RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
Tegelane5 - 21-08-2023
(21-08-2023, 18:45 PM)muska71 Kirjutas: Jootekolb võiks olla,et nt geneka dioodsilda,starteri harjasi ja muud sellist tummisemat joota.Kui võimas peaks olema?30-40w on naljanumber,aga kas 100w oleks piisav?OOmi pood pakub veel ka 300w.
100w on kindlasti piisav, pigem liig isegi. Ise prooviks, kui võimalik ka 60w kolbi-endal nii 60w kui ka 100w-ning suurem osa ajast auto puhul kasutan 60w kolbi.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
metsakohin - 22-08-2023
(21-08-2023, 23:13 PM)Tegelane5 Kirjutas: (21-08-2023, 18:45 PM)muska71 Kirjutas: Jootekolb võiks olla,et nt geneka dioodsilda,starteri harjasi ja muud sellist tummisemat joota.Kui võimas peaks olema?30-40w on naljanumber,aga kas 100w oleks piisav?OOmi pood pakub veel ka 300w.
100w on kindlasti piisav, pigem liig isegi. Ise prooviks, kui võimalik ka 60w kolbi-endal nii 60w kui ka 100w-ning suurem osa ajast auto puhul kasutan 60w kolbi.
Starteri kallal pole käinud, sajandi alguse fordi genekaga tuli 60w kolb ilusti toime.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
olli - 22-08-2023
Seda jootekolvi võimsust niimoodi üks-ühele vaadata ei saa. Kui võtta seesamune "kirves" või mõni teine suure massiga kolb, siis pole suurt vahet, mis võimsus seal taga on. Kui korra soojaks aetud, siis teeb sellega kõik ära. Kuna sellistel tihti puudub igasugune temperatuuri reguleerimine, siis suurem võimsus tähendab tihti ka suuremat kuumust. See pole aga alati hea. Hoopis teine lugu on kergete ja käepäraste jootejaamadega. Elektrooniline juhtimine tagab väga hea täpsuse temperatuuri hoidmisel. Suur võimsus ja massi puudumine aga väga kiire soojenemise. Ja mida suurem on võimsus, seda suuremate juhtmete kallale on sellega võimalik minna. Ise ütleks, et 60W ei ole piisav. Samas 120W pole hätta jätnud. Päris suuri juhtmeid (16+mm2) teen aga pigem gaasipõletiga.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
MeelisV - 22-08-2023
ja küsimus on mis tingimustes töö käib
soojas kinnises garaazis vs. avatud ukse alla ehk õues kapoti all on kaks täitsa erinevat asja
külm temperatuur ja tuul on jootmise juures päris saatanast eriti kui "ei oska kah hästi"
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
muska71 - 22-08-2023
(22-08-2023, 10:35 AM)MeelisV Kirjutas: ja küsimus on mis tingimustes töö käib
soojas kinnises garaazis vs. avatud ukse alla ehk õues kapoti all on kaks täitsa erinevat asja
külm temperatuur ja tuul on jootmise juures päris saatanast eriti kui "ei oska kah hästi"
Majapidamises olemas kuumaõhu puhur ja sellega saab tuule käes ka toetada vajadusel.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
oltsberg - 24-08-2023
Külamehemõistust ületav probleem
Tööriistamarketi värvipüstoliga
Häda selles, et värv (või lahusti, kusega pole proovinud
) jookseb vabalt ja süüdimatult ilma päästikule vajutamata püstolist välja, see tähendab pääseb nõelast mööda. Ilmselt on siis viimase puhastamise käigus midagi kaduma läinud
Joonis:
Puudu oleks justkui detail 38, aga see nagu ei puhuks pilli. Loogika ütleb, et punase noolega tähistatud kohas peaks olema mingi seib (rõngas), mis juhib värvi nõela taha ega luba tal lehvikuõhu avadest välja joosta. Eeldades, et joonis on ikka proportsioonis ja loogiline, siis ei saa see olla det 38.
Proovisin noolega näidatud kohta toppida kummi- ja plastrõngaid, aga tolku ei midagi
Käisin Tööriistamarketis ja "survestasin" sealset remondimeest, et ta kõnealuse püstoli lahti võtaks, et saaksin näha, mis seal sees peab olema.
Loo puänt: stendilt konksu otsast võetud püstol oli täpselt samasugune nagu minul, ei olnud seal mingit rõngast, samuti ei suutnud ära tunda detaili 38.
?????
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
Külahull - 24-08-2023
Värv tuleb siiski läbi düüsi ja antud suruõhu hajuti ei peaks kuidagi asja liituma, kuna see nn "puhas pool". Hajuti mõjutab tulemust, sest lehvik ei pruugi ühtlaselt jaotuda, vaid viltu. Ilmselt kas nõel kiilub kinni või ei ulatu düüsi põhja välja. Tööpõhimõte asjal suht lihtne ja igaks juhuks tasuks korralikus valguses vaadata, et düüsi põhi ikka koonuses ja nõela ots ka töödeldud ning vigastusteta.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
oltsberg - 24-08-2023
(24-08-2023, 08:07 AM)Külahull Kirjutas: ...Tööpõhimõte asjal suht lihtne ja igaks juhuks tasuks korralikus valguses vaadata, et düüsi põhi ikka koonuses ja nõela ots ka töödeldud ning vigastusteta...
Võetud düüs välja, pandud nõel sisse, keeratud ots allapoole, kallatud düüsi lahustit ja... peab! Seda ainuüksi papa Newtoni kaasabil, koostatud püstolil hoiab nõela düüsis vedru.
Lahusti pressib ikka kusagilt sealtkandist, kuhu noole joonistasin, ehk siis värvi/õhuosa piirilt. Tööriistamarketi härra oli üsna hädas, et düüsi lahti keerata, pidi püstoli kruustangide vahele panema. Mina proovisin kruustangide vahel nii kõvasti kinni keerata kui julgesin, aga ei midagi
Sellepärast üldse küsingi, et kõnealune püstol ei ole päris "klassikalise" ehitusega nagu suvaline ehituspoest ostetu või ka odavama otsa
Sagola
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
tõnn - 24-08-2023
Ehk panid nõela valet pidi sisse või on nõel kõver?
Sealt samast poest saab varuosi ka.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
volvo - 24-08-2023
[attachment=99186 Kirjutas:[attachment=99186]deus pid='555478' dateline='1692008663']
(14-08-2023, 12:38 PM)t4rio Kirjutas: Kuna siin on seinast-seina inimesi, siis uurin, et kas kellelgi on siit kogemusi optilise võrgu ehitamise/muutmisega? Vaja õhust majja tulev optiline kaabel viia maa alla, sidevõrku omav ettevõte laiutab käsi ning teistel on käed-jalad tööd täis ning keelduvad lähiajal tegemast.
Suht raske küsimus...
Alustame otsast, et sul oleks vaja täistükis saada kaabel maja küljest kuni postini. Siis kõri maa sisse ja siis see kaabel tervena toani saada.
Lõikuda seda ei saa, sest kokkupanekuks on sul vaja keevitusaparaati, inglise keeli splicing. Isegi toas olev ots on vaja tervena saada kätte, muidu jällegi keevitusaparaati vaja.
Painderaadius peab olema suurem kui 15 korda kaabli enda läbimõõt, muidu hakkad kaotama signaalitugevuses.
APC otsaga saab UPC kokku panna aga sel juhul rikud mõlemad otsad ehk lahti enam võtta ei saa, kui võtad, tuleb mõlemad otsad vahetada, jällegi keevitajat vaja siis.
Multimode ja single mode segada ei saa. On võimalik Single mode lasta üle multimode kuskil mõnedsajad meetrid aga see on mittesoovitatav tegevus. Küsi lisa, ei oska nagu paremini hetkel seletada isegi. Kokkuvõtvalt, mitte võimatu tegevus aga kindlasti mitte kerge ülesanne. Keevitajaid tänapäeval ikka leiab õnneks, vanasti oli neidki ainult mõned üksikud terve vabariigi peale.
Kasutan siis ka seda teemat ära
kas selliste otstega kaablit saab kuidagi pikendada ka? võtsin 90m (pikemaid ei pakutud) aga 10m jääb puudu
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
maaks - 24-08-2023
Optiline kaabel? Tüki saab vahele "keevitada".
EDIT: Väidetavalt on olemas ka mingeid vahetükke kahe kaabli ühendamiseks :-)
https://www.fastcabling.com/2020/07/30/how-to-extend-your-fiber-optical-cable/
https://piir.eu/valguskaabli-parandamine-voi-jatkamine-kodus-ja-kontoris/
https://www.yeint.ee/it-multimeedia/arvutivork/fiiberoptika-materjal/fo-adapterid
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
oltsberg - 24-08-2023
(24-08-2023, 11:08 AM)tõnn Kirjutas: Ehk panid nõela valet pidi sisse või on nõel kõver?
Sealt samast poest saab varuosi ka.
Ehh, ma ju kirjutasin, et nõel peab. Asja illustreerimiseks kohendatud tehasejoonis:
Probleem ongi selles, et paagis olev vedelik (või ka sinna kopsudest puhutud õhk) väljub nõela kõrvalt mööda siniseid teid.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
Külahull - 24-08-2023
(24-08-2023, 13:36 PM)oltsberg Kirjutas: (24-08-2023, 11:08 AM)tõnn Kirjutas: Ehk panid nõela valet pidi sisse või on nõel kõver?
Sealt samast poest saab varuosi ka.
Ehh, ma ju kirjutasin, et nõel peab. Asja illustreerimiseks kohendatud tehasejoonis:
Probleem ongi selles, et paagis olev vedelik (või ka sinna kopsudest puhutud õhk) väljub nõela kõrvalt mööda siniseid teid.
Sellisel juhul on korpuses mõra kuskohast värv sattub õhu poolele. Kui paaki ainet panna ja suruõhk taha lasta nii, düüs eest kinni, siis peaks paagis ka mullitama hakkama. Lihtsam ehk uus püss osta.
Oleneb muidugi värvimisest, kuid ise saan oma asjad aetud enamuses DeVilbiss FLG5 püstoliga ja siiamaani rahul.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
oltsberg - 25-08-2023
(24-08-2023, 14:17 PM)Külahull Kirjutas: (24-08-2023, 13:36 PM)oltsberg Kirjutas: (24-08-2023, 11:08 AM)tõnn Kirjutas: Ehk panid nõela valet pidi sisse või on nõel kõver?
Sealt samast poest saab varuosi ka.
Ehh, ma ju kirjutasin, et nõel peab. Asja illustreerimiseks kohendatud tehasejoonis:
Probleem ongi selles, et paagis olev vedelik (või ka sinna kopsudest puhutud õhk) väljub nõela kõrvalt mööda siniseid teid.
Sellisel juhul on korpuses mõra kuskohast värv sattub õhu poolele...
No ei suuda mingit mõra leida
Õhk tuleb sinisega märgitud kohtadest, punane on "värvitoru", rohelisega on tähistatud pinnad, mis hoiavad värvi ja õhku lahus. Loogiliselt siis on probleem selles kohas.
Võrdluseks "klassikaline" konstruktsioon, kus värv ja õhk on "julmalt" lahus:
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
Mihkus - 25-08-2023
Seal nõelal peaks teises otsas vedru olema... Peaks... pole kindel minu omal on igatahes
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
Aare R. - 25-08-2023
Ikka on, ilma selleta nõel oma pessa ei lähe.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
isandpauk - 26-08-2023
Kuidas sellist hüdraulika liitmikku nimetatakse ja kuskohast saada nn. Emast poolt?
Viimati nägin uues Tallinna riistamarketis sellist liitmikku survepesuri letis vooliku küljes aga oli kahjuks isane pool ja keegi ei teadnud suurt midagi tänu pooleliolevale kolimisele. Hüdroskandis öeldi, et neil nii väikseid asju ei ole.
Liitmikud on kasutuses auto kere venitamise tööriistade komplektis. Soovin sealset käsipumpa kasutada ka väiksema hüdropressraua käitamiseks ja normaalseks ühendamiseks vaja ühte emast poolt juurde.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
isandpauk - 30-08-2023
(26-08-2023, 15:53 PM)isandpauk Kirjutas: Kuidas sellist hüdraulika liitmikku nimetatakse ja kuskohast saada nn. Emast poolt?
Viimati nägin uues Tallinna riistamarketis sellist liitmikku survepesuri letis vooliku küljes aga oli kahjuks isane pool ja keegi ei teadnud suurt midagi tänu pooleliolevale kolimisele. Hüdroskandis öeldi, et neil nii väikseid asju ei ole.
Liitmikud on kasutuses auto kere venitamise tööriistade komplektis. Soovin sealset käsipumpa kasutada ka väiksema hüdropressraua käitamiseks ja normaalseks ühendamiseks vaja ühte emast poolt juurde.
Väga harva juhtub, et siinselt tarkade klubilt tuleb null vastust.
Igatahes proovisin otsingule veidi teistmoodi lähenda - panin pildi google otsingusse. Selle järgi leidsin veidi parema pildi, mille järgi omakorda õnnestus leida juba pakkumine aliekspressis:
https://www.aliexpress.com/item/1005003374883905.html?spm=a2g0o.order_list.order_list_main.5.3c7318021MOE8J
Tänan tähelepanu eest!
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
Necro - 30-08-2023
(30-08-2023, 10:12 AM)isandpauk Kirjutas: (26-08-2023, 15:53 PM)isandpauk Kirjutas: Kuidas sellist hüdraulika liitmikku nimetatakse ja kuskohast saada nn. Emast poolt?
Viimati nägin uues Tallinna riistamarketis sellist liitmikku survepesuri letis vooliku küljes aga oli kahjuks isane pool ja keegi ei teadnud suurt midagi tänu pooleliolevale kolimisele. Hüdroskandis öeldi, et neil nii väikseid asju ei ole.
Liitmikud on kasutuses auto kere venitamise tööriistade komplektis. Soovin sealset käsipumpa kasutada ka väiksema hüdropressraua käitamiseks ja normaalseks ühendamiseks vaja ühte emast poolt juurde.
Väga harva juhtub, et siinselt tarkade klubilt tuleb null vastust.
Igatahes proovisin otsingule veidi teistmoodi lähenda - panin pildi google otsingusse. Selle järgi leidsin veidi parema pildi, mille järgi omakorda õnnestus leida juba pakkumine aliekspressis: https://www.aliexpress.com/item/1005003374883905.html?spm=a2g0o.order_list.order_list_main.5.3c7318021MOE8J
Tänan tähelepanu eest!
Tuuseldasin ka huvipärast veidi. Ei leidnud säärasele isegi ühtegi ISO vastet. Võimalik, et ei tuuseldanud piisavalt. Enerpac kasutab ligilähedast, aga mitte nii kikkis nipliga.
Oli endal ka sama mure paar aastat tagasi, kui käsihüdrojaamal oli üks emane puudu. Kasutasin seda relva pukside ja sõrmede pressimiseks suurtematel masinatel. Lahenduseks leidsin, et panen kohalikust kaubandusest saadavad 1/4 pioneer(Kõikse tavalisemad kiirliited) tüüpi kiirliited otsa ja asi klaar. Neid kohapealt saada ja kui midagi juhtub saab kiiresti välja vahetada. Flatface oleks ehk kiirem ja ägedam, aga ei leia niipalju haakimist, et seda vaja oleks. Ja kuna surve all neid eri tarvikuid ei vaheta, siis ei näinud vajadust keeratava kiirühenduse järgi, alati surve maha ja siis vahetama.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) -
13piisab - 30-08-2023
Kuidas / mis abivahenditega käib glükoolilahusega rõhu all olevatesse küttesüsteemidesse lahuse lisamine?
Mul on süsteemil väike kadu, mis tingib vajaduse mõned korrad aastas süsteemile vedelikku lisada. Just vedelikku - mitte trassivett.
mingi kaubandusvõrgus saadaolev avatav-täidetav-suletav (ja soovituslikult ka vedelikunivoo jälgimist võimaldav) anum, mida saab rõhu alla lüüa?
saab asja muidugi ise valmistada, kuna aga sobivaid väikese gabariidiga juppe kodus ei leidu, eelistan ressursid suunata otse tehasetootesse ja võita vähemasti ajas