KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) (/showthread.php?tid=64759)

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Janka - 11-08-2024

(10-08-2024, 23:26 PM)nustu826 Kirjutas:  Küsimus siin suurele ringile - tegelikult kaks küsimust:

1. Kas hardoxit saab ja võib ja keevitatakse tavalise traatkeevitusega, või on selleks eraldi aparaat ja eraldi traat või elektrood.

Saab, aga oleneb, mida sa sellest hardoxist valmistada tahad. 
Kui on mingi lihtne kodune detail ja juhtus nüüd tükk hardoxit kätte, sest muud materjali kasutada pole, siis põruta migi ja segugaasiga kinni ning asi vask. 
Aga kui on tegemist pideva raske koormuse ja väändumise all töötava mehhanismiga (näit. kraana, palgitõstuk, metsamasin, ... ) mille valmistamisel on kasutatud hardox 400 terast ning tekkis vajadus seda mehhanismi korrastada, siis täiesti lollikindel ja täispangale minek on tekkinud mõrasid, murdunud kinnituskõrvasid jne... lappida/tagasi keevitada Elga Cromarod 312 elektroodiga.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - deus - 11-08-2024

Jätkude kohta, et kui ajutiselt, siis ei vaidlegi, pole mingit probleemi aga ülevaatusele minek pole enam ajutine parandus vaid võiks olla "igavene".
Hüdrosüsteemides on teised rõhud ja natukene paksema seinaga torud.

Hadroxi keevituse kohta, et tavalise elektroodiga või tavalise traadiga laskmine on täitsa OK, võiks natukene eelsoojendada, siis ei tõmba keevituskohta nii hapraks. pole päris professionaal aga mõned korrad, kus ma teda keevitanud olen, on 50:50 ilma eelkuumutuseta, et kas murran keevituse kõrvalt puruks või mitte, eelkuumutusega pole kunagi seda õnnestunud.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - moscito - 11-08-2024

Sai ÜV mehelt küsitud , mis nende vasktorudega on, et vahel hakatakse torisema kui on jätkatud. Vastuskeks sain, et vaadake teras ja vasktorude siseläbimõõtu, seal ongi asja mõte. Muudetakse tehase poolt ettenähtud pidurisüsteemi parameetreid. Eks on ju ennegi räägitud, et autude pidurisüsteemi ümberehituseks võib kasutada ainult autotootjade poolt aktsepteerituid detaile. Õnneks ei ole meil Eestis ülevaatuspunktid ära hullunud ja enamus saavad aru mis on reaalsus, mitte komakohad.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - mopple - 11-08-2024

(11-08-2024, 12:40 PM)deus Kirjutas:  Hadroxi keevituse kohta, et tavalise elektroodiga või tavalise traadiga laskmine on täitsa OK, võiks natukene eelsoojendada, siis ei tõmba keevituskohta nii hapraks. pole päris professionaal aga mõned korrad, kus ma teda keevitanud olen, on 50:50 ilma eelkuumutuseta, et kas murran keevituse kõrvalt puruks või mitte, eelkuumutusega pole kunagi seda õnnestunud.

Siin lingil lühikokkuvõte kulumiskindlate teraste keevitamise kohta https://www.mig-welding.co.uk/hardox.htm. Täpsustab deus'i öeldut, et tavaliste konstruktsiooniterasele sobivate elektroodidega kasutades on soovitatav ette kuumutada ja ilma kuumutamata kasutada roostevaba/süsinikterase ühendusele mõeldud AISI 309L lisamaterjale.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - envi - 11-08-2024

(11-08-2024, 12:40 PM)deus Kirjutas:  Jätkude kohta, et kui ajutiselt, siis ei vaidlegi, pole mingit probleemi aga ülevaatusele minek pole enam ajutine parandus vaid võiks olla "igavene".
Hüdrosüsteemides on teised rõhud ja natukene paksema seinaga torud.

Hadroxi keevituse kohta, et tavalise elektroodiga või tavalise traadiga laskmine on täitsa OK, võiks natukene eelsoojendada, siis ei tõmba keevituskohta nii hapraks. pole päris professionaal aga mõned korrad, kus ma teda keevitanud olen, on 50:50 ilma eelkuumutuseta, et kas murran keevituse kõrvalt puruks või mitte, eelkuumutusega pole kunagi seda õnnestunud.

Hüdrotorude seinapaksus sõltub toru läbimõõdust ja rõhust.
Mida suurem toru läbimõõt, seda suurem seina paksus, sama rõhu korral.
Kui lõikerõngastega liide on pädev 200 bar-i ja enam rõhkudega hüdrosüsteemides, siis mille poolest on pidurisüsteem nii eriline, et seal see liide ei päde!?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - deus - 11-08-2024

(11-08-2024, 15:24 PM)envi Kirjutas:  

(11-08-2024, 12:40 PM)deus Kirjutas:  Jätkude kohta, et kui ajutiselt, siis ei vaidlegi, pole mingit probleemi aga ülevaatusele minek pole enam ajutine parandus vaid võiks olla "igavene".
Hüdrosüsteemides on teised rõhud ja natukene paksema seinaga torud.

Hadroxi keevituse kohta, et tavalise elektroodiga või tavalise traadiga laskmine on täitsa OK, võiks natukene eelsoojendada, siis ei tõmba keevituskohta nii hapraks. pole päris professionaal aga mõned korrad, kus ma teda keevitanud olen, on 50:50 ilma eelkuumutuseta, et kas murran keevituse kõrvalt puruks või mitte, eelkuumutusega pole kunagi seda õnnestunud.

Hüdrotorude seinapaksus sõltub toru läbimõõdust ja rõhust.
Mida suurem toru läbimõõt, seda suurem seina paksus, sama rõhu korral.
Kui lõikerõngastega liide on pädev 200 bar-i ja enam rõhkudega hüdrosüsteemides, siis mille poolest on pidurisüsteem nii eriline, et seal see liide ei päde!?

Nõrgendab niigi õhukest seina veelgi.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Lauri_L - 11-08-2024

Hüdrosüsteemides on teised rõhud ja natukene paksema seinaga torud.
Kui lõikerõngastega liide on pädev 200 bar-i ja enam rõhkudega hüdrosüsteemides, siis mille poolest on pidurisüsteem nii eriline, et seal see liide ei päde!?
Sai ÜV mehelt küsitud , mis nende vasktorudega on, et vahel hakatakse torisema kui on jätkatud. Vastuskeks sain, et vaadake teras ja vasktorude siseläbimõõtu, seal ongi asja mõte.


Härrased, ma tean, et teile meeldib vaielda, kuid palun lugege minu eelnev postitus ja allolev veelkord mõttega läbi.

1. Lõikurrõngasühenduse puhul ei ole probleemiks mitte rõhk süsteemis, vaid ühenduse tüüp ise. Lõikurrõngasliide on toru suhtes jäik. Lõikurrõngasliite paigaldamisel vigastatakse teadlikult toru pinda, sest liitmiku paigaldus seda nõuab. Tulenevalt jäigast liitest, ei kannata parandatud koht sellises koguses vibratsiooni ning lööke, mis mõjuvad sõiduki piduritorudele. Mis juhtub - juhtub see, et toru puruneb (loe: puruneb suures ulatuses hetkega) kohast, kust see siseneb lõikurrõngasse. See on kõige õrnem koht selle liite puhul. Kes sellest ise aru ei saa, see peab natuke raamatut lugema. Sellepärast on pidurisüsteemides ja mujal sarnaste omadustega süsteemides kasutusel koonuspindadega liitmikud. Tihedus saavutatakse suurema pindalaga koonuspinna pressimisel vastu teist koonust. Toru suhtes ei teki "jäika deformeerunud" kohta, mis oleks paigalduse käigus tehnoloogiliselt vigastatud. Kui selline liide (koonuspinnaga liide) peaks hakkama lekkima, siis leke on alguses väike ja suureneb ajas, mitte ei lähe "pauguga" nagu see juhtub lõikurrõngasliite puhul. Oluline on meeles pidada inimfaktorit, kes igaks juhuks pingutab lõikurrõngasliidet veel enam peale, suurendades sellega kordades purunemise riski. Lisaks juhin tähelepanu, et lõikurrõngasliitmike kasutamine ei ole pelgalt torud koonusesse ja siis survemutriga kinni. Nii ei jõua eesmärgini.

2. Kui palju lekkeid on härrased näinud hüdraulikasüsteemides kus on kasutusel lõikurrõngasliitmikud ja kui palju on näinud sarnaseid lekkeid sõidukite pidurisüsteemides? Kuidas ning kust purunevad hüdrotorud, kui süsteemis on liitmik? Kuidas paigaldatakse torude kinnitused, kus on kompenseerivad elemendid? Iga teise traktori ja jumal teab mis masina hüdrosüsteem lekib siit-sealt. Ostad uue traktori, 5a töö järel on lekkeid siin-seal. Ostad auto, sõidad 5 aastat, kas pidurisüsteem lekib. Ei leki. Me jõuame selleni, et oma omadustelt ja riskiastmelt on tegemist erinevate süsteemidega, kus tuleks kasutada korrektseid liitmikke.

3. Kui lugupeetud tehnikahuviline käib poes ja ostab omale liitmiku piduritorude remondiks, siis ta võtab poest riiulist kohe kohase liitmiku ja kasutab seda. Hind sama, töömaht sama. Lihtsalt ole mees ja võta õige asi ning pane paika. Lihtne. Kõike on vabalt saada ja lademetes.

4. Mõelge, kuidas töötab lõikurrõngasliitmik ja saate aru, et terasliitmik ei ole sobiv ühendamaks vasktorusid omavahel või siis vasktoru ja terastoru omavahel. Paljuski kasutatakse piduritorudena vask-nikkel (CuNi) toru, mis samuti ei sobi ühendamiseks terasest lõikurrõngasliitmikega. Samamoodi ei sobi kogu eelnev omavaheliseks ühendamiseks vask- või messingliitmikega. Miks? Lõikurrõngasliide töötab kahe elemendi (metallist toru ja metallist lõikurrõnga) üksteise vastu kinni kiilumisel survemutri abil, mille tulemusel deformeeruvad mõlemad elemendid ja moodustavad ühtse lahtivõetamatu liite. Ühendatavad torud peavad olema samast materjalist ja liitmik peab samuti olema vastav. Terasliitmik lõikab pingutamisel läbi pehme vasktoru ja pisut kõvema CuNi toru. Edasi saate juba ise mõelda mis juhtub. Kui võtate kas teras või CuNi toru ja paigaldate sinna vahele vaskliitmiku, siis lõikurrõngas deformeerub enne, kui jõuab ennast metalltoru ümber kinni puua (muutuma peab nii lõikurrõnga kui toru enda kuju). Tulemuseks on see, et ühel hetkel hüppab toru liitmikust välja. Kui väga peeneks minna, siis võib mängu tuua ka erinevate materjalide (metallide) omavahelised keemilised reaktsioonid, kui see on antud kontekstis juuksekarva pooleksajamine.

5. Ma ei muretse sugugi sellepärast, et keegi selliselt parandatud süsteemi oma koduhoovis või metsas liiklemiseks mõeldud sõidukil kasutab. Kui aga teed vea ja lähed sellega teele. Kui juhtub, et pidur kaob ja teed avarii. Ja kui juhtub, et keegi teine saab selle pärast vigastada, siis ei ole just väga mõnus tunne. Kas pole? Tagant järgi tarkus siin ei aita. Kas kindlustused jms selline sind sellises olukorras päästavad? Ei päästa. Seega ole mees, tee õigesti ning saad rahuliku südamega magama minna.

Minu poolt kõigile kõike head ning turvalist liiklemist. Kui midagi on võimalik teha paremini, siis nii tehke. Peaasi, et keegi viga ei saa.

... ja liigume teemaga edasi.

Lugupidamisega,

Lauri

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - vwt2 - 11-08-2024

(11-08-2024, 16:50 PM)Lauri_L Kirjutas:  Hüdrosüsteemides on teised rõhud ja natukene paksema seinaga torud.
Kui lõikerõngastega liide on pädev 200 bar-i ja enam rõhkudega hüdrosüsteemides, siis mille poolest on pidurisüsteem nii eriline, et seal see liide ei päde!?
Sai ÜV mehelt küsitud , mis nende vasktorudega on, et vahel hakatakse torisema kui on jätkatud. Vastuskeks sain, et vaadake teras ja vasktorude siseläbimõõtu, seal ongi asja mõte.


Härrased, ma tean, et teile meeldib vaielda, kuid palun lugege minu eelnev postitus ja allolev veelkord mõttega läbi.

1. Lõikurrõngasühenduse puhul ei ole probleemiks mitte rõhk süsteemis, vaid ühenduse tüüp ise. Lõikurrõngasliide on toru suhtes jäik. Lõikurrõngasliite paigaldamisel vigastatakse teadlikult toru pinda, sest liitmiku paigaldus seda nõuab. Tulenevalt jäigast liitest, ei kannata parandatud koht sellises koguses vibratsiooni ning lööke, mis mõjuvad sõiduki piduritorudele. Mis juhtub - juhtub see, et toru puruneb (loe: puruneb suures ulatuses hetkega) kohast, kust see siseneb lõikurrõngasse. See on kõige õrnem koht selle liite puhul. Kes sellest ise aru ei saa, see peab natuke raamatut lugema. Sellepärast on pidurisüsteemides ja mujal sarnaste omadustega süsteemides kasutusel koonuspindadega liitmikud. Tihedus saavutatakse suurema pindalaga koonuspinna pressimisel vastu teist koonust. Toru suhtes ei teki "jäika deformeerunud" kohta, mis oleks paigalduse käigus tehnoloogiliselt vigastatud. Kui selline liide (koonuspinnaga liide) peaks hakkama lekkima, siis leke on alguses väike ja suureneb ajas, mitte ei lähe "pauguga" nagu see juhtub lõikurrõngasliite puhul. Oluline on meeles pidada inimfaktorit, kes igaks juhuks pingutab lõikurrõngasliidet veel enam peale, suurendades sellega kordades purunemise riski. Lisaks juhin tähelepanu, et lõikurrõngasliitmike kasutamine ei ole pelgalt torud koonusesse ja siis survemutriga kinni. Nii ei jõua eesmärgini.

2. Kui palju lekkeid on härrased näinud hüdraulikasüsteemides kus on kasutusel lõikurrõngasliitmikud ja kui palju on näinud sarnaseid lekkeid sõidukite pidurisüsteemides? Kuidas ning kust purunevad hüdrotorud, kui süsteemis on liitmik? Kuidas paigaldatakse torude kinnitused, kus on kompenseerivad elemendid? Iga teise traktori ja jumal teab mis masina hüdrosüsteem lekib siit-sealt. Ostad uue traktori, 5a töö järel on lekkeid siin-seal. Ostad auto, sõidad 5 aastat, kas pidurisüsteem lekib. Ei leki. Me jõuame selleni, et oma omadustelt ja riskiastmelt on tegemist erinevate süsteemidega, kus tuleks kasutada korrektseid liitmikke.

3. Kui lugupeetud tehnikahuviline käib poes ja ostab omale liitmiku piduritorude remondiks, siis ta võtab poest riiulist kohe kohase liitmiku ja kasutab seda. Hind sama, töömaht sama. Lihtsalt ole mees ja võta õige asi ning pane paika. Lihtne. Kõike on vabalt saada ja lademetes.

4. Mõelge, kuidas töötab lõikurrõngasliitmik ja saate aru, et terasliitmik ei ole sobiv ühendamaks vasktorusid omavahel või siis vasktoru ja terastoru omavahel. Paljuski kasutatakse piduritorudena vask-nikkel (CuNi) toru, mis samuti ei sobi ühendamiseks terasest lõikurrõngasliitmikega. Samamoodi ei sobi kogu eelnev omavaheliseks ühendamiseks vask- või messingliitmikega. Miks? Lõikurrõngasliide töötab kahe elemendi (metallist toru ja metallist lõikurrõnga) üksteise vastu kinni kiilumisel survemutri abil, mille tulemusel deformeeruvad mõlemad elemendid ja moodustavad ühtse lahtivõetamatu liite. Ühendatavad torud peavad olema samast materjalist ja liitmik peab samuti olema vastav. Terasliitmik lõikab pingutamisel läbi pehme vasktoru ja pisut kõvema CuNi toru. Edasi saate juba ise mõelda mis juhtub. Kui võtate kas teras või CuNi toru ja paigaldate sinna vahele vaskliitmiku, siis lõikurrõngas deformeerub enne, kui jõuab ennast metalltoru ümber kinni puua (muutuma peab nii lõikurrõnga kui toru enda kuju). Tulemuseks on see, et ühel hetkel hüppab toru liitmikust välja. Kui väga peeneks minna, siis võib mängu tuua ka erinevate materjalide (metallide) omavahelised keemilised reaktsioonid, kui see on antud kontekstis juuksekarva pooleksajamine.

5. Ma ei muretse sugugi sellepärast, et keegi selliselt parandatud süsteemi oma koduhoovis või metsas liiklemiseks mõeldud sõidukil kasutab. Kui aga teed vea ja lähed sellega teele. Kui juhtub, et pidur kaob ja teed avarii. Ja kui juhtub, et keegi teine saab selle pärast vigastada, siis ei ole just väga mõnus tunne. Kas pole? Tagant järgi tarkus siin ei aita. Kas kindlustused jms selline sind sellises olukorras päästavad? Ei päästa. Seega ole mees, tee õigesti ning saad rahuliku südamega magama minna.

Minu poolt kõigile kõike head ning turvalist liiklemist. Kui midagi on võimalik teha paremini, siis nii tehke. Peaasi, et keegi viga ei saa.

... ja liigume teemaga edasi.

Lugupidamisega,

Lauri

Lihtsalt harimise mõttes-kas hüdraulika seisukohalt on põhimõtteline erinevus vastupidavusel või mujal lehter ja lõõts ühendusel?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - ivo86 - 11-08-2024

Ma tean ka, et eluaeg on neid jätke sinna vahele pandud ja ei kujutanud ettegi, et sellega probleem võiks olla kuskil.. Ma pole isegi süvenenud kunagi, et on õige ja vale, kui poest pidurtoru jätku küsid.

Mis tüüpi need on?
https://varuosamarket.ee/et/679-piduritoru-liitmikud

Eelneval pildil oli teist tüüpi?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Lauri_L - 11-08-2024

(11-08-2024, 17:43 PM)ivo86 Kirjutas:  Ma tean ka, et eluaeg on neid jätke sinna vahele pandud ja ei kujutanud ettegi, et sellega probleem võiks olla kuskil.. Ma pole isegi süvenenud kunagi, et on õige ja vale, kui poest pidurtoru jätku küsid.

Mis tüüpi need on?
https://varuosamarket.ee/et/679-piduritoru-liitmikud

Eelneval pildil oli teist tüüpi?

Vaatasin, et seal varuosamarketi lehel on korralik segasummasuvila erinevat tüüpi ja eriotstarbelistest liitmikest. Tüüpe on seal mitmeid kui nii saab öelda. Ma ei suuda neid kõiki siia lahterdada.

Piduritorude seisukohalt on vähene, kuid selge valik sobivatest (v.a eelviimane toode) leitav nt. Biltema lehelt: https://www.biltema.fi/en-fi/car---mc/car-spare-parts/brake-system/brakepipes/

Ma ei ole hüdraulika spetsialist, kuid 15+ aastat tööd hüdraulikat sisaldavas valdkonnas on üsna hea ülevaate ja kogemustepagasi andnud. Purunenud torusid ja liitmikke käib ikka päris palju läbi ning julgelt 90+ protsenti defektidest on seotud inimfaktoriga.

(11-08-2024, 17:18 PM)vwt2 Kirjutas:  Lihtsalt harimise mõttes-kas hüdraulika seisukohalt on põhimõtteline erinevus vastupidavusel või mujal lehter ja lõõts ühendusel?

Ma päris hästi ei saa küsimusest aru . Vastupidavus ei ole antud juhul hüdraulikaga seotud kui nii saab väljendada. Minu point oli, et erinevates hüdraulikasüsteemides on võimalik ja tulebki kasutada erinevaid liitmikke - kõike ei saa ühe mütsiga lüüa ja peale süsteemi rõhu on mõjutegureid veel. Valesti valitud liitmik võib vaatamata oma mehaanilisele tugevusele muutuda ohtlikuks ka olulisemalt madalamatel kasutusrõhkudel, kui me muid tegureid ei arvest. Hüdraulikas on näiteks paljalt terastorude ühendamiseks olemas vähemalt neli lõikurrõngasliitmike tüüpi. Silmale sisuliselt samad, otstarbed erinevad. No ja liidame siia veel valmistamise materjalid, erinevad õlid ja paigalduskohad. Ning mõnest tüübist saab juba kümneid.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - envi - 11-08-2024

No kas keegi tahab rääkida, kuidas õhkpidurite puhul need ühendused on tehtud?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - nustu826 - 11-08-2024

Minu puhul - tegu on prügiveo pressautoga. Pressiosa põhi on hardoxist. Mingit väändumist seal ei ole. lihtne paigalolev detail mda mööda kopp libistab materjali autosse. Lihtsalt on tekkinud sinna mõned praod, mis tuleks eos likvideerida. Muidu hakkab press mingil hetkel sodi sinna plaadi alla suruma. Antud juhul tähendaks remonti viimine mulle päevajagu kulu(mis küll makstakse kinni) aga ma hindan vaba aega rohkem kui tasustatud tööd.  Seega mõtlesin et suristaks ise kinni, et suuremaid probleeme vältida...

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - nustu826 - 11-08-2024

(11-08-2024, 18:27 PM)envi Kirjutas:  No kas keegi tahab rääkida, kuidas õhkpidurite puhul need ühendused on tehtud?

Minuteada - st. et olen näinud kuidas lapitakse plastist toru sarnase - aga lihtsalt otsa torgatava liitmikuga mis on samuti plastist...

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Marko - 11-08-2024

(11-08-2024, 22:44 PM)nustu826 Kirjutas:  Minu puhul - tegu on prügiveo pressautoga. Pressiosa põhi on hardoxist. Mingit väändumist seal ei ole. lihtne paigalolev detail mda mööda kopp libistab materjali autosse. Lihtsalt on tekkinud sinna mõned praod, mis tuleks eos likvideerida. Muidu hakkab press mingil hetkel sodi sinna plaadi alla suruma. Antud juhul tähendaks remonti viimine mulle päevajagu kulu(mis küll makstakse kinni) aga ma hindan vaba aega rohkem kui tasustatud tööd.  Seega mõtlesin et suristaks ise kinni, et suuremaid probleeme vältida...

Sellisel juhul polegi keeruline natuke faasida, karmima leeklambiga ette kuumutada ja kinni keevitada. Eks iga keevisremont on omamoodi risk, aga proovimist takistavaid asjaolusid ma ei näe. 
PS see on iseõppija seisukoht! Eks profid vajadusel materdavad.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Kult - 11-08-2024

(11-08-2024, 22:44 PM)nustu826 Kirjutas:  Minu puhul - tegu on prügiveo pressautoga. Pressiosa põhi on hardoxist. Mingit väändumist seal ei ole. lihtne paigalolev detail mda mööda kopp libistab materjali autosse. Lihtsalt on tekkinud sinna mõned praod, mis tuleks eos likvideerida. Muidu hakkab press mingil hetkel sodi sinna plaadi alla suruma. Antud juhul tähendaks remonti viimine mulle päevajagu kulu(mis küll makstakse kinni) aga ma hindan vaba aega rohkem kui tasustatud tööd.  Seega mõtlesin et suristaks ise kinni, et suuremaid probleeme vältida...

Hardoxil vist oli kuni 12mm ette kuumutamist ei vaja, tavalise 7018/8018 elektroodiga kinni.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Aare72 - 12-08-2024

(11-08-2024, 22:46 PM)nustu826 Kirjutas:  

(11-08-2024, 18:27 PM)envi Kirjutas:  No kas keegi tahab rääkida, kuidas õhkpidurite puhul need ühendused on tehtud?

Minuteada - st. et olen näinud kuidas lapitakse plastist toru sarnase - aga lihtsalt otsa torgatava liitmikuga mis on samuti plastist...

Kapronist piduritorudel käib hülss sisse, välja koonus ja mutriga keeratakse stutseri otsa. Vaheühendus on samuti soovitav nii teha. Neid plastist kiirühendused võiks jätta tavaliste liinide tarbeks, mina neid pidurite omades ei kasutaks.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - Alts - 13-08-2024

Võimalik, et sel teemal arutletud. Kui siis viide oleks tore. Küsimus. Aastaid ei ole olnud oma garaazi/tööruumi. Nüüd lausa selline kombo olemas ja vahepeal on hulk aastaid kõiksugu tööriistu kogutud. Varasemas garaazis tekitasin seintele "stendid" kuhu tööriistu paigutada. Kokkuhoiurotina olid need vanad mööbliplaadid, kuhu tarvikute hoidmiseks kruvid sisse keerasin. Nüüd tekitan sama süsteemi aga kas on kogemusest lähtuvalt soovitusi tööriistade grupeerimiseks ruumi ulatuses?  Oleks mõistlik võtta arvesse kogemusi vs. Järgmised paar aastat enamust riistu seintel ümber paigutada. Mingi ümberpaigutamine vastavalt minu eripäradest muidugi jääb ?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - mutikas - 13-08-2024

A mis seal piduritorudes see surve ka on?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - tõnn - 13-08-2024

Pakun, et töörõhk on kusagil 100bar ning see tähendab, et kõik detailid peavad olema ka varuga.
Ehk 200bar võiks vastu pidada.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4) - meeterkeere - 14-08-2024

(13-08-2024, 21:01 PM)Alts Kirjutas:  Võimalik, et sel teemal arutletud. Kui siis viide oleks tore. Küsimus. Aastaid ei ole olnud oma garaazi/tööruumi. Nüüd lausa selline kombo olemas ja vahepeal on hulk aastaid kõiksugu tööriistu kogutud. Varasemas garaazis tekitasin seintele "stendid" kuhu tööriistu paigutada. Kokkuhoiurotina olid need vanad mööbliplaadid, kuhu tarvikute hoidmiseks kruvid sisse keerasin. Nüüd tekitan sama süsteemi aga kas on kogemusest lähtuvalt soovitusi tööriistade grupeerimiseks ruumi ulatuses?  Oleks mõistlik võtta arvesse kogemusi vs. Järgmised paar aastat enamust riistu seintel ümber paigutada. Mingi ümberpaigutamine vastavalt minu eripäradest muidugi jääb ?

Perfosein koos konksudega. Jah, küll oluliselt kallim kui suva plaat + kruvid, kuid ilus silmale vaadata ja saab ka iga hetk tööriistade asetust muuta või uutele uusi kohti tekitada. Eriti hea tulemuse saab kui kombineerida markeri ja etiketiprinteriga - esimesega teha "varjud" tööriistade ümber, et saaks kiirelt õige kohe neile leida ja viimasega saab viisakalt nimetuse alla trükkida.

---