RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
Daff - 19-02-2015
Mitme tsitaadi puhul ühes postituses tuleb ebavajalikuna tunduvatest tsitaatidest jutt maha kustutada ja avaldada oma arvamus ning kui minna eelvaatesse (soovitav tegevus enne postitamist), kustutab programm ise tsiteeritava nimed maha kus tsitaadil pole enam sisu.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
Romka - 19-02-2015
Eriti vinge on
Tee läbi õue. teema. Seal on meestel ikka päris kõvasti lappama läinud!
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
Marko - 19-02-2015
Onon. Ja tegelikult ei ole ju küsimus selles kas ja kuidas "reply" kasutades kustutada või vähendada saab ballasti, peab lihtsalt kohe õiget nuppu vajutama. Tsiteerimise võimalusest päris loobumine pole kindlasti vajalik, lihtsalt kasutajad peaksid rohkem järele mõtlema pahna paljundamise vajalikkuse üle.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest - olevtoom - 19-02-2015
(Ei tsiteerigi seekord).
Tikutaku foorumi interfeiss on minu arust üle prahi. Ja seal visatakse tsiteerimisnupu litsumise järel sulle html-lähtetekst ette. Seal saad tekstiga mängida nii täpselt nagu just tahad. Nende mõne foorumitekstides esineva võtmesõna äraõppimine ei tohiks kah üle mõistuse käia, eriti kui eelvaade alati kontrolliks võtta on.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
linnuke - 19-02-2015
See tsiteerimine on liiast nii mõnes muuski foorumis.Samas,kui tahad kommida mingit eelmise lehe juttu,siis ilma tsitaadita jääb
värskele lugejale arusaamatuks,millest jutt
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
autojuht - 19-02-2015
Ei tea kas foorumlastel on kõik talvised projektid valmis, et siin tsiteerivad ja aega tapavad.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
linnuke - 19-02-2015
Minul näituseks läpakas alati garages kaasas,suitsutunnil ikka piilun,mis ilmas toimub.Niiet eraldi arvutiaegu ei oma.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
13piisab - 20-02-2015
(19-02-2015, 20:43 PM)autojuht Kirjutas: Ei tea kas foorumlastel on kõik talvised projektid valmis, et siin tsiteerivad ja aega tapavad.
seda minagi. Viimasel ajal on foorumis tekkinud kole palju "mölapidamatuse-poste", mida kustutada. Kutsun seetõttu postitamisvajadusega kaasfoorumlasi üles suunama oma energiat ja postitusvajadusi sisulist uba omavate postituste tegemisse. Selleks on hea meetod näiteks "Postita teema" nupu vajutamine "Projektipäevikute" alamrubriigis. Jahvatades peaasjalikult vabas teemas ning näpuotsaga ka kaasfoorumlaste päris-elu tegemistes ning tehes seda umbes tempoga 10 posti päevas võib endast jätta (eksliku) mulje kui tühikargajast või jutuveskist.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
cyber - 20-02-2015
(19-02-2015, 16:16 PM)olevtoom Kirjutas: (Ei tsiteerigi seekord).
Tikutaku foorumi interfeiss on minu arust üle prahi. Ja seal visatakse tsiteerimisnupu litsumise järel sulle html-lähtetekst ette. Seal saad tekstiga mängida nii täpselt nagu just tahad. Nende mõne foorumitekstides esineva võtmesõna äraõppimine ei tohiks kah üle mõistuse käia, eriti kui eelvaade alati kontrolliks võtta on.
Seda saad siin ka teha, kui pressid tolle ikoonirea kõige parempoolset nuppu, mis äramurtud nurgaga paberilehte meenutab.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest - olevtoom - 20-02-2015
(20-02-2015, 14:30 PM)cyber Kirjutas: Seda saad siin ka teha, kui pressid tolle ikoonirea kõige parempoolset nuppu, mis äramurtud nurgaga paberilehte meenutab.
Aitäh, ma polnud pisiasja tähele pannud. Kasutagem!
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
linnuke - 21-02-2015
Tsiteerimisest juttu juba küll.Aga foorumi translater töötab küll ilusti
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
aavu - 22-02-2015
(21-02-2015, 23:39 PM)linnuke Kirjutas: Tsiteerimisest juttu juba küll.Aga foorumi translater töötab küll ilusti 
Mis see on?
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
donn - 22-02-2015
Äkki kõnealune translator on see asi, mis vastuvõetamatud sõnad vastuvõetavasse vormi konverteerib, mille tulemusena võib oma jutu seest leida näiteks sõna "fekaal" mida ei mäleta, et ise oleks kirjutanud?
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
linnuke - 22-02-2015
Seda silmas pidasingi

,
Samas,kuskil garaasinurgas tavasõna,kui miski ei edene.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
samodelkin - 22-02-2015
...see „translator“ on mõne koha pealt üks ebaterve asi...
Kui mina veel autokoolis käisin, olid autol kummid all ja kummil lohvi sehen. Nüüd püütakse ühes paralleelfoorumis selle nähtuse vastu kõigi vahenditega võidelda ja sõna „kumm“ asemele tekib automaatselt sõna „rehv“!
Nii ma siis üritasin kummitihenditest kirjutada ja minu tekstis muutus see kummi lollaka järjekindlusega rehvitihendiks...
Öelge nüüd ise, kas see ikka on mõistlik?
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
diesel - 23-02-2015
kus foorumis seuke jamps tehtud on?
a mudu on rehv plekist ja selle peal mantel ja mantli sees õhku hoidmas lohv.
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest - olevtoom - 23-02-2015
(23-02-2015, 10:37 AM)diesel Kirjutas: ... a mudu on rehv plekist ja selle peal mantel ja mantli sees õhku hoidmas lohv.
??? Kuskohast sihuke terminoloogia?
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
honkomees - 23-02-2015
Jõudsimegi jälle rehvini

vankril rehv paksemast plekist ja peenematel vankritel-tõldadel sel veel omakorda (täis) kummist mantel peal, hüüti ka kummirehviks. Igastahes, vanasti olid ka autoõpikutes ilusasti autokummid koos lohvide ja mantlitega. Äi maksa igast uuemaaja moeröögatusest leili minna ...
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
kass - 23-02-2015
Aga mida ütleb rehvi kohta Eesti Entsüklopeedia?
Tulnud saksa keelest, on sõiduki ratta pöiale paigaldatav haardumist suurendav ja kulumist vähendav detail. Võivad olla metallist, täiskummist või õhktäitega. Viimaste seas eristatakse lohv- ja tihtrehve. Lohvrehv koosneb lohvist ja mantlist.... jne
Jumala eest, Teiega igav ei hakka!
RE: Tsiteerimise kahjulikkusest -
PlyVal64 - 23-02-2015
(23-02-2015, 12:35 PM)kass Kirjutas: Aga mida ütleb rehvi kohta Eesti Entsüklopeedia?
Tulnud saksa keelest, on sõiduki ratta pöiale paigaldatav haardumist suurendav ja kulumist vähendav detail. Võivad olla metallist, täiskummist või õhktäitega. Viimaste seas eristatakse lohv- ja tihtrehve. Lohvrehv koosneb lohvist ja mantlist.... jne
Jumala eest, Teiega igav ei hakka!
Ei hakka
Mida ütleb näiteks Mereleksikon:
Rehv (hollandikeeles reef) on rehvitav purjeosa, raapurje ülaserva ja rehvlindi (purjele õmmeldud rehvaukude ja rehvniplitega rõhtne purjeriidest riba) või pikipurje alaserva ja rehvlindi, samuti kahe rehvlindi vaheline purjelina osa. Purjel võib olla kuni kolm rehvi. „Puri on põhjarehvis“ öeldakse, kui puri on viimase rehvlindini kokku seotud.
Rehvil on veel mitmeid erinevaid viise, näiteks rull-rehvimine poomi või masti, kiir-rehvimine jne. Tuntakse ka rehvi sõlme: