RE: Kosmoseteema -
tõnn - 23-11-2018
Aega võib arvestada tähtede seisu muutumise järgi, see on vaadeldav nii maalt, kui ka musta augu servalt. Ning need ajanäitajad hiljaks ei jää ja ümber ei mõtle.
RE: Kosmoseteema -
Basilio - 23-11-2018
(23-11-2018, 01:01 AM)linnuke Kirjutas: Aeg s....ks suhteline asi.Tegial kaob märkamatult käest ,Jota ei pane tähelegi ,Vangil aga lõpmatu....
Parim definitsioon, mida mina kohanud olen: Aja kulgemise kiirus sõltub sellest, kummal pool peldiku ust sa parasjagu oled.
Kuna lapikmaalased on juba tükimat aega kuhugi kadunud(ekspeditsioonil ?), siis riputan nende auks üles kena postri.
RE: Kosmoseteema -
stretch - 23-11-2018
Mu elektrooniline käekell pani juba mitu päeva tagasi pildi tasku. Kas peaksin muretsema?
RE: Kosmoseteema -
Walter - 23-11-2018
(23-11-2018, 13:15 PM)stretch Kirjutas: Mu elektrooniline käekell pani juba mitu päeva tagasi pildi tasku. Kas peaksin muretsema?
Vaata missugune patarei seal sees on - kui lapik siis on muretsemiseks põhjust.
RE: Kosmoseteema -
hulgus - 23-11-2018
(22-11-2018, 23:59 PM)viplala Kirjutas: ...
E: aga siiski, defineerige enda arusaamu mööda aeg. .
...
Viimane e. 4. meile tajutav ja murdosana mõistetav ruumimõõde?
Eks sa proovi seletada näiteks Mona Lisale või mõnele muule kahemõõtmelisele joonistatud tegelasele, et on olemas ka kolmas ja rohkemgi ruumi mõõde. Keegi alles meenutas Möbiuse linti. Kui meie aegruumi otsad kokku pannakse ja veel vint peale keeratakse, siis...
Et asi ikka kosmses püsiks...
Inimkond otsib kontakti maavälise eluga, raadiolained jms.
Samas ei oska me suhelda enamuse maapealse fauna, jm loodusega ja siis eeldame, et keegi kes Voyager i leiab, selle sisust mõikab.
RE: Kosmoseteema -
diesel - 23-11-2018
(23-11-2018, 08:48 AM)tõnn Kirjutas: Aega võib arvestada tähtede seisu muutumise järgi, see on vaadeldav nii maalt, kui ka musta augu servalt. Ning need ajanäitajad hiljaks ei jää ja ümber ei mõtle.
kuna ruum on kõver, siis nähtava pildi järgi miskit võrrelda pole võimalik.
RE: Kosmoseteema -
viplala - 25-11-2018
Tehnika on ikka lahe asi. See siis timelaps Falcon9 stardist.
https://www.youtube.com/watch?v=1Tx6jrvCCd4
RE: Kosmoseteema -
pkmp - 26-11-2018
...ja praegu just marssus järgmine NASA mittekulgur, FB ja YT oli live ja puha.
Tõlge: maandutakse Maa peal, Marsi pinnale siis marssutakse?
mittekulgur: see kopsik on paigal, kuulab seismomeetriga Marssi ja mingi pulk puksib end selle küljest 16 jala sügavusele kraade mõõtma.
live tänu 8 minutilisele raadiovahele päris live ei ole aga lõpuks näidati ikka esimest kontrollfotot ka.
Aga krdi keeruline see pihtasaamine, seal ees kosmodroomi ei ole ju, atmosfäär pidurdamiseks ka kehva eriti kui veel sellise hooga kohale lennatakse (mitte ei sõideta)
Äge enivei, kosmoss.
RE: Kosmoseteema - olevtoom - 21-12-2018
Täna 50 aastat tagasi startis Apollo 8. See oli esimene kord, kui mehitatud kosmoselaev Maast rohkem kui mõnesaja kilomeetri kaugusele eemaldus ja teise taevakeha (gravitatsioonilisse) mõjupiirkonda jõudis. (Ei ole õige öelda, et "väljus Maa gravitatsiooniväljast" vmt., sest Maa gravitatsiooniväli ulatub lõpmata kaugele. Lihtsalt Kuu lähedal on Kuu külgetõmbejõud Maa omast suurem).
Täiesti mõistlik ülevaade Apollo 8 lennust on eestikeelses vikipeedias olemas:
https://et.wikipedia.org/wiki/Apollo_8
aga tehnilised üksikasjad on selles vahel veidi uduselt kirjeldatud; suurema täpsusega saab lennust lugeda inglisekeelses vikipeedias või -- kui vähegi viitsimist -- NASA võrgulehel
https://www.nasa.gov/feature/goddard/2018/part-3-apollo-8-the-far-side
(Kogu Apollo projekti jutt algab siit:
https://www.nasa.gov/mission_pages/apollo/index.html )
Kuu orbiidil lennates tegi William Anders meist kõigist ka pilti:
https://www.nasa.gov/image-feature/apollo-8-earthrise
millega üksi on see lend juba maailma kultuurilukku jäänud. See, et astronaudid jõululaupäeva õhtul kogu maailmale Esimesest Moosese raamatust katkendi ette lugesid, on pisut vaieldava olulisusega.
RE: Kosmoseteema -
veix__ - 11-01-2019
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/barnardi-tahe-juurest-avastatud-uuel-planeedil-voib-siiski-elu-eksisteerida?id=85000751
Räägitakse, et mingi kogus röntgen- ja ultraviolettkiirgust hävitaks kogu atmosfääri. Maa peal samuti?
RE: Kosmoseteema -
Janka - 13-01-2019
Päris põnevad riikidevahelised lahingud ja üksteise süüdistamised käivad seal kosmoses.
RE: Kosmoseteema -
Necro - 13-01-2019
Seda jõmmi on alati huvitav kuulata/vaadata. Veidike eelmisesse postitusse teemaga.
RE: Kosmoseteema -
kalleb - 04-02-2019
RE: Kosmoseteema - olevtoom - 07-02-2019
(04-02-2019, 14:41 PM)kalleb Kirjutas: (jutt Eestis tehtud kosmosetoidust)
Võib-olla tasuks neil end Muskile pakkuda -- see mees ütleb, et tal Marsilaev kohe valmis saab

.
Aga mis on saanud aasta tagasi ümber Päikese orbiidile saadetud Teslast? Vt:
https://www.whereisroadster.com/
RE: Kosmoseteema -
Daff - 07-02-2019
Jutu jätkuks: Need kuulsad Valga tuubitsehhi stantsid mis alumiiniumlittrist tuube lõid töötavad tänase päevani. Aga mitte eestis vaid saksamaal. Vedasime kõik need pingid Baden-Badeni lähedale kus üks ettevõtlik eestist pärit juut need pingid restaureeris ja tööle pani. Pidid hakkama tootma tuube autokosmeetika tarvis.
Samas töökojas õnnestus näha ühe restaureeritud pingi katsetamist. Alates sellest kuidas õline litter stantsi siseneb lõpetades sellega kui valmis tuub läbi gaasipõleti leegi kassetti kukkub.
RE: Kosmoseteema - olevtoom - 14-02-2019
Eile kuulutas NASA ametlikult välja, et marsikulguri Opportunity tegevus on lõppenud.
2004. aastal Marsile jõudnud 185-kilose kuuerattalise aparaadi elueaks oli kavandatud 90 päeva (täpsemalt 90 Marsi ööpäeva e. sol'i) ja ta pidi selle ajaga läbima umbes kilomeetri. Kuid selgus, et ressurssi jäi pisut üle -- Opportunity töötas ligi 15 aastat ja sõitis 45 kilomeetrit.
Ma tahaksin, et niimoodi autosid konstrueeritaks.
RE: Kosmoseteema -
Mart Laanelepp - 14-02-2019
Selle kulguri konstrueerisid insenerid n.ö. "endale", autosid projekteeritakse kahjuks klientidele
RE: Kosmoseteema -
v6sa - 22-02-2019
Mulle meeldib küll otsapidi teisel teemal kirjutatud, kuid ka siia ulatuva artikli lõpp:
https://novaator.err.ee/913358/neli-uut-dna-tahte-sillutavad-teed-seninagematutele-eluvormidele
"...
Praegu saame aga uurimuse põhjal üheselt öelda, et Maal levinud DNA ehituskivides pole midagi erilist. Kõik oleks saanud minna ka hoopis teistmoodi. Mõnele teisele planeedile minnes ei pruugi me seetõttu kohe elu ära tundagi," mõtiskles Floyd Romesberg."
Ma olen ka kogu aeg irwanud selle üle, et otsitakse kahel jalal käivaid humanoide taga. Me isegi ei kujuta ette, milline võiks olla meie omast erineva "DNA" tulem...
RE: Kosmoseteema - olevtoom - 22-02-2019
(22-02-2019, 17:44 PM)v6sa Kirjutas: Mulle meeldib küll otsapidi teisel teemal kirjutatud, kuid ka siia ulatuva artikli lõpp:
https://novaator.err.ee/913358/neli-uut-dna-tahte-sillutavad-teed-seninagematutele-eluvormidele
"...
Praegu saame aga uurimuse põhjal üheselt öelda, et Maal levinud DNA ehituskivides pole midagi erilist. Kõik oleks saanud minna ka hoopis teistmoodi. Mõnele teisele planeedile minnes ei pruugi me seetõttu kohe elu ära tundagi," mõtiskles Floyd Romesberg."
Ma olen ka kogu aeg irwanud selle üle, et otsitakse kahel jalal käivaid humanoide taga. Me isegi ei kujuta ette, milline võiks olla meie omast erineva "DNA" tulem...
Ega asi nii hull ei olegi, fantastikakirjanikud on kõiksugu meist oluliselt erinevaid eluvorme kirjeldanud, mistõttu peaksime pisut ettevalmistatud olema. Vt. näiteks Fred Hoyle'i "Must pilv" (Horisont 1967 ja 1968, Digaris vabalt loetav). Jne.
Elu äratundmisega võib siiski raskeks minna, olen nõus. A' tsivilisatsiooni äratundmine ei tohiks nii raske olla -- põhitunnus on energiaallikate juhitav kasutamine. Näiteks tule. Või juhitava termotuumareaktsiooni.
RE: Kosmoseteema -
viplala - 22-02-2019
(22-02-2019, 17:56 PM)olevtoom Kirjutas: Elu äratundmisega võib siiski raskeks minna, olen nõus. A' tsivilisatsiooni äratundmine ei tohiks nii raske olla -- põhitunnus on energiaallikate juhitav kasutamine. Näiteks tule. Või juhitava termotuumareaktsiooni.
Miks sa arvad, et tsivilisatsiooni jaoks on vajalik tuli või mõni veelgi karmim energiaallikas?

Oletame näiteks kohta kus tuli ei saagi põleda, vesi näiteks.