automoto.ee foorumid

Täisversioon: Pobeda Pick-up 1952/88
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6
HEAD UUT AASTAT KÕIGILE!

Ksf Aspelundi poolt lisatud fotol olev picup on Ukraina poiste kätetöö,mis on ehitatud mersu põhjale.
njah   ,  eks ta ole  ju päris vaadeldav  , küss mudugi jääb  , palju seal  värviall plekki ja tina on . saab ju kasutada ka teisi majapidamises leiduvaid materjale jenkistani stiilis Sad  .
[attachment=51664]
Tänapäeval peaks ikke vähe paremaid materjale leiduma.Kes enam tinaga viitsib jamada.Tehase andmetel
võis pobeda kere üheduskohtade silumiseks kuni 40kg tina kuluda.Siit ilmselt pärit ka legend,et pobeda oli
üleni tinutatud kerega.Lihtsalt tolle aja stantside ebatäpsused siluti tinaga.
Üks lihtsustatud variant ka vene meeste picupist.
Kunagi aastaid tagasi taastasin üht täielikult puutumata pobi kere. Siis ei teadnud veel tinapahteldusest midagi. Tollel sai gaasipõletiga ikka korralik kogus tina maha sulatatud. Põhikohad, kus oli oli küljejooned, akna ääred ka ukse tasapinnad uste suhtes. 40kg küll vast ei olnud, kuid ega seal seda tina vähe kah ei olnud.
Uurisin minagi seda tina teemat. Nimelt väidavad ajaloo ürikud, et kuni 40 kg tina oli lubatud kasutatud esimese seeria M20-del. Teise ja kolmanda omadel aga tunduvalt vähem. Põhjus oli stantside ebatäpsus mis aegamööda paranes.
Mul on aga tekkinud suure ringi küsimus. Nimelt kas enne on mõtet kere liiva/sooda pritsiga puhastada ja siis keevitada või teha seda vastupidises järjekorras.

Edu uuel aastal.
Veiko
Kaasfoorumlane, kes peenemate autokerede taastamisega tegeleb, ei alusta vist ühtegi tööd enne, kui kere on korralikult liivapritsi alt läbi käinud. Ilma selleta pole lihtsalt võimalik näha, kas ja kus on varjatud roostepesad või kui hullult on kereplekid mädanenud.  Mõnigi koht, mis esmapilgul OK tundub, võib liiva all sõelaks muutuda.

Teine kaasfoorumlane kasutab veelgi peenemate autokerede puhul nende laiali lammutamist ja siis üksikute plekkide remonti ja taastamist.

vanatehnika.ee projektipark tasub siin hoida eeskujuks.

A.
Ikka kõigepealt liivapritsi.Endal palju puhtam toimetada,muidu seda rooste sodi ja tolmu kõik kohad
täis.Ise hingad sisse ka ju veel,eriti kui pead kusagilt midagi välja lõikama.Peale liivapritsi soovitav kohe
happe krunt peale lasta,muidu hakkab kohe rooste kiht peale tekkima.
(02-01-2015, 11:27 AM)Veiko Varik Kirjutas: [ -> ]Uurisin minagi seda tina teemat. Nimelt väidavad ajaloo ürikud, et kuni 40 kg tina oli lubatud kasutatud esimese seeria M20-del. Teise ja kolmanda omadel aga tunduvalt vähem. Põhjus oli stantside ebatäpsus mis aegamööda paranes.
Mul on aga tekkinud suure ringi küsimus. Nimelt kas enne on mõtet kere liiva/sooda pritsiga puhastada ja siis keevitada või teha seda vastupidises järjekorras.

Edu uuel aastal.
Veiko

Kõik oleneb muidugi olukorrast. Algul võiks ikka kõige suuremad augud ära lappida....ja siis alles pritsi alla viia. Miks just nii? Sest kui asi väga mäda ja on võimalik veel mõnest ribast,osast mõõtu või joonist teha. Hea,kui vaevalt koos seisvast detailist on võimalik mõõdud ja kuju kätte saada. Ja viia tuleb sinna,kus su autokeret nahka ei keerataks....pärast pole muidu enam midagi teha,kui uksed ja katus pommitabamuse saanud. Ja eriti kõva sõna on mul nende meeste kohta öelda,kes vanal autol mädad kohad relakaga välja lõikavad ja siis hakkavad keevitajat(taastajat) otsima....... võin väita,et sel juhul on asi lootusetu,sest keegi ei hakka õhku plekki vedama. Big Grin Mingi eeskuju peab ju ikka olema. Olgu või vaevalt koos seisev asi,aga olgu olla.
selle liivapritsimisega ma oleks jah ettevaatlilk, et peeti ei keerata plekke, sest kui plekid lainesse lastakse, siis võid kuusankoskisse kohe lükata masina
Liivapritsijal ja liivapritsijal on vahe sees. Õnneks on olemas ka väga delikaatse käega meistreid.

Aga näidiseks liivapritsi kasulikkusest ja täpistööst plekkide kallal:

http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewtop...=86&t=2686

A.
Aga mida soodapritsist arvate. Endal mul kogemus puudub. Neid teigijaid on ka juba mitmeid.

Veiko
On plekile hea, aga roostet ei eemalda grammigi ja maksab rohkem kui liivaprits
Saad lihtsalt näha, mis värvi ja pahtlikihtide all on.
Kui köik on juba ettearvatavalt mäda, siis pigem raharaiskamine
Kasulik vaatamine + kas sellist vanni rooste eemaldamiseks meiekandis ka on?
http://www.youtube.com/watch?v=n6Kl8KXKZQE
Aastajagu päevi tagasi sai otsitud, siis ei olnud. Maksimaalselt oleks vist saanud puhtaks vannitada ukse.

Aga see on kallis protseduur. Terve kere ca 1500 eurot.

Märgusõna on acid dip.

A.
Pole keelatud teha ise seda happevannitamist. Ei kujune ülemõistuse kalliks, kui mõistusega läheneda. Vana hea vanniistumise trikk on abiks.
Kui nii kere ära puhastada, siis kuidas käib pärast värvimine nurgatagustes kohtades ?
Nurgataguste kohtade praktikatest ei oska paraku pajatada aga viisakad värkstoad kasutavad korrektseid värve koos korrektsete töövõtetega.
(03-01-2015, 02:01 AM)DevilDeVille Kirjutas: [ -> ]Nurgataguste kohtade praktikatest ei oska paraku pajatada aga viisakad värkstoad kasutavad korrektseid värve koos korrektsete töövõtetega.

Big Grin  Mõtlesin kohtasid kuhu värvipüstol ei mahu.
NN ligipääsmatutesse kohtadesse pihustan värvi sarnase püstoliga, nagu õli karpidesse lasen. Pikendusega saavad ka kõige kaugemad kohad värviga kaetud.
(03-01-2015, 12:55 PM)Veteran Kirjutas: [ -> ]NN ligipääsmatutesse kohtadesse pihustan värvi sarnase püstoliga, nagu õli karpidesse lasen. Pikendusega saavad ka kõige kaugemad kohad värviga kaetud.

Täpselt nii. Määrdepüssi pikendus voolikuotsas, radiaalsete avadega düüsiga.
Lehti: 1 2 3 4 5 6