DIY Hobigaraaž - Printerisõbralik versioon
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Isemeisterdajate töökoda (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=103)
+--- Teema: DIY Hobigaraaž (/showthread.php?tid=66334)
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Isemeisterdajate töökoda (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=103)
+--- Teema: DIY Hobigaraaž (/showthread.php?tid=66334)
RE: DIY Hobigaraaž - mopple - 04-12-2025
Kuna keevituse teema on mulle väga südamelähedane, siis lisan kaks mõtet enda poolt.
Esmalt, antud aparaadi spetsifikatsiooni madalaim väljundvool on 50A, mis teeb peenema plekitöö ja autopleki keevitamise keeruliseks. Rusikareegel tavaterase puhul on, et 1 mm materjali paksuse jaoks jaoks arvestada voolutugevusega 40A. Seega, kui peamine kasutus just autode keretööd, siis samalt tootjalt tasuks võtta 1-faasilised 200/215 mudelid.
Teiseks, 18/20% CO2 sisaldusega segugaas on parim variant lühiskaarega keevitamisel voolutugevustel vahemikus 20-160A, näide. Sellisel juhul on seades keevituskaare hääl sarnane peekoni praadimise häälega.
8% CO2 sisaldusega gaas on eelistatud keevitamiseks voolutugevustel alates ca 220A, keevitustehnikas nimetatakse seda pihustuskaare piirkonnaks. Sellisel juhul on keevituskaare hääl ühtlane madal sisin näide, küll 18% segugaasiga.
RE: DIY Hobigaraaž - olli - 04-12-2025
(04-12-2025, 12:13 PM)mopple Kirjutas: antud aparaadi spetsifikatsiooni madalaim väljundvool on 50A, mis teeb peenema plekitöö ja autopleki keevitamise keeruliseks. Rusikareegel tavaterase puhul on, et 1 mm materjali paksuse jaoks jaoks arvestada voolutugevusega 40A. Seega, kui peamine kasutus just autode keretööd, siis samalt tootjalt tasuks võtta 1-faasilised 200/215 mudelid.
Ma kindlasti ei pea ennast antud valdkonnas eksperdiks, aga mu arusaama järgi MIG keevituse puhul toimub voolutugevuse reguleerimine läbi kasutatava pinge. Reaalne voolutugevus tuleneb juba vastavalt oomi seadusele. Ehk kui pinge viia piisavalt madalale, siis voolutugevus langeb nagunii, olenemata transformaatori/inverteri võljundvõimekusest. Kindlasti moodsad ja targad aparaadid teevad veel sadat imet et tagada hea lõpptulemus, aga suures plaanis võiks loogika sama olla.
RE: DIY Hobigaraaž - isandpauk - 04-12-2025
Vabandan juba ette teema kaaperdamise eest aga luban postitused mujale liigutada, kui lappama läheb.
Ksf Mopple oskab kindlasti arusaadavas eesti keeles ära seletada, mis on kemppi Kempomat 4200 trafo-traktoril kahe massiotsa erinevus koos näitega elust enesest?
Tavaseades on mul üks juhe töölaua küljes ja teine pitskruviga auto küljes, suvalises järjekorras. Mingit vahet ei tunneta või lihtsalt ei oska tunnetada.
RE: DIY Hobigaraaž - mopple - 04-12-2025
(04-12-2025, 21:07 PM)isandpauk Kirjutas: Vabandan juba ette teema kaaperdamise eest aga luban postitused mujale liigutada, kui lappama läheb.
Ksf Mopple oskab kindlasti arusaadavas eesti keeles ära seletada, mis on kemppi Kempomat 4200 trafo-traktoril kahe massiotsa erinevus koos näitega elust enesest?
Tavaseades on mul üks juhe töölaua küljes ja teine pitskruviga auto küljes, suvalises järjekorras. Mingit vahet ei tunneta või lihtsalt ei oska tunnetada.
Keegi moderaator võiks vast mõned postitused siit keevituse teemasse liigutada. Aga need kaks eraldi "maanduse" pistikut on induktiivsuse valikuks. Vasak on madalam aste ning parem kõrgem. Kõrgem induktiivsuse väärtus annab "pehmema" keevituskaare, seega teooriat järgides võiks autoplekki lappides kasutada astet II. Allpool foto A. Laansoo "KEEEVITAMiNE MIG/MAG keevitus" vastavast peatükist.
RE: DIY Hobigaraaž - Lauri_L - 04-12-2025
Ksf mopple teeb tänuväärseid postitusi. Ma ise väga sooviks, et need postitused siia teemasse jääksid. Vajadusel kopeerida lisaks teise kohta, mitte lõigata. Nii jõuab ehk enam inimesi selliste väärt nõuanneteni.
Küsin ise ka, et kas seda A.Laansoo raamatut täna veel kuskil saada võiks olla? Suuremate raamatupoodide lettidel välja müüdid. Sain nii aru, et on ka uuem trükk, kuhu lisatud nõuandeid ja õpetusi uuemate tehnoloogiate kohta.
Ja loomulikult võib pakkuda ka mõnda teist võhikutele ette nähtud alternatiivi.
Kas selline trükk oleks spetsialisti poolt soovitatud: https://spetselektroodi.ee/toode/keevituskursus-192-lk-kampaania/
RE: DIY Hobigaraaž - traavers1 - 04-12-2025
Laansoo Keevitustööd on DIGARist vabalt allalaetav PDF failina http://www.digar.ee/id/nlib-digar:220961 ja Froniuse raamatu link MIG/MAG keevitusele on https://www.fronius.com/~/downloads/Perfect%20Welding/Training%20Documents/PW_TD_MIG_MAG_ET.pdf , Froniuse TIG ja Elektroodkeevitus MMA on samuti vabalt saadavad
TIG https://www.fronius.com/~/downloads/Perfect%20Welding/Training%20Documents/PW_TD_TIG_Welding_ET.pdf
MMA https://www.fronius.com/~/downloads/Perfect%20Welding/Training%20Documents/PW_TD_MMA_Welding_ET.pdf
RE: DIY Hobigaraaž - Lauri_L - 04-12-2025
(04-12-2025, 23:17 PM)traavers1 Kirjutas: Laansoo Keevitustööd on DIGARist vabalt allalaetav PDF failina http://www.digar.ee/id/nlib-digar:220961 ja Froniuse raamatu link MIG/MAG keevitusele on https://www.fronius.com/~/downloads/Perfect%20Welding/Training%20Documents/PW_TD_MIG_MAG_ET.pdf , Froniuse TIG ja Elektroodkeevitus MMA on samuti vabalt saadavad
TIG https://www.fronius.com/~/downloads/Perfect%20Welding/Training%20Documents/PW_TD_TIG_Welding_ET.pdf
MMA https://www.fronius.com/~/downloads/Perfect%20Welding/Training%20Documents/PW_TD_MMA_Welding_ET.pdf
Suurimad tänud!
Prindin vajaliku välja ning lähevad töökotta õppematerjalideks.
RE: DIY Hobigaraaž - huvi5 - 13-12-2025
Mis selle poola saidi aadress võiks olla, kust sa tellisid aparaadi?
RE: DIY Hobigaraaž - Lauri_L - 13-12-2025
(13-12-2025, 11:17 AM)huvi5 Kirjutas: Mis selle poola saidi aadress võiks olla, kust sa tellisid aparaadi?
https://www.kubiczduo.pl/
RE: DIY Hobigaraaž - Lauri_L - 30-12-2025
Jätkan teemat ühe vana lauaga, mis käesoleva aasta sügisel üsna kogemata minu kätte sattus. Mitte et mul seda vaja oleks olnud. Suure tõenäosusega oleks see aga vastasel juhul metallihundi hammaste vahele läinud. Nüüd on muust tööst pisut rahulikum aeg ning saab toimetama hakata.
Laual väike lugu ka - ei midagi erilist, aga siiski. Kõik algas sellest, et Kuldses Börsis oli üleval kuulutus metallkapi müügi kohta, mis mulle väga meeldis ja mis oleks vajalikuks osutunud. Kahjuks aga helistasin natuke liiga hilja ning see oli juba teisele huvilisele ära lubatud. Samas tekkis müüjaga meeldiv vestlus ning selgus, et tegemist naaberküla vanema härrasmehega, kes oma maja maha müünud ja nüüd seda tühjendab enne, kui abikaasaga linna korterisse kolib. Mees pakkus, et astuksin läbi, kuna tal veel ühte-teist kodukootud töökojast alles ning tal on vaja kõigest olemasolevast lahti saada. Muidugi läksin kohale uudistama. Paraku oli kogu pakutav nõuka ajast ning asist tööriista seal polnud. Mees oli varasemalt olnud miskise auto remonditöökoja juhataja ning seetõttu oli tal kogunenud üht-teist. Olid sisuliselt uus väike nõukaaegne kompressor, hulgaliselt autode värimisseadmeid, natuke metalli, gaasikeevitustarvikuid jne - kõik nõukaaegsed. Aga mitte midagi erilist, millega oleks täna midagi peale hakata. Küll aga vedasin lisaks käesolevale lauale sealt ära ühe vana uueväärse väikese kolmefaasilise mootoriga käia koos tagavara kividega ning pisut nelikanttoru.
Lauda ma tegelikult kohe üldse kaasa ei tahtnud võtta. Esiteks sellepärast, et selle eest küsiti raha ning teiseks sellepärast, missugune see välja nägi. Kogu mehe kraam asus pooleli olevas kuuris, millest pidi ühel päeval saun saama. Laud oli kummuli, otsapidi liivahunnikus, sahtlid puudu ning all kolm ebamäärast jalga. Pärast väikest moosimist vaatasin lauda lähemalt ja mõtlesin, et selline metallsõrestik (sest küljed puudu ja sahtlid puudu) oleks mingil määral materjalina kasutatav. Laua mõõdud mind samuti ei ahvatlenud - plaat 150x50cm. Siis hakkas mees aga rääkima, et tal peaks pööningul ka komplekt sahtleid olemas olema. Need olid tõepoolest olemas ning see lisas asjale jumet. Vana pajatas, et tegemist täiesti kasutamata asjaga (mida võib uskuda). Oli lasknud oma töökoja keevitajal nullist ehitada oma tarbeks Õismäe korteri juurde kuulunud keldrisse 90ndate alguses. Keevitaja olevat käinud kohapeal tegemas. Kolm jalga all sellepärast, et kaks külge (tagumine ning vasak) olid otsapidi toetunud keldris olevale maja vundamendi äärele. Laud oli seisnud kasutuna, kuni mees 2000 alguses linnast välja kolis ja sinna maja ehitas. Maja sai valmis, kuid kõrvalhoone täielikult mitte. Seetõttu seisis ka laud kuni tänaseni söötis ning ootas oma aega. Õnneks kuivas ja katusega ruumis. Mulle see väike jutuke meeldis ja otsustasin ikkagi ära võtta. Kui laud ise sobivaks ei osutu, siis seda kogust sahtleid (mis olid korralikud ja tugevad) saaks juba kus iganes kasutada.
Nüüd minevikust tänapäeva. Esimese asjana lõikasin kõik selle laua kolm jalga (tugi oleks parem väljend). Mõõtsin kogu asja üle ning tulemus on selline enam-vähem. Silmale aimamatult on kõik küljed ning detailid omas mõõdus, kuid jäävad ca 10mm vea juurde. Sahtlid väga hästi ei liigu, kuid see on kergelt parandatav.
Meeldis see, et laua plaat oli kena ning vigastusteta, valdavalt sirge. Näha on, et peal tööd tehtud ei ole, värv kahjustamata, auke puuritud pole. Kolme külge on nurkrauast korralik äär tehtud. Plaadi ja nukrade materjal on 3mm ning kesmises osas on aluseks >3cm paksusega plangud. Aga jah, puuduvad jalad, puuduvad kaks sisemist ja kaks välimist külge ning puudub korralik raam, kuhu see laud võiks peale toetuda. Kui nüüd samal tehnoloogial jalad alla tagasi panna, siis peaks neid olema kokku 8tk, et laud igast oma nurgast vähegi kannaks. Vastasel juhul jääks keskmine osa koormuse all pisut läbi painduma. Värvitud on kahes kihis - esiteks nõukaaegse pruuni krundiga ning peale kantud hall värv. Tänu sellele on roostet võrdlemisi vähe. Aga on ja ikka neis kõige ebamugavamates kohtades - sisenurgad, sisepinnad, keevisõmblused.
Alustasin lauale alusraami ehitamisega, et panna kogu krempel tulevikus korralikult neljale jalale kandma. Raami materjaliks kasutasin 60x30x3 nelikanttoru. Oli võtta ka 40x40x4, kuid kõrguse tõttu oleks jäänud silma kriipima.
Sai hea küll. Võib öelda, et pärast enam kui 20(25) aastat on laud taas oma jalgadel. Küll ajutistel, aga ikka. Nii vaadates ei olegi enam kõige hullem. Laua teen igal juhul lõpuni ja siis vaatab, mis tast edasi saab.
Alusraamile keevitasin sisse veel kaks tuge, kuhu saab siseseinad kandma panna.
Siin on parem külg. Ma ei tea, miks algne laua ehitaja on teinud nii, et nii sisemised kui välimised küljed lahtiseks on jätnud. Ei ole ilus vaadata ning satub igasugust prahti, tolmu ning töö jääke konstruktsiooni vahele ning sahtlitesse. Kõik neli külge omavad äärtes nurkraudasid, pealt on piiratud töötasapinnaga ning all pole midagi. Väga hea disain seina paigaldamiseks - selle eest valmistajale plusspunktid.
Külje lõikasin 2mm plekist. Et seda aga sinna vahele panna, pidi otsa üles tõstma. Muideks, et ole kerge laud - metalli on selles üksjagu.
Aga paika ta läks. Metall-lehe ülanurkasid pidin lõikama, et need sobituksid sisepindadel olevate kõrgemate keevisõmblustega. Muus osas oleks justkui pooleli jäänud projekti lõpetamine.
Teraslehte sinna muidugi lahtiselt jätta ei saanud. Pigistasin pitskruviga vastu nurkraua sisepinda ning punktisin seestpoolt kinni. Nii jäi pind tugev, ei logise ega liigu. Ja vahed muude konstruktsioonidega on enam-vähem ühesugused ning ei muutu.
Ja kolm külge veel katta...
Ei saanud päris nagu konveieril lõigata. Kõik plekid tuli teha erinevate mõõtudega, et laua kergelt vildaka olemusega sobiksid.
Natuke tõstmist, laua keerutamist ning keevitamist...
Päeva lõpuks kõik küljed paigas. Laua kuju hakkab looma ning tusk kergekäeliselt soetatud romu pärast hakkab asenduma teatava hasardiga.
RE: DIY Hobigaraaž - meli666 - 01-01-2026
Ma olen ka neid vene aja laudasid elustanud mõned garaazi alla. Sahtlid võiks ka siinide peal olla, siis saaks i-le täpi. Aga pole väga uurinud ka, mis tegumoega siine saaks kõige paremini kasutada ja palju tööd sellega on.
Igasugu määrdeainetega on sahtleid määritud ka, aga no pole üldse see, mis siinidel asi.
Kunagi õnnestus saada miski vanem soomes tehtud töökoja laud, 8 sahtliga. Sellel juba sahtlid siinidel ja väga mugav. Ainult uute selliste hindasid vaadates kaob huvi sellesamuse hinna pärast kohe ära.