Mõistusevastased manöövrid liikluses - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Mõistusevastased manöövrid liikluses (/showthread.php?tid=49357)

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - zazik - 30-05-2023

Erinevates Lõustaraamatu gruppides on just viimastel nädalatel väga massiliselt neid absurdseid vastassuunas sõitmise videoid postitatud. Järvevanas oli vähemalt 3 juhust erinevates kohtades, Mustakivis, Tartu maanteel Mäo kandis jne.
Varem pole nii väga silma hakanud neid.

Kunagi aastaid tagasi oli kuskil Kuusalu-Loobu piirkonnas üks Berlingojuht, kes järjekindlalt mõlemas suunas ainult lõunapoolset niiti mööda sõitis. Seda ei tea, mis temast sai, viimastel aastatel pole kuulda olnud enam.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - Daff - 30-05-2023

(30-05-2023, 14:18 PM)v6sa Kirjutas:   - krusade kogu parem külg on sisuliselt pime,

Krusa parem külg ei olekski nii väga pime kui juht istuks korralikult oma pingi peal aga seljatugi lastakse maha ja sõidetakse asendis mis sobiks rohkem kiiktoolis olemiseks.  Sellisel juhul jääb isegi vasak külg pimedaks. Lisaks on roolimine sellises asendis suht tüütu kui mitte võimatu tegevus.  
Kõige hullem on uksepiit koos peegliga mille taha  näiteks ringi peal mahub terve Volga.  Pead jälle istmest välja tulema ja kiikama korralikult.

Siinkohal tahakski ära märkida ühe kange "rekkamehe" A-Karuse kirjades. Punane  mersu, haake number  900 ---.  Vanem härra selili roolitaga tuli Megastari pealt maha. D terminalist  Reidi teele keerates teeb kaks suurt korraga vasakpöörde lahedalt ära. Isegi kui vasaku rea mehel on käru esimene sild õhus. Ja selle paremas reas korraliku sõitmisega  saavad hakkama ka PL, LT ja muu põnev kaader.
Vot ja siis saime kõrvuti pöördele. Mina pahaaimamatult vasakus reas ja see punane mersu paremal.  Pöördele minnes vedas see mersu lihtsalt haagise mulle kabiini kinni. Pani põigiti üle ristmiku nagu üksi oleks linnas. No ei mahu ju rooli keerama kui oled jalad taevapoole istmes. Sellises asendis saab ainult otse liikuda. Nurga päästmiseks sõitsin saarekese peale. Hea, et foor püsti jäi.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - Marko - 30-05-2023

(30-05-2023, 19:40 PM)Telc Kirjutas:  Sina liigud, jalgrattur liigub. Tõenäosus, et liikumissuunad on valitud sellised, et ketivenitaja püsib pikemalt peidus, on milline?
Lähenedes riskikohale, ei pööra pilku/pead/kaela?
Näidispiltide paar

... on paraku kasutu, reaalses elus on selline piilari taha peitumine täiesti võimalik. Korra läbi elatud, Pobeda aknaraami taha peitus hea semu VW Golf, naine ja lapsed autos. Ma tegin järeldused, soovitan ülejäänutele ka. Null avariid.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - pen.skar - 31-05-2023

77 eluaastat sai mul täis. Lõpetasin auto ja tsiklisõidud. Viimana kõhe juhus Tartus Märja ringil. Tulin lennupäevadelt. Nagu kaubiku tagant nina pistsin, nii ringtee küngas ees. Kaubik lasi üsna otse, nii et Diversion äärekivide ja auto vahele ei oleks mahtnud. Egas midagi, nina raps üles, tagaratas tuli ise järgi, läbi põõsa ja hopsti teiselpoole teele tagasi. Paar esimest vastutulijat vilgutasid, lehvitasid. Ma ei olnud esimene otsesõitja- must jälg oli ees...Tänaks kättpidi seda meest või naist, kes mulle jälje ette oli sõitnud!

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - Telc - 31-05-2023

(30-05-2023, 23:41 PM)Marko Kirjutas:  

(30-05-2023, 19:40 PM)Telc Kirjutas:  Sina liigud, jalgrattur liigub. Tõenäosus, et liikumissuunad on valitud sellised, et ketivenitaja püsib pikemalt peidus, on milline?
Lähenedes riskikohale, ei pööra pilku/pead/kaela?
Näidispiltide paar

... on paraku kasutu, reaalses elus on selline piilari taha peitumine täiesti võimalik. Korra läbi elatud, Pobeda aknaraami taha peitus hea semu VW Golf, naine ja lapsed autos. Ma tegin järeldused, soovitan ülejäänutele ka. Null avariid.

Mhmh. Siin üks teine ksf! tegi ka sarnase märkuse. Pisut arusaamatu...
Sa *tead*, et on oht, aga ei tee seda väikest liigutust, et välistada.
Ei, ma ei ole ise ka musterjuht. Alles täna sõitsin nii, et  samaliigilisel ristmikul paremalt tuleva masina juht otsustas signaali kasutada.
Ees läks õppekas, sõitis ka samale paremalt tulijale ette, too pidi pidurdama, ma panin ühtlast kiirust ja pikivahet hoides järele, nagu ahv.
Õppeka juht ega juhendaja ei olnud süüdi, paremalt lähenev juht samuti mitte, ega ka A-piilar, jalgratturid ega linnavalitsus. Täitsa ise :⁠-⁠)

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - v6sa - 31-05-2023

(30-05-2023, 19:40 PM)Telc Kirjutas:  

(30-05-2023, 14:18 PM)v6sa Kirjutas:  ... paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur ...

Sina liigud, jalgrattur liigub. Tõenäosus, et liikumissuunad on valitud sellised, et ketivenitaja püsib pikemalt peidus, on milline?
...

Tõenäosus on väike, aga ülekäiguradasid ja pöördeid koguneb palju. Vähemalt seitse korda olen pidanud tegema tõesti äkkpidurduse täiesti lagedal ülekäigurajal. Siis ikka sellise, et ma võtan piduritest kõik, mida sealt võtta on. Iga kord idioodi, kes ringi vaatamata mulle rattasse sõita üritab, päästmiseks. Seni on õnneks läinud, kaheksas pimelendur oma elektritõuksiga, kes suutis O2 haagise taganurka sõita hooga, siia nimistusse ei passi. Õnneks sai ta ise aru, et mitte mina ei sõitnud talle ülekäigurajal otsa, vaid tema sõitis mulle külje pealt sisse, lõhkudes tagumise nurgatule. Aga ta üritas ikka kõvasti, õnneks oli pealtnägijaid (ja üks varem sel madallenduril napilt eesthüpanud jalakäija sai ta ka kätte minu juures.

Jalakäijad on õnneks nii aeglased, et nemad ma olen ikka suutnud ära näha (mis ei takista mul ignoranti tühja tee korral tugeva pidurduse ja signaalitörtsatusega korrale kutsumast ) On tulnud pidada ka LS tutvustavaid vestlusi jalakäija kohustuste meeldetuletamiseks.

Head oponendid, ma teen tõesti endast oleneva, et teistega mittearvestavad ignorandid võimalikult väikeste kahjudega pääseks, aga ma ootan sama ka vastaspoolelt. Siin kohtan ma aga jälle "vähemkaitstute" poputamist, mis ajab karva turri. Aga olgu, teie sõnum on kohale jõudnud: autojuht on süüdi juba eos, et ta julges välja sõita.

Saan ka täna süüdi olema.

Väga moodne ja rohepöördeline suhtumine, Greta ka kiidab.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - ivo86 - 31-05-2023

(31-05-2023, 08:03 AM)v6sa Kirjutas:  

(30-05-2023, 19:40 PM)Telc Kirjutas:  

(30-05-2023, 14:18 PM)v6sa Kirjutas:  ... paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur ...

Sina liigud, jalgrattur liigub. Tõenäosus, et liikumissuunad on valitud sellised, et ketivenitaja püsib pikemalt peidus, on milline?
...

Tõenäosus on väike, aga ülekäiguradasid ja pöördeid koguneb palju. Vähemalt seitse korda olen pidanud tegema tõesti äkkpidurduse täiesti lagedal ülekäigurajal. Siis ikka sellise, et ma võtan piduritest kõik, mida sealt võtta on. Iga kord idioodi, kes ringi vaatamata mulle rattasse sõita üritab, päästmiseks. Seni on õnneks läinud, kaheksas pimelendur oma elektritõuksiga, kes suutis O2 haagise taganurka sõita hooga, siia nimistusse ei passi. Õnneks sai ta ise aru, et mitte mina ei sõitnud talle ülekäigurajal otsa, vaid tema sõitis mulle külje pealt sisse, lõhkudes tagumise nurgatule. Aga ta üritas ikka kõvasti, õnneks oli pealtnägijaid (ja üks varem sel madallenduril napilt eesthüpanud jalakäija sai ta ka kätte minu juures.

Jalakäijad on õnneks nii aeglased, et nemad ma olen ikka suutnud ära näha (mis ei takista mul ignoranti tühja tee korral tugeva pidurduse ja signaalitörtsatusega korrale kutsumast ) On tulnud pidada ka LS tutvustavaid vestlusi jalakäija kohustuste meeldetuletamiseks.

Head oponendid, ma teen tõesti endast oleneva, et teistega mittearvestavad ignorandid võimalikult väikeste kahjudega pääseks, aga ma ootan sama ka vastaspoolelt. Siin kohtan ma aga jälle "vähemkaitstute" poputamist, mis ajab karva turri. Aga olgu, teie sõnum on kohale jõudnud: autojuht on süüdi juba eos, et ta julges välja sõita.

Saan ka täna süüdi olema.

Väga moodne ja rohepöördeline suhtumine, Greta ka kiidab.

Olemata sellest, et Te ootate jalakäijalt "mõistlikku käitumist", ei hakka nad seda tegema, sest jalakäijalt ei ole nõutud liiklusest aru saamine. Sellest ka eesõigus vöötrajal, sest autojuht täne oma kohustuslikule koolitusele (peaks) saab aru liiklusest ning suudab sellega ennetada olukorda, kus jalakäija ei pruugi aru saada isegi, et "olukord" on olemas.

Ma arvan, las olla see üks koht, kus jalakäijal on eesõigus ka. (Selgues mõttes - jalgrattur, tõuks, jne EI OLE JALAKÄIJA, kui ei tule maha rattalt).

Tsiklimeest ajab turri, et iga autojuht ei mõista tsiklimehi ja nende vajadusi liikluses.
Rekkameest ajab turri, et kõik ei mõista rekkamehe vajadusi liikluses.
Valge kaubiku meest ajab turri, et teised ei saa aru, kui kiire tal tegelikult on.
JNE.
Peaasi, on olla turris.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - MeelisV - 31-05-2023

Ja siin tulen tagasi selle juurde mis ma teemaks võtsin viimati, et liiklus on läbi aegade nõudnud tetavat reageerimisvõimekust ja märkamist ehk tähelepanu.
Lihtsalt tänases olukorras on see eriti aktuaalne ja nii regeerimiskiirus kui tähelepanuvõime peavad olema paremad kui 5a tagasi kui 10a tagasi kui 20a tagasi ja mõne juhi puhul ehk 60...70 a tagasi.
Ja kui sa pole tähelepanuvõimeline mis mitte ei tähenda tähelepanelik mingil hetkel aga üldiselt sa pole võimeline. Või siis kui sa ei ole võimeline reageerima piisavalt kiiresti mis ei tähenda et mingil üksikul juhul vaid lihtsalt pole üldiselt võimeline reageerima piisava kiirusega siis ehk seda võiks tervisetõendi väljastamisel kontrollida. 
Inimesed muutuvad ju või siis mitte ?

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - Daff - 31-05-2023

(31-05-2023, 08:03 AM)v6sa Kirjutas:  

(30-05-2023, 19:40 PM)Telc Kirjutas:  

(30-05-2023, 14:18 PM)v6sa Kirjutas:  ... paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur ...

Sina liigud, jalgrattur liigub. Tõenäosus, et liikumissuunad on valitud sellised, et ketivenitaja püsib pikemalt peidus, on milline?
...

Tõenäosus on väike, aga ülekäiguradasid ja pöördeid koguneb palju.....

Usute või ei aga sinna piilari või peegli taha suudavad pikaks ajaks peitu jääda nii jalakäija, rattur kui ka sõiduauto.  Vahel isegi liiga kauaks.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - Raivo - 31-05-2023

(31-05-2023, 08:16 AM)ivo86 Kirjutas:  ... jalakäijalt ei ole nõutud liiklusest aru saamine. Sellest ka eesõigus vöötrajal ...

Päris nii ikka ei ole.
Sa ju ei saada oma lapsi uksest välja tänavale, ilma et Sa oleks enne õpetust jaganud.

Paides Sillaotsal tehti tee rekiga ohutussaar, paigaldati märgid, jooniti sebra.
Peale seda, kui tervisesportlane rekka alla jooksis, korjati märgid ja freesiti ka sebra üles.
See kas vöötrada on või ei ole, ei peaks ju jalakäia arusaamist liiklusest muutma või on nii, et kui reguleerime ära, siis ise enam mõtlema ei pea?

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - indreksirk - 31-05-2023

(29-05-2023, 20:54 PM)Daff Kirjutas:  Me siin neame autojuhte aga näiteks selle Tartu õnnetusega samal päeval oli mul Tallinnas au rehvi "suitsetada" suurel kuna noor ema lükates lapsekäru minuga ühes suunas tegi ilma kuhugi poole vaatamata järsu vasakpöörfe sebrale. 
Miski nagu ütles, et ära teda usalda ja võtsin igaks juhuks hoogu maha. Ja järsku oli ta risti ees. 
Rsk kus võttis vanduma.  Pasunaid ei julgend puutuda aga väikest signaali korraks törtsu ladin. Null tähelepanu. Läks nagu tank kuhugi poole vaatamata.
Ometigi käis maru pauk kui kõik viis silda paugust blokki lüüakse ja siis veel nats signaali.

Aga kui oleks olnud kõige mustem stsenaarium, kas oleksite mind ka komisjoni saatnud või lubadest ilma jätnud?

Ülaltoodud postituse nr 5859 tegi kaasfoorumlane 29.05.203 kell 21.54. Sellest algas arutelu, millised on jalakäija ja autojuhi õigused ning kohustused reguleerimata ülekäiguraja liiklussituatsioonis. Osa debateerijaid lähtus sellest konkreetsest olukorrast, osa debateerijaid tõmbas arutelusse sisse ka jalgratturid ja kergliikuri juhid. 

Jalakäija õigused ja kohustused reguleerimata ülekäigurajal erinevad väga olulisel määral jalgratturi ja kergliikuri juhi õigustest ja kohustustest. Ja ka täna veel toovad arvamusliidrid näiteid sellest, kuidas neil on jalgratturi või kergliikuri juhiga olnud ohtlikud olukorrad. Iseenesest õiged näited ja õiged järeldused, aga täiesti vales kohas. Sama hea nagu pannkoogi retsepti arvustades hakata rääkima sellest, kas kotleti sees võiks olla sea- või veiseliha. 

Ja kõik teie, kes te räägite piilarite taha peitunud autodest, jalakäijatest ja jalgratturitest. Nii juhtubki mõnikord, juhtub igal juhil. Kogenud juht oskab selle üle arvestada ning ei õigusta ennast sellega, et minu enda valitud auto ja minu enda valitud istumisasendi valiku korral vabanen ma kohustusest NÄHA TEED. Sinu enda auto piilar ei ole põõsasse varjunud varitsev vaenlane. Ühel mehel siin on juba mitu korda juhtunud, et peateel on ees olnud auto, kuigi ta mitu korda vaatas paremale ja vasakule. Ja sellest hoolimata teatab ta uhkusega, et ei kavatse ennast istmel nihutada, et paremini veenduda. Minul oleks piinlik - mitte sellepärast, et minul ei juhtuks seda. Juhtub küll. Aga minu jaoks on see õppetund, et järgmine kord kontrollin veel rohkem. Olen tänulik saatusele ja teen järeldused, mitte ei ülbitse, et ma ei kavatse ka järgmine kord tähelepanelikum olla. 

Teine mees esitab väite, et ebamõistlik nõuda iga ülekäiguraja ees kiiruse vähendamist jalakäija kiiruseni 5 km/h. Selle põhjendamiseks on ebakohane ning täiesti asjassepuutumatu tuua näiteid, kus ma lähenen peateele või teen pööret (sest seal ju nagunii tuleb kiirus võtta maha). Absurdne on tuua ka näiteid, kus jalgrattur või kergliikuri juht kiirust vähendamata ja teeandmiskohustust eirates sõidab hooga autole ette. Nendeks olukordadeks ei pea valmis olema ning ksf Daff ega üksi teine teist ei lähe selle eest paragrahvi alla. Ei ole mõtet tuua ka näiteid üksikutest ülekäiguradadest, kus lähedal parkivad autod, maja- või aianurk. Neid on selgelt väga vähe, rõhuv enamus ülekäiguradasid on kaugele nähtavad ning lähim takistus enesetapjalikul jalakäijal varjumiseks mitmete või mitmekümne meetri kaugusel. Kui aga on takistus, siis tulebki hoogu maha võtta ning kohandada kiirus nähtavusele vastavaks. See peaks olema elementaarne. Kuigi jalakäija rikub liiklusseaduse § 25 lg 7 nõuet, siis ei võta see ometi autojuhilt tema kohustusi. Lugege veelkord liiklusseaduse § 25 lg 7 ja 35 lg 4 - lugege, mitte ärge mõelge, et teate nagunii. 

Kui jalakäija poolt LS § 25 lg 7 nõuete rikkumine nulliks autojuhile LS § 35 lõikes 4 sätestatud kohustuse, siis ei oleks jalakäijal mitte kunagi reguleerimata ülekäigurajal eesõigust ning autojuht ei oleks mitte kunagi vastutav reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale otsasõidus. Isegi juhul, kui jalakäija enne sõidutee ületamist ootaks näiteks 10 sekundit või minuti kõnnitee äärekivil kinganinad sõidutee piiril. Ükskõik kui kaua oodates on tal ikka LS § 25 lg 7 sätestatud kohustused. Just seetõttu ongi autojuht ikkagi õiguslikus mõttes igal juhul vastutav ning jalakäija käitumine võib olla vastutust kergendav asjaolu, mitte aga vabastav asjaolu. Jalakäija saab ka selle eest karistada - tavaliselt mitte rahatrahviga, kergemal juhul hävib ehmatusest hulk närvirakke, halvemal juhul tuleb tervist taastada või lõpeb maine teekond sootuks. Tegelikult need oma õigust taga ajavad või hooletult teele astuvad jalakäijad jagunevad mitmesse gruppi. Ühed ei saagi ka päriselt aru, et autojuhil kulub peatumiseks pikem teekond, kui tema arvab. Teised arvavad, et neid on märgatud ega tea midagi sellest, mis asendis juht on autos, kuhu vaatab või millega tegeleb. Kolmandad on lihtsalt inimlikult tähelepanematud ja ei astu meelega auto ette - meil kõigil on oma nõrgad hetked. Ja loomulikult on olemas ka isehakanud liiklusõpetajad, kes kasvatavad autojuhte. Ma arvan, et nende protsent jalakäijate hulgas ei ole suurem kui autojuhtide hulgas - selline mõtlemine ei sõltu rollist liikluses. See on maailmavaade või iseloomujoon, et mina pean lihtsalt teisi korrale kutsuma ja kasvõi omakohtuga looma seda õigusruumi, mida mina õigeks pean. Üksikud mölakad paistavad silma ja nii omistatakse kogu vastavale grupile samad iseloomujooned. Ja väike statistiline vaade viimaste aastate numbritest - aastas toimub jalakäija osalusel ca 300 liiklusõnnetust, neist ca 100 reguleerimata ülekäiguradadel ehk kaks liiklusõnnetust nädalas. Kui jätta kõrvale vanurid ja imikud, siis ca miljon inimest osaleb iga päev liikluses. Peaaegu kõik meist ületavad vähemalt korra päevas reguleerimata ülekäigurada - pikemat jalutuskäiku tehes võib inimene päevas ületada kümneid ülekäiguradasid. Ja kogu selle massilise reguleerimata ülekäiguradade ületamise juures on igal nädal kaks kokkupõrget. Kas me räägime ikka valdavast probleemist või üksikutest juhtumitest. Sellise statistika pinnalt ei teki tavaliiklejal empiirilist elukogemust ehk ei ole võimalik isiklikult tunnetada laiemat probleemi. Ühe inimese surm on tema lähedaste jaoks traagika ja võrreldav katastroofina - miljonite inimeste surm sõdades ja teatud reziimide vägivalla käes on muu maailma jaoks lihtsalt statistika. Nii on ka liikluses, kus endaga toimunu on oluline, kuid teistega juhtunu tühine hala. 

Reljeefsed seisukohad on väitluses vajalikud, kuid mõnikord võivad need kasvatuslikus mõttes tuua kahju. 80-ndate lõpus Ringliikluse saates soovitas üks autoriteetne ajakirjanik jalgratturitel ka liikuda vasakul teepoolel, et jalakäijatele sarnaselt varakult näha lähenevat autot. Kuna aga seaduses on kohustus sõidukil liikuda paremal pool tee ääres, siis on lahendamata küsimus, kuidas need kaks mööda sama teeäärt vastupidises suunas liikuvat jalgratturit teineteisest mööduvad. 50-50 on võimalus, et mõlemad põikavad samas suunas. Selle soovituse tagajärjel on ka inimesed hukkunud. Seetõttu olge ettevaatlikud soovitustega käituda viisil, mis on liiklusnormidega keelatud. 

Ma küll lubasin teha pausi ja püüan sellest kinni pidada. Kui vähegi suudan, siis ei hakka ma diskuteerima teemal jalgratturid ja kergliikuri juhid ülekäiguradadel. Siin on mitu kihti ning ei ole must-valgeid lahendusi. Osa kõlanud väiteid on õiged, osa kõverpeeglis.

Ja lõpetuseks - enamus ülekäigurajal jalakäijale otsasõitnud autojuhte väidab, et ei näinud jalakäijat. Enamasti on tegemist olukorraga, kus takistusi nägemiseks ei ole. Seetõttu tuleb nii ülekäigurajale lähenedes, kui ka peateele sõites lähtuda põhimõttest, et ma veendun ja näen, et TEE ON VABA, mitte juhindun sellest, et ma ei näe takistust. See on oluline vahe mõtlemises, kuna mittenägemise olukord tekib ka siis, kui panen silmad kinni. Jaanalinf loodab ka ohtu vältida peites pea liiva alla. Silmade kinni pigistamine ja A-piilari taha vaatamata jätmine ei tee ohtu olematuks, kuigi võib olla rahustav.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - honkomees - 31-05-2023

(31-05-2023, 08:16 AM)ivo86 Kirjutas:  ...
Olemata sellest, et Te ootate jalakäijalt "mõistlikku käitumist", ei hakka nad seda tegema, sest jalakäijalt ei ole nõutud liiklusest aru saamine. ...

Olen korduvalt sügavalt UTREERIDES väitnud, et enne kui ei kuulutata välja autojuhtidele LS rikkunud jalakäijate allaajamise eest preemia maksmist ei hakka jalakäijad LS täitma - st ainult hirm vältimatu karistuse ees paneb teistega arvestama.
Ehk reaalses elus peaks selliste ülekäigurajal toimunud õnnetuste puhul saama karistatud mõlemad pooled oma rikkumiste eest, mitte ainult juht. Ja politsei võiks ka jälgida jalakäijate käitumist tänavatel ja ülekäiguradadel ning trahvida, trahvida, trahvida ...

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - honkomees - 31-05-2023

(31-05-2023, 10:18 AM)indreksirk Kirjutas:  ...
Ja kõik teie, kes te räägite piilarite taha peitunud autodest, jalakäijatest ja jalgratturitest. Nii juhtubki mõnikord, juhtub igal juhil. ... Ühel mehel siin on juba mitu korda juhtunud, et peateel on ees olnud auto, kuigi ta mitu korda vaatas paremale ja vasakule. Ja sellest hoolimata teatab ta uhkusega, et ei kavatse ennast istmel nihutada, et paremini veenduda. Minul oleks piinlik - mitte sellepärast, et minul ei juhtuks seda. Juhtub küll. Aga minu jaoks on see õppetund, et järgmine kord kontrollin veel rohkem. Olen tänulik saatusele ja teen järeldused, mitte ei ülbitse, et ma ei kavatse ka järgmine kord tähelepanelikum olla. 
...

Ma tahaks rõhutada, et piilarite taha peituvad autod jm IGAL JUHIL, mõni vist ainult ei märkagi seda või ei taha endale tunnistada. Mina seda tunnistan, ei ülbitse ja olen teinud järeldused, palun kõrvalistujat (95% juhtudel oma abikassa) enne ristmikku vaadata ka omalt positsioonilt ja anda infot, kui auto läheneb. Sel juhul on mõtet hakata nihelema istmel, üle kontrollida kaugused oma silmaga ja riskida kontrolli kaotamisega juhtimise üle kuna isteasend muutub selliseks, et pedaalide-rooli käsitsemine on raskendatud. Pealegi, autokoolides vist küll ei õpetata end ristmikule lähenedes end istmel ette nihutama ja ümber piilariposti piiluma, ikka vaid vasakule-paremale vaatama. Ma muidugi ei tea tänapäevast autokoolitusest midagi.
See minule probleeme tekitav ristmik on selline hea nähtavusega, kõrvalteel mitmekümne meetri jooksul sõites on peatee nähtav oma poole versta ulatuses mõlemale poole aga kiiruste klappimisel (ise sõidad ca 30 km/h kõrvalteelt ristmikule ja peateel tuleb auto maanteekiirusel elik arvatava sajaga) ei näe korduva vaatamisega lähenevat autot enne kui otse ristmikule jõudmise eel väheneb oma kiirus päris miinimumini.

(31-05-2023, 10:18 AM)indreksirk Kirjutas:  ...
Kui jalakäija poolt LS § 25 lg 7 nõuete rikkumine nulliks autojuhile LS § 35 lõikes 4 sätestatud kohustuse, siis ei oleks jalakäijal mitte kunagi reguleerimata ülekäigurajal eesõigust ning autojuht ei oleks mitte kunagi vastutav reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale otsasõidus.
...

Jalakäijal ei tohikski olla eesõigust ülekäigurajal, üksnes ainuke koht kus tohib üle tee minna ja juhile info kõrgendatud ohu kohast aga see on seaduseandja teema.
Ise üksiku jalakäijana (kuna linnas nagunii normaalselt parkida ei saa, siis jätan auto kusagile äärelinna kaubanduskeskuse parklasse ja liiklen jalakäijana) üritan jääda seisma ülekäigust kaugemale , et mitte sundida autot peatuma aga mõned ära hirmutatud juhid ikka peatuvad. Me peaks püüdma vältida suurte masinate nagu veokad, bussid jne peatumisi-kiirendusi, see kõik on nii kütusekulu kui keskkonnareostuse kasv. Sama tegelikult ka iga muu mootorsõiduki puhul ja jalakäija keskmist kiirust ei muuda korraks peatumine ja auto läbilaskmine karvavõrdki.
Aga see on kõik sihuke unistuste maailm ja OT.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - tõnn - 31-05-2023

(31-05-2023, 10:23 AM)honkomees Kirjutas:  

(31-05-2023, 08:16 AM)ivo86 Kirjutas:  ...
Olemata sellest, et Te ootate jalakäijalt "mõistlikku käitumist", ei hakka nad seda tegema, sest jalakäijalt ei ole nõutud liiklusest aru saamine. ...

Olen korduvalt sügavalt UTREERIDES väitnud, et enne kui ei kuulutata välja autojuhtidele LS  rikkunud jalakäijate allaajamise eest preemia maksmist ei hakka jalakäijad LS täitma - st ainult hirm vältimatu karistuse ees paneb teistega arvestama.
Ehk reaalses elus peaks selliste ülekäigurajal toimunud õnnetuste puhul saama karistatud mõlemad pooled oma rikkumiste eest, mitte ainult juht. Ja politsei võiks ka jälgida jalakäijate käitumist tänavatel ja ülekäiguradadel ning trahvida, trahvida, trahvida ...

Jalakäija võib olla pime. Kas teeksid pimedale trahvi, kuna ta ei näinud?
Ka erivajadustega inimesed võivad minna üle tee.
Sa ei saa mõnele sündroomiga inimesele selgeks teha, et oota ja vaata, mis sa nendega siis peale hakkaksid?

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - edvard - 31-05-2023

Võtaks nüüd  "MINA" koomale ja vaataks kuidas meie liikluses võimalikult väheste kahjudega hakkama saaks , juhul kui "MINA" on peas kinni siis on soovitus : pöörduda "pööninguarstile" , ehk on abiks .

 Eks inimeste elud on erinevad , aga , kui ülemus sõimab ja naine "lööblitsi" ,see  pole põhjus end liikluses välja elada . 
 Meedia on eakate autojuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetused hambusse saanud , vahelduseks Nursipalule , maksumuudatustele ja samasooliste eriõigustele , eks aeg näitab , mis järgmine laia üldsust siduv teema olema saab .

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - honkomees - 31-05-2023

(31-05-2023, 11:42 AM)tõnn Kirjutas:  ... Jalakäija võib olla pime. Kas teeksid pimedale trahvi, kuna ta ei näinud?
Ka erivajadustega inimesed võivad minna üle tee.
Sa ei saa mõnele sündroomiga inimesele selgeks teha, et oota ja vaata, mis sa nendega siis peale hakkaksid?

Reaalsest elust elik isiklikest kogemustest praktiliselt pimeda inimesega siis on pimedad palju ettevaatlikumad ja nendega ei juhtu liiklusõnnetusi. Liikuvad ehk häält tegevad objektid reeglina neile probleeme ei tekita, küll aga üleöö tuntud marsruudile tekkinud liikumatud objektid, nt sügisel lehehunnikud kõnniteel.
Erivajadustega inimeste küsimuses jõuame hoopis sügavama põhimõttelise vaidluseni - kas enamus (normaalsed) peab kannatama vähemuse (sündroomiga inimesed) õiguste tõttu? Normaalsete laste õppeedukus langema kuna klassis on sündroomiga laps(ed), kes ei võimalda õpetajal läbi viia normaalset õppetööd etc etc.
Ülekäiguradadega ja kogu liikluskorraldusega tuleks lähtuda analoogiast raudteeülesõitude ja -ülekäigukohtadega - RONG LASTAKSE ALATI LÄBI, seisku tõkkepuu taga või mitusada autot ehk enam inimesi kui rongis. Suurem auto lastakse läbi väiksema auto poolt, auto lastakse läbi ja jalakäija seisab.
Tõsise puudega (sh nn sündroomiga) inimesed ei peaks osalema liikluses vaid asuma järelvalve all, kas koduhoolduses või kinnises asutuses ja jalutama vaid juhendajaga koos, käekõrval nagu väikelapsed. Kogu ühiskond ei pea kannatama mingi väikese grupi nn inimõiguste pärast. Aga tänapäeval lastakse vaimse puudega inimesed erihooldekodudest tänavatele hulkuma, hirmuks väikelastele ja autojuhtidele, täielik absurd nende inimõigustega.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - PlyVal64 - 31-05-2023

(31-05-2023, 12:36 PM)honkomees Kirjutas:  

(31-05-2023, 11:42 AM)tõnn Kirjutas:  ... Jalakäija võib olla pime. Kas teeksid pimedale trahvi, kuna ta ei näinud?
Ka erivajadustega inimesed võivad minna üle tee.
Sa ei saa mõnele sündroomiga inimesele selgeks teha, et oota ja vaata, mis sa nendega siis peale hakkaksid?

Reaalsest elust  elik isiklikest kogemustest praktiliselt pimeda inimesega siis on pimedad palju ettevaatlikumad ja nendega ei juhtu liiklusõnnetusi. Liikuvad ehk häält tegevad objektid reeglina neile probleeme ei tekita, küll aga üleöö tuntud marsruudile tekkinud liikumatud objektid, nt sügisel lehehunnikud kõnniteel.
Erivajadustega inimeste küsimuses jõuame hoopis sügavama põhimõttelise vaidluseni - kas enamus (normaalsed) peab kannatama vähemuse (sündroomiga inimesed) õiguste tõttu? Normaalsete laste õppeedukus langema kuna klassis on sündroomiga laps(ed), kes ei võimalda õpetajal läbi viia normaalset õppetööd etc etc.
Ülekäiguradadega ja kogu liikluskorraldusega tuleks lähtuda analoogiast raudteeülesõitude ja -ülekäigukohtadega - RONG LASTAKSE ALATI LÄBI, seisku tõkkepuu taga või mitusada autot ehk enam inimesi kui rongis. Suurem auto lastakse läbi väiksema auto poolt, auto lastakse läbi ja jalakäija seisab.
Tõsise puudega (sh nn sündroomiga) inimesed ei peaks osalema liikluses vaid asuma järelvalve all, kas koduhoolduses või kinnises asutuses ja jalutama vaid juhendajaga koos, käekõrval nagu väikelapsed. Kogu ühiskond ei pea kannatama mingi väikese grupi nn inimõiguste pärast. Aga tänapäeval lastakse vaimse puudega inimesed erihooldekodudest tänavatele hulkuma, hirmuks väikelastele ja autojuhtidele, täielik absurd nende inimõigustega.

Aamen!

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - edvard - 31-05-2023

2 patsienti on end juba "pööninguarstile" registreerinud ... .

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - tõnn - 31-05-2023

(31-05-2023, 12:36 PM)honkomees Kirjutas:  "Suurem auto lastakse läbi väiksema auto poolt"

Ehk Opeli mees peaks Hummeri mehele kulpi lööma ja läbi laskma?

Või 40 tonni ja kõrge istumiskoht annab rohkem õigusi teiste suhtes?


Väga vale minu meelest.

See, et mõni ei suuda oma tonne seisma saada tähendab liiga suurt kiirust või vähest ettenägelikust.

---

RE: Mõistusevastased manöövrid liikluses - MeelisV - 31-05-2023

Täitsa paras video just ilmunud.


https://auto.pub/sellisele-on-ju-raske-isegi-kaasa-tunda/

---