort läbi.
Lõpuks kargas tagasild hoopis tuppa.
Siis tegime tunniga uue silla.
Sellest sai kõige tugevam lüli selles ketis.
Väga auklikel teedel tagant küll veits perutas aga puust sild pikendas selle masina elupäevi veel kahe kuu võrra.
Mis on vägagi arvestatav aeg kuue kuulise eluea juuresSmile
Tuli tegelikult päris hästi välja, tegu oli originaaliga võrreldes arvestatava tõstega mis parandas läbivust.
Peale selle ei jäänud sild jäigalt kere külge vaid sai lihtsalt originaalist jäigem.
Kasutasime katust ammordina. Vedasime sillaplangust kaks ristitala läbi kere katuseni ja katuse ja talade vahele panime veel tollise laua et kannaks kogu katus ja tala läbi katuse ei lööks.
Igatahes päris hea sai ja töötas.
Töös tilluke vahe tekkinud, leidsin aega pisut pajatada.
Eks tähelepanelikum foorumi külastaja on pisut kursis, millega igapäevaselt leiba teenin ja veel tähelepanelikum teab, et kasutan selleks kahte masinat.
Kastiga Transit teenib taimede metsa..., ptüi! ...põlluäärde vedaja ülesannet ja sealt edasi laadime need ümber sõiduato kerghaagisele, mida sikutab ATV.
Juhtus talvel säherdune ootamatus, et atikas hakkas turtsuma ja ei tahtnud enam mitte kuidagi tööd teha. Noh, kiire aeg - mis teha - astusin ühel tööpäeva õhtul siis koduteele jäävast tehnikakauplusest läbi ja ostsin uue. Remontimiseks siin maal lihtsalt tol hetkel mahti polnud.
A nu looda sa - sel uuel kooles juba kolmandal kasutamise päeval bentsupump ää. Garantiivärk, vedasin ta poodnike halli alla tagasi ja nagu siin kombeks, lubati vaatama hakata. Aeg lendas...
Olen kannatlik küll, a siis viskas mõne päeva pärast see molutamine lihtsalt üle ja otsustasime kasvõi läbi ussi sellesamuse ikkagi palja Transitiga hakkama saada. Põllule, hurraa!!! Smile
Koormaga liikus isegi üllatavalt hästi, a tühjalt põllult enam lahkuda ei tahtnud. Kaabib oma ühe tagumise rattaga kohapeal ja näitab, et sõltumatu tagavedrustuseta seda kitse mitt'üks vägi edasi ei vea. Lihtsalt. Kõik. Istub ja aamen!
Kuna üks tagaratas pöörles vaat'et täiesti vabalt õhus, samal ajal kui teine kindlal pinnal oma jonni ajas, sai pill tehtud kaheveoliseks. Panin eest ühe ratta ka vedama Wink.
-Milleks on velgedes augud? 
-Et neisse saaks igasuguseid asju toppida! Big Grin
Toppisin siis minagi sinna. Koormarihmade konksud. Kaks tükki. Koos rihmade ja narredega nagu kord ette näeb. Pingutasin ära ka.
Ja sõitsin välja. Kolme-neljakümne sentimeetri kaupa küll, aga masin liikus Smile.

Lihtne. 
Ühendad esi- ja tagaratta omavahel rihmaga velje avadest selliselt, et kui tagumine ratas kaapima hakkab, veab samal ajal ka esimest ringi. 
Rooli peab kõvemini kinni hoidma ja muidugi jälgima, et asi väga hulluks ei läheks. Võib tappa ära siduri, mõne roolimise detaili või peaülekande. Hea, kui keegi ka kõrvalt vaatab, millal vaja rihmad ringi tõsta.
Mõlema poole rattaid korraga kinni rihmanud pole. Ei ole siiani tarvis läin'd. A nii on millegi äralõhkumiseks kindlasti ka suurem võimalus.
Natuke edasi arendades saaks ratastele kinnitatud nööritrumlitega ka pikemaid vahemaid neliveoga läbida. Kerid nööri esiratta trumlile, vaba ots tagarattasse ja tuld! Nööri lõpp tuleks muidugi teha iseeralduvaks, siis ei lõhu midagi ära, lihtsalt kaob vedu ära.
Ehk oli abiks.
koormarihma asemel miskit kepsu sarnast, nigu vanematel veduritel.
siis põle mingi poole pöörde järel ringi tõstmist.