Turbatootmine-ja rabatehnika - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Vanem Rasketehnika (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=47)
+--- Teema: Turbatootmine-ja rabatehnika (/showthread.php?tid=43651)

---

Turbatootmine-ja rabatehnika - deeremees - 09-02-2013

See teema oleks ka väga huvitav, nii et ma alustan siis seda teemat. Selles teemas võiks olla palju huvitavat turbatootmise ja masinate kohta. Lisaks võib ka arutada oma isiklikke kogemusi selles valdkonnas.

Postitasin ka siia kaks pilti. Ühel on DT 75 turba koguriga ja teisel aunastaja.

Aga mis põhimõttel see turbakogur töötab. Seda ma küll ei tea

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - mlsluik - 09-02-2013

(09-02-2013, 08:20 AM)deeremees Kirjutas:  See teema oleks ka väga huvitav, nii et ma alustan siis seda teemat. Selles teemas võiks olla palju huvitavat turbatootmise ja masinate kohta. Lisaks võib ka arutada oma isiklikke kogemusi selles valdkonnas.

Postitasin ka siia kaks pilti. Ühel on DT 75 turba koguriga ja teisel aunastaja.

Aga mis põhimõttel see turbakogur töötab. Seda ma küll ei tea

Selle eelnevalt mainitud mehaanilise koguja tööpõhimõte on väga lihtne, kuiv turvas aetakse platsi keskele valli ning kogujaga korjatakse üles. Koguja tagaosas paikneb transportöör mis vallist turba üles punkrisse veab. Tühjendamine käib punkri küljepeal oleva luugi kaudu, luuk avatakse ja samal ajal punkri põhjas olev transportöör veab turba välja.
Sellist tüüpi kogujaid kasutatakse enamjaolt nö "musta" ehk kütteturba kogumiseks.

Siin pilt koguja tagumisest osast. Pildi pealt on puudu üks kolu mis mööda maad lohiseb ja turvast transportööri peale suunab.

   

Järgmine väga levinud koguja on pneumokoguja kus turba üleskorjamiseks kasutatakse vaakumit. Tühjendamine käib samamoodi küljepeal paikneva luugi kaudu...

Pilt ulila rabast, kooslus DT 75 ja pneumokoguja oli omal ajal väga levinud.

   

Pilt aastast 1985 ulila rabast,

   

Tagaosas paiknev turbiin, mida käitati JJV pealt, suutis tekitada vaakumi mis hoidis vabalt viinapudelit torus hõljumas.
Tööpõhimõte siist lihtne, kuiva turba tõmbab pealt ära, misjärel freesitakse uus kiht lahti ja kuivatatakse järgmiseks tsükliks.

Pilt tänapäevasest pneumokogujast:

   

Turba kuivamise kiirendamiseks vahepeal pööratakse pealmist kihti, selleks on kasutusel pöörajad mida vedasid vähe lahjemad masinad. Ilma turbota DT 75-ed ja uuemal ajal näiteks russid...

Pilti lähemalt kahjuks ei ole, kevadel teen kindlasti.

   

Selle sama russiga olen kunagi koolivaheajal kolm kuud Ulila rabas ratsutanud...

Kärudest, leidsin ühe pildi kus kaugel tagaplaanil on näha viimane roomik käru mis Ulila rabas leidus.

   

Paremal ääres olev kolaks on juurija millega väga efektiivselt kände sai välja tõmmata.


Techstory.ru lehelt üks parem pilt ka kärust.

   

Roomikutel olev veepütt on vist seniajani veel alles, russ jõudis seda suht kenasti vedada kui vajadus oli.

   


Veepüti vedamiseks oli tegelikult üks vana T74 aga see sunnik põles kunagi esimesena maha.
   

Oli üks aun mis kippus kuumaks minema ning seda käidi siis kustutamas, veepütt ja traktor jäeti sinna. Paar päeva hiljem süttis aun uuesti ja tuld võttis ka 74...



See on see kui märga turvast huraaga auna aetakse...

http://tartu.postimees.ee/120808/tartu_postimees/uudised/335835.php

Jällegi aastal 1985 tehtud pildil on sama veepütt kasutusel.

   

Järgmiseks huvitavaks mehhanismiks võiks lugeda näitkes profilaatori, mille eesmärk oli platsidele sobiv kalle anda. (keskelt kõrgem, äärest madalam)

Veeti seda tavaliselt DT 75ga

   

ja sama profilaator 1985...

   

Techstory lehelt leidsin ka pildi kus profilaator on paigaldatud vana "jossi" ette.

   


Ulilas oli kasutusel sama kandilise kabiiniga aunataja nagu eespool mainitud, see talv viidi minema, jutu järgi pidi taastamisele minema.
Jõuallikas oli D240. Olen näinud sammuti SMD mootoriga masinaid.

Ulila rabas oli olemas ka vanemat tüüpi aunataja nagu see:

   

Aegade jooksul ehitati seda korduvalt ümber ja praegusel ajal on kasutusel kraavipuhastus masinana. Lähiajal räägin lähemalt sellest.


Kui aega saan siis otsin oma piltide tagavara üles ja kirjutan pikemalt elust ja olust turbarabades.

Mustavalged pildid pärinevad Aivo Padla fotoalbumist: https://picasaweb.google.com/118166576673254374648/IgasuguTehnika

Kes soome satub siis soovitan soojalt:

http://www.kihnionmatkailu.com/www/content/view/44/73/lang,fi/

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - deeremees - 09-02-2013

Huvitav on ikka teada mis masinaid on kasutatud. Ma ka proovin kunagi turba raba masinatest pilte teha. Minu kodu juures peaaegu metsa taga on üks turbaraba. Raba nimi on Lagesoo raba.Asub Valgamaal. Olen ise ka seal käinud aga siis ma pilte ei teinud. Nüüd kunagi peaks ikka minema ja jäädvustama ka midagi. Aga millised need turba aunastajad originaalis välja nägid. Ma olen näind et nad on tehtud mitmest traktorist kokku. Nii nimetatud on kasutatud teiste masinate osi.

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - mlsluik - 09-02-2013

(09-02-2013, 10:56 AM)deeremees Kirjutas:  Aga millised need turba aunastajad originaalis välja nägid. Ma olen näind et nad on tehtud mitmest traktorist kokku. Nii nimetatud on kasutatud teiste masinate osi.

Täpselt sellised nad orginaalis välja nägidki... või noh, mitte just kõige parema väljanägemisega aga selle eest ratsionaalsed ja praktilised...

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - kopraonu - 09-02-2013

Turbarabas ma kunagi töötanud ei ole, isegi ei leidnud suvel vaba aega,et minna Sanglasse vaatama, mis seal sünnib.
Kuid nende turbakogujate tootmisest, tean ma nii mõndagi.

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - deeremees - 09-02-2013

Mida näiteks. Oleks huvitav teada ikka.
Kui google mapsi kasutada saab ka mõne pildi turbatootmise masinatest.
http://www.upload.ee/image/3057773/raba.png
http://www.upload.ee/image/3057775/raba2.png

Asukoht Valgamaa Tõrva linna lähistel
Lisaks täpsustus. Turba tootmisega tegeleb AS Valmap Grupp. Need DT 75 peaksid olema endise maaparanduse masinad. Aga jah teisest rabast kui pilte tahan teha peab ise kohale minema. Google mapsist ei saa

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - mlsluik - 09-02-2013

Puhja rabas olid kunagi kasutusel FBU tüüpi kogujad, mis transportööridega eelnevalt valli aetud turvast järgmise platsi peale laadisid jne kuni lõpuks aunani jõudis. Nüüdsel ajal kasutatakse peamisest valtraid selle töö jaoks

Neid FBU masinaid on mitmeid erinevaid, puhja omadel olid minu mäletamist mööda "Altai reas kuuesed" peal. Paar ringi olen kaasa sõitnud kunagi, isa nimelt töötas neist ühega.

fbu masinad on ka soomes muuseumis välja pandud.



   

   

Sangla raba masinatest kahjuks pilte pole hetkel võtta, eks proovin leida mõne.

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - deeremees - 09-02-2013

Sellist polegi varem näinud. Ma ei teadnugi sellisest masinast midagi, aga nüüd sain teada Turba rabades kasutatakse ka selliseid ekskavaatoreid.
Mis mootorit kasutab selline ekskavaator nagu siin pildil. Tavaliselt on neil geifel kopp küljes ja tõstab turvast.
Lisaks googeldades leidsin moodsama aunastaja pildi ka

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - krossifänn - 09-02-2013

See ekskavaator peaks olema E-304 viimastest modifikatsioonidest või EO- 3211 (neid väga palju modifikatsioone ja põhimõtteliselt muutus vaid nimetus)
Kasutan slaavi tähti et asi oleks arusaadav.Э-304 г-1 järglane oli juba ЭО - 3211 д/д-1.jne. Mootoriks kasutati sedasama mis"russide"peal.ehk.Д-65ЛС.
Turbaraba koppadel oli ka pikendatud roomikuosa.

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - deeremees - 09-02-2013

Ekskavaatoritel EO 4111 kasutatakse T 100M mootorit. Seda on kohe ära tunda häälest Youtubes oli ka video

---

Turbapätse tehakse ka kopp ekskavaatoriga

---

Eestis kasutatakse ka turba rabades raudteid. Kas need mitte ei olnud Sanglas, Ulilas. Ma olen kuulnud et kasutatakse. Parandake kui ma eksisin.

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - motamees - 09-02-2013

Olen ka ühe suve olnud rabas traktoristi praktikal. Mulle anti DT75. No oli aeg. Elasime ju sealsamas tööliste majas. Ka ööseti sai tööd tehtud ja tuletõrje valves oldud.
Päeval tööd tehes kuumenes traktor igast otsast väga üle. Jalgu toetasin kabiini põrandale (käigukast) kordamööda. Muidu ei kannatanud palavust välja.
Tööpiirkonda sõitmiseks sai tökk maad soolomasinaga vuratud. Leidsin ükskord teepelt ühe pehme augu. Sõitsin muidugi sealt läbi. Esimest korda polnud huvitav, ots kohe ringi ja tagasi. Nii sai mülkast neli viis korda laäbi, kuni viimasel korral viskas just välja jõudmisel lindi tagatähikust üle. Ja nii see tarktor uppuma hakkas, edasi tagsi nõksutades. Viimaks oli roomiku osa kõik maa sees. Läksin siis kaugemale traktorit appi (prigadir freesis seal turvast) kutsuma. Ütlesin, et juhtusin mülka peale ja vajusin sisse. Tema muidugi irvitas ja rääkis midagi rehast ja lollist, kes mitu korda kogematta rehale astus.
Tulevalves olles hakkas vastu hommikut juba kole igav. Mul oli traktoril taga just selline veepütt (eelneval pildil), mille pump sai käitamist jõuvõtuvõllilt. Tahtsin siis vaadata, kui kaugele suudab vett pritsida. Loomulikult olin ma tark ja võtsin vooliku vahelt ära. Pihusti käis otse pumba otsa. No oli ikke vägev juga. Tasapisi pöördeid tõstes läks juga ikke kaugemale. Lõpuks käis ilge pauk ja ... ma mõtlesi, et mootor lendas tükkideks. Auru oli kõik kohad täis ... tegelikult lendas veepumba korpus lõhki. Viisin siis püti töökoja juurde ja hommikul kandsin mehhaanikule ette, et auna kustutamisel läks pump äkki katki ...
Pulli pärst sai lastud trakatsiga risti üle kuivenduskraavide. Jube mõnus oli, kui tagumine ots kraavi kukub. Kunagi ei teadnud, kas veab välja, või kukub seliti. Esimese korra ei julgenud kuidagi sõita. Kui maigu suhu sain ei saanud enam pidama...
Mingi nädalavahetus (ülemad kõik kodus) nägime, et kaugemal raba põleb. Otsustasime ühe teise praktikandiga vaatama minna. Muidugi ereldi traktoritega. Kraavid ja mülkad, ega kohapeal midagi näha polnudki, kraavid ja mülkad ja tagasi olimegi. Esmaspäeva hommikul mehhaanik küsib, et kuidas tulekahju oli? Mõtlesime, et kuidas ta teab ja kes kaebas? Väljendasime ka seda kuidagi. Seepeale näitas ta traktori esimese raskuse peale, kus oli suur kuhi savi. Meie töötsoonis savi polnud. Siis pidas ta ka pika loengu rabatulekahjude iseloomust ja kuidas lihtsalt sileda maa pealt traktorid ära kaovad, kuna alt on kõik tühjaks põlenud...
Sellest ajast olen ka seljahädadega kimpus. Tõstsin kaarutit taha haakides selja ära.

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - vipi666 - 09-02-2013

Kas keegi teab, Lehetu kandis, Turba alevikus käib veel kaevandamine? Ja mis tehnikaga?

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - deeremees - 09-02-2013

Turba tootmisel on ikka põhiline traktor kas vanemad Valtra Valmetid või uuemad Valtra traktorid. Palju ütlevad et Valtra tüüpi traktorid sobivad rabadesse Paljud turbarabad on ka suletud, kuna keskkond ei luba kaevandada, ja turba kiht liiga väike siis pole ju mõtet ka kaevandada. Ega Eestis turbarabasid leidub ikka. Siis on hea näha ka masinate tööd, mis on ikka ja alati põnev

Mul selline küsimus et kas talvel leidub ka turba rabas tööd või on ainult suvel ja kuival perioodil tööd

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - mlsluik - 09-02-2013

(09-02-2013, 16:19 PM)deeremees Kirjutas:  Eestis kasutatakse ka turba rabades raudteid. Kas need mitte ei olnud Sanglas, Ulilas. Ma olen kuulnud et kasutatakse. Parandake kui ma eksisin.

Sangla rabas töötab raudtee seniajani, vedurid on küll "modivitseeritud"

Näide Puhja rabas kasutusel olevatest "veduritest"

       

   

   

   

   

Ulila rabas enam raudteed ei ole, paar aastat tagasi võeti viimane osa üles.

Turbaveo raudteedest lähemalt lugege siit: http://www.raudtee.eu/?main=17&sub=301&tlink=0

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - deeremees - 09-02-2013

Ei tea kuidas see vedur ikka rööbastelt kõrvale kaldunud on Nende veduritega on hea turvast vedada
Turba tootmine käib Venemaal mõnes kohas Belarus traktoritega

---

See ka päris huvitav masin mis siin pildil Kas Kirovets tüüpi traktoreid ka on kasutatud turbarabades. Minu kodukohas siin eelnimetatud Lagesoo rabas on üks Kirovets K 700 A või K 701 seda ei tea täpselt. Kahjuks pole ta enam töökorras ja rattad on ka alt ära võetud pmst seisab metsa ääres
Kahju et pilte pole kohe võta paneks neid kohe siia ka ülesse

---

Turba pööramine Lagesoo turbarabas. Valga rajoon 1983 aastal. Midagi ka oma kodukandist 3 pilt

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - mlsluik - 09-02-2013

(09-02-2013, 19:38 PM)deeremees Kirjutas:  Turba tootmine käib Venemaal mõnes kohas Belarus traktoritega

Belarus kõlbab vaid mehaanilise koguja vedamiseks, seda ka vaid 6sil mootoriga russiga. Pneumokoguja jaoks jääb russ lahjaks.

Ulila rabas on kasutusel 4 "russi", kasutatakse kergemateks töödeks nagu pööramine, freesimine nugafreesiga, turbavedu jms transportööd.

   


K700 tootmistöödeks jääb vast raskeks, transpordtöid tehti kindlasti. Ulilas kasutati veel 5-6a tagasi ühte T150k turbaveoks ja lumelükkamiseks, siis jäi seisma vahepeal, mootor roostetas kinni ja see sügis läks utiili...

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - Regardman - 09-02-2013

Turba/Ellamaa kandis aktiivset turbakogumist ei toimu. Raudtee võeti 2004/5 aegu üles ja veerem viidi rauaks.

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - deeremees - 09-02-2013

Ma ise ka arvan et see K 700A oli transpordi töödeks mõeldud mida ma siin kirjeldasin.

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - mlsluik - 09-02-2013

(09-02-2013, 17:27 PM)motamees Kirjutas:  Olen ka ühe suve olnud rabas traktoristi praktikal. Mulle anti DT75. No oli aeg. Elasime ju sealsamas tööliste majas. Ka ööseti sai tööd tehtud ja tuletõrje valves oldud.
Päeval tööd tehes kuumenes traktor igast otsast väga üle. Jalgu toetasin kabiini põrandale (käigukast) kordamööda. Muidu ei kannatanud palavust välja.

Väga muhe lugemine...

DT 75-ga alustasin oma tööliskarjääri, kodus vahest ikka olin detuga mõnikord miskit toimetanud kuid sellega asi piirdus. Läksin rappa tööle, näidati masin kätte ja pojehhali!
Kõigepealt oli vaja mahlapudel kuhugi varjulisse kohta panna, istmealune tundus hea paik mahlapudeli hoiustamiseks- päike ei paista peale..
Paar tundi hiljem esimest lonksu võttes sain isegi aru et ega polnud miskit nii geniaalne panipaik, mahl peaaegu et kees juba kuumusest...käigukast on tõeline katel. Jälle targem. Kohe sai selgeks et kraavid on sügavad ja vesi neis külm, pudelile raskus külge ja põhja. Vanemad olijad, valdavalt "idamaalased", hoiustasid sama tehnikat kasutades "Saaremaa X" jms janukustutajaid.
Esimesed kolm päeva sain tunda kõike mida suudab üks vana sara DT pakkuda, iga tund üks ämber vett juurde, päevas 5l mootoriõli, kabiin vingust sinine, kärude vahetus raudkangi, toruvõtme ja kahe liipripaku abi ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Siis vabanes üks uus russ ja elu oli nagu lill... 12-16h sai tööd tehtud ja suvi möödus linnutiivul. Sügisel ostsin endale bumeri.. esimene auto millega sai julgelt teepeal sõita... Pool aastat hiljem täitus ka 18 eluaastat ning kätte sain juhiload
   


Elu ja olu sai nähtud rabas töötades piisavalt, kogemusi terveks eluks. Olulisem osa venekeelest sai ka omandatud just sealsamas rabas...

Sel ajal oli vanu olijaid tööl palju, päeva lõpus enamus neist ei suutnud suhelda ei eesti, vene ega mistahes muus keeles.
Seda, kuidas mees 75-e uksest välja kukub ja masinale meeleheitlikult järgi püüab roomata on hetkel suht naljaks meenutada, tollal aga oli see kurb tõsiasi, et masinad olid kõvad aga mehed jäid lahjaks.

Masinatest, üle +25C lõpetati kogumine keskpäevaks ära ning jätkati õhtupoole. Toimus ainult turba pööramine ning sedagi sai teha suht vaevaliselt. Termostaat sai kohe välja võetud, kaseoksaga sai radikat puhastatud ka keskmiselt 10-15 korda päevas... Kui tuul tolmu masina peale keeras siis oli natuke paha, tuli uksed-aknad kinni tõmmata ja ära kannatada kuni platsi otsani kus teistpidi tulles sai jälle värsket õhku masinasse lastud... Katuseluuki ei saanud üldse lahti teha, sealt tuli turvast sisse nii nagu keegi oleks labidaga visanud.
Mtz 820 oli ikka hea masin, pööramine toimus seitsmenda kiirega ning põhjagaas(õlikanister oli gaaasipedaali peal). Osavamad suutsid ka muidugi mõne mootori ära küpsetada aga sel juhul lihtsalt lollusest. Endal terve suve jooksul läks läbi üks genekas ja üks pihusti ots. Esisild oli koguaeg sees, päevast-päeva, nädalast-nädalasse.


   

---

RE: Turbatootmine-ja rabatehnika - Mahno - 09-02-2013

Mina olen keskkooli ajal kaks suve Turba rabas traktori peal töötanud. Esimene suvi vedasin enamuse ajast DT-75ga käru (täpselt sellist lintidega, nagu siin piltide peal, ainult et kõrgendustega). Transportööri all mööda turbavälja käru täis, siis raba äärde ja kast auna otsa tühjaks. Ja uuele ringile. Koormaks turbajunn (pressitud silindriline küttebrikett).

Teine suvi töötasin sama junni tootmisel, aga sõitsin vallitajaga, mis kaardi peale laiali pressitud junni valli ajas, kust eelpoolnimetatud transportööd teda laadis. Vallitajaid oli kaks tükki. Üks tööstuslik hüdromootoritega loodusõnnetus, mida DT75 vedas, aga niipea kui liiga kiiresti sõitsid või liiga palju junni muidu peale ajasid, oli labidatöö soolas, sest hüdromootor enam linti edasi vedada ei jõudnud. Teine kohalik leiutis koosnes peaaegu kahest omavahel kokku pandud DT75 raamist. Ühes otsas mootor, teises otsas taguripidi pööratud kabiin. Keskel lihtsalt....tühjus. Poolrippes taga jõuvõtuvõllilt ajami saav vallitaja.

Tol ajal töötingimused ei häirinud, aga tagasi mõeldes...tohutu tolm, vibratsioon, müra, palavus...Ainus asi mida kabiinis normaalselt süüa sai oli muna - ja seda tuli kiirelt süüa, sest muidu värvus ta pruuniks. Kõik muu maitses nagunii nagu turvas Uksed-aknad tuli pealttuult kinni hoida. See oli just see aeg, kus tulid esimesed valmetid....valmeti kabiin oli mugavam kui sõiduautol...vaike, pehme iste, konditsioneer, tolmukindel...paradiis ühesõnaga.

Ühel korral käisin buldooseriga lastel kännukorjamise plaati vedamas. Hoiatati et ära keera äkiliselt kui tera maast lahti on. Turbalükkamise tera on raske ja traktoril tõuseb tähik ja tagumine lindi osa maast lahti kui tera üleval on. Ma muidugi ei kuulanud, teisel pööramisel oli roomik maas ja ülejäänud päev kulus käepäraste vahendite ja joptvajumati abil lindi tagasi peale saamiseks. Lapsed vist olid rahul

---