Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - Printerisõbralik versioon
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv (/showthread.php?tid=43199)
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv (/showthread.php?tid=43199)
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - oltsberg - 19-09-2017
Keri allapoole, seal on vasakul noolekene (laupäevane) ja sealt omakorda talla noolt mitmeid kordi. Sealt tulid sisepildid.
EDIT: hakkame siis õigelt poolt pihta ja tallame paremat noolt http://tikriblogi.net/2013/10/11/remondirindelt/
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - Marko - 19-09-2017
(19-09-2017, 21:53 PM)motamees Kirjutas: sooviks ka mina õppida, kuda võlvi teha nii, et ta ei toetaks seina peale.Võin õpetada, mis sest, et diletant antud teemal. Mul on kolle välisseinast eraldatud 10mm kivivillaplaadiga, laeks on teras- või malmplaat. Kuna kolle ei puutu välisseinaga kokku on laialilükkamine välistatud. Lael on loomulikult piiratud eluiga, samas on tema vahetamine paari tunni töö. Koldel ülemine rida samotti maha, vana plaat välja ja uus asemele.
Teeninud mind juba 9 aastat. Kord ka algne teras vahetatud malmi vastu. Millaski peab jälle tegema, malm ka paendub. Kellel liigne aukudeta pliidiraud, kuulan huviga
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - oltsberg - 20-09-2017
Huu, kui põnevaks läheb!
Kas austatud ksf! Marko saab äkki meile mingit pilti näidata või täpsemalt kirjeldada? Minu pisike pea ei võta, milline see ahi on
Kas sinna lae peale siis midagi ei toetu?Eespool mainitud, et tuli ja raud hästi läbi ei saa
Paremad lahendused plaadi puhul ju olemas.Vene šamottplaadid
Saksa plaadid
Valumass
Muidugi see, et nimetatud asjandused on paksemad kui metallplaat.
P.S. Mina kikitan kah nr 3 ühes tükis pliidiplaadi suhtes kergelt kõrvu
[url=https://www.weber.ee/mueuerisegud-ja-tavabetoonid/tooted/tulekoldesegud/webervetonit-vm-tuli.html][/url]
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - Marko - 20-09-2017
Sinna lae peale toetub ülevalt esimesest poolringlõõrist pool tellist. See ka läbi amortiseeriva villaplaadi. Kõik muu on koldest täiesti eraldatud. Kahjuks on ehitamisaegsed pildid ühes kinnijooksnud kõvakettas, nende taastamine võtab aega. Uued pildid? Miks mitte, samas kaminate pilte leiab niisama ka.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - karvik - 20-09-2017
Kuna ma täna hämmastavalt unine, siis võibolla jäi kahesilma vahele aga üks elukutseline raketahjude ehitaja väitis, et see saksa šamott peab raketi koldes kauem vastu kui kõik muud meie kaubanduses olevad. Ma muidugi ei taibanud küsida, kas ta ostab neid sealt sellepärast, et saab odavamalt või sellepärast, et sealt saab mingeid meil mittemüüdavaid.
See lingitud blogiahi on küll natuke kummaline.
Aga suhtumine "a po-hui. Teeme uue, sest ei sobi uute plaanidega" on veel kummalisem.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - motamees - 20-09-2017
(19-09-2017, 23:31 PM)Marko Kirjutas:(19-09-2017, 21:53 PM)motamees Kirjutas: sooviks ka mina õppida, kuda võlvi teha nii, et ta ei toetaks seina peale.... laeks on teras- või malmplaat...
Plaat on lagi, aga mitte võlv.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - PlyVal64 - 20-09-2017
(20-09-2017, 08:00 AM)motamees Kirjutas:(19-09-2017, 23:31 PM)Marko Kirjutas:(19-09-2017, 21:53 PM)motamees Kirjutas: sooviks ka mina õppida, kuda võlvi teha nii, et ta ei toetaks seina peale.... laeks on teras- või malmplaat...
Plaat on lagi, aga mitte võlv.
Põhjusmõtteliselt saab šamott-võlvi alati ka mõõtude järgi ise (lasta) põletada! Kuna mul nii õde kui õe(eks)mees on keraamikud, siis ka selle poolega olen omal ajal vähe rohkem kokku puutunud, kui mõlemad Tartus ARSis töötasid ja mina püüdsin seal linnas haridust saada... Kaido lõputöö, ise segatud massist põletatud šamott-torso, kestab kodus õuel juba 30+ aastat
Muuseas, see on päris huvitav, mõte hakkas suisa liikuma. Peaks Tartu otsa ette võtma ja asja arutama. Probleem võib olla šamoti jaoks vajaliku ülikõrgkuumusega põletatud savi saamine, hea oleks 1400+ kraadi, kus põldpagu on täiesti sulanud. Tavalised elektriga köetavad keraamikute kõrgkuumusahjud suudavad 1300 juurde ennast kütta, portselani põletuse ahjud 1500 kraadini. Minu arust puhast šamottsavi Eestis ei müüda, on vaid kolde ehituse mördid.
Mis võibki olla Vene ja Saksa šamottide vahe, ongi kasutatava täiteaine kvaliteet ning selle suhe liiva ja muudesse savidesse. Kaminakoda lehel on päris korralik ülevaade šamottidest olemas. Õige šamottsavi olemasolul pole ju raske a'la penost vorm teha ja šamott sinna peale mätsida/pressida. Keraamikaahjud on päris suured ja vajadusel saab ju võlvi mitmes osas teha. Ja mis peamine - kolde võlvi ja suitsutoru alguse saab ühes tükis kokku vormida.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - edvard - 20-09-2017
Tere.
Kas ühe suure detaili erinevates osades temperatuuri muutustega detaili purustada jõudvaid pingeid ei teki ?
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - oltsberg - 20-09-2017
Saan motamehe võlvimurest aru. Ka sellest, kuhu ta sihib...
Aga kuidas on lood pottahjuga? Nojah, me ütleme tellisahi, pottahi ja plekkahi, aga tegelikult on nad kõik tellisahjud. Lihtsalt "puhas" tellisahi silkab ringi palja tilli väel, teistel on seljas riided, mis defekte varjavad.
Loomulikult saab ka ühes tükis võlvi teha. Aga mis mõte sel on? Ja selleks ei pea üldsegi keraamikuid kollitama, saab teha ju eespool viidatud valumassist. Aga milleks? Kes selle kinni maksab? Kes paika tõstab? Kuidas teda parandada, kui ära peaks lagunema?
Ja see suure detaili probleem on tõesti olemas.
Kas ksf! karvik saab täpsustada, millist Saksa materjali tema raketnikust tuttav kasutab?
Aga pole see Saksa šamott kah mingi imeasi. Reklaam põhinebki suuresti "venelase" halvustamisel. Võibolla isegi töötab: üldise arusaama järgi ei saa ju joptvuse poole päält midagi head tulla. Ja üldse - too "sakslane" on "ainuõige" ahjumaterjal, tee või terve ahi sellest. Aga taas - kes kinni maksab? Kas on mõtet? Eks iga l*** kiidab oma p***i
Näide 2 aastat valu ja vaeva näinud "sakslasest":
Tegemist pliidikoldega, kuid fotokas pole suutnud jäädvustada mõra. Põhjused?
(19-09-2017, 20:20 PM)motamees Kirjutas: Saksa samott on müüja jutu järgi kergsamott ja kaalubki tegelikult ka vähem. Ta pidi hoidma koldes põlemistemperatuuri kõrgemal, kui vene samott. Ja hoiab kõrgemal just selle arvelt, et ta ei võta sooja ära. Vene samott on paha-paha, võtab sooja oma sisse ja ei lase tulel elada.Ma ei saa aru, palju siin on füüsikat, palju irooniat
Aga kui nii, siis hakkab "sakslane" kõvemat tuld soosides ju iseendale vastu töötama. Muidugi, seal on "umbne" nurk, pole jahutavat õhku. Teiseks võib olla, et hooletu kütja on halge sinna vastu loopinud või jõuga surunud.Mul on saksa plaadi ja välismüüritise vahel vill, eks seegi võib kaasa aidata. Igatahes lähevad pliidi küljed ainult leigeks, mitte kuumaks.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - muska71 - 20-09-2017
pildil vene samott pioneer pliidi koldes olnud alla 10 aasta ja killustik,samuti mul katlas olid ukse ees kuuma tõkkeks vene samott paar nädalat pooleks,panin sakslase ja mure murtud.igaüks teeb omad järeldused.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - motamees - 20-09-2017
(20-09-2017, 15:10 PM)oltsberg Kirjutas:Eks ta oli irooniline jutt sellest, mida müügimees räägib. Ühes kohas räägitakse, et salvestab hirmus palju ja teises kohas jälle väidetakse, et kivi ei võta sooja koldest ära.(19-09-2017, 20:20 PM)motamees Kirjutas: Saksa samott on müüja jutu järgi kergsamott ja kaalubki tegelikult ka vähem. Ta pidi hoidma koldes põlemistemperatuuri kõrgemal, kui vene samott. Ja hoiab kõrgemal just selle arvelt, et ta ei võta sooja ära. Vene samott on paha-paha, võtab sooja oma sisse ja ei lase tulel elada.Ma ei saa aru, palju siin on füüsikat, palju irooniat
Väga palju rääkida ei tohigi tänapäeval. Olen ühe "kivisõja" vaatleja olnud, kus üks osapool väitis, et saksa kivi on vene omast kolm korda kallim. Sõjas on kõik lubatud ja asi oli vahepeal päris karm. Kui pommid otsa said, siis selgus, et saksa kivi polegi kolm korda kallim vaid ainult 2,poolsamsing kallim.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - PlyVal64 - 21-09-2017
(20-09-2017, 20:51 PM)motamees Kirjutas:(20-09-2017, 15:10 PM)oltsberg Kirjutas:Eks ta oli irooniline jutt sellest, mida müügimees räägib. Ühes kohas räägitakse, et salvestab hirmus palju ja teises kohas jälle väidetakse, et kivi ei võta sooja koldest ära.(19-09-2017, 20:20 PM)motamees Kirjutas: Saksa samott on müüja jutu järgi kergsamott ja kaalubki tegelikult ka vähem. Ta pidi hoidma koldes põlemistemperatuuri kõrgemal, kui vene samott. Ja hoiab kõrgemal just selle arvelt, et ta ei võta sooja ära. Vene samott on paha-paha, võtab sooja oma sisse ja ei lase tulel elada.Ma ei saa aru, palju siin on füüsikat, palju irooniat
Väga palju rääkida ei tohigi tänapäeval. Olen ühe "kivisõja" vaatleja olnud, kus üks osapool väitis, et saksa kivi on vene omast kolm korda kallim. Sõjas on kõik lubatud ja asi oli vahepeal päris karm. Kui pommid otsa said, siis selgus, et saksa kivi polegi kolm korda kallim vaid ainult 2,poolsamsing kallim.
Mis võib olla mõistete "kerg" ja "raske" taga, ongi otsene toote kaal tihedusest.
On olemas ju kahte sorti šamotte: "kerge" šamott - tihedusega 1850...1900kg/m3 ja soojusjuhtivusega 0,65 W/(mK) ja "raske" šamott - tihedusega kuni 2900 kg/m3, soojusjutivusega kuni 1,2 W/(mK).
Saksa šamott WO14 mõõtudega 250x124x64 mm, kaaluga 3,65 kg on "kerge" ja Vene šamott ŠA-8 mõõtudega 250x124x65 mm, kaaluga 4,0 kg on "raske". 1 mill ametlikku paksust ei muuda midagi. Samamoodi on "kerg"šamott kõik need tulekindlad šamott-plaadid, mida raudsüdamike vooderduseks kasutatakse..
Asi ise sõltub puhtalt segu koostisest, et kui palju on šamott-segus liiva, palju kõrgkuumus-keraamika jääke, kui suureteralised need on jne. Väga teoorias peaks ju küll nii olema, et see "kerge" soojeneb kiiremini ja seega "jahutab" kollet vähem aega aga samas ei anna nii kaua sooja välja. See on küll puhtalt füüsika-põhine loogika. Ehk pliitidesse ja minu klassifikatsioonis kiirköetavatesse kergahjudesse/kaminahjudesse see "kerg" sobib ideaalselt. Aga tahad korralikku pikalt ja põhjalikult sooja andvat massiivahju teha, on kivide KAAL ikka ülioluline!
See on täpselt sama, mis saunale looduslike kerisekivide otsimine
Raskem on tihedam, seega ka parem. Ütleme kasutad ahjus sees 300 kivi, ühel puhul kaalub "südamik" 1095 kilo, teisel puhul +105 kilo ehk 1200kg! See on jäme 10%, mis on juba märgatav erinevus, lisaks mõelge nii, et see on 5 pakki "klassikalist" Harvia kerisekivi!!!! See on juba päris korraliku väiksema peresauna kivide mass...
Lisaks siis ka hind. Saksa šamott jämedalt 3.20 tükk, ŠA-8 jämedalt 1.50. Kas maksta ainult šamoti eest 960 või 450 euri, on juba vahe küll. 510 euro eest saab osta ~1000 punast ahjutellist... ehk kogu massiivahju jagu.
Kumb nüüd kiiremini läbi põleb? Ei oska arvata. Fakt on see, et vana hää Nõukogude malm tuharestidena kestis aastakümneid, uus poes müüdav Hiina pask paar aastat...
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - oltsberg - 21-09-2017
Ksf! PlyVal64 on maha saanud väga asjaliku ja analüütilise postitusega. Super!
Mul tekkis "vallatu" idee "sakslast" ja "venelast" kaaluda, mõõta ja seejärel arvutada. Aga ei leidunud sarnastes tingimustes hoitud kive. Kord (rakett)ahjus käinud ja lageda taeva all vedelenud ŠA8 pole ju uue kuivas olnud "saksalasega" adekvaatne võrdlusmaterjal. Aga PlyVal64 tegi niigi põhjaliku võrdluse ära.
Lisada võib, et neid Saksa kive on kahte sorti: "karvaseid" ja "raseerituid"
Kuna karvaajamine maksab, siis on sile(dam) mõnikümmend senti kallim.Rahalise aspekti analüüs kah pädev. Saksa tellise konkurentsivõime tõesti küsitav. Arvestades üldist sissetulekute fooni, on ahjutegu niigi paras "issanda karistus". Šamott ongi see, mis ahju kalliks ajab, lisaks veel metallosad ja ka valumass. Punased tellised ja nendele vajalik mört on peaaegu et "kommiraha". Lisame veel nüansi, et enamasti kasutatakse ŠA8 "väikevenda" ŠA5 (230x114x65mm). Saksa kivi eelised selles kontekstis...?
Seevastu Saksa plaadid on küll väga asjalikud. Huvitav on ka Saksa mört
Konkurentsivõimelise hinnaga, võimaldab vuugipaksusi varieerida (mitte, et suur vuuk koldes hea ja vajalik oleks). Algaja plätserdaja käes käitub paremini kui vastav "venelane". Samas meenub nagu kuskilt, et Vene šamotti peakski Vene mördiga müürima. Mingi "läänlane" olla oma erineva soojuspaisumise ja väga hea nakke tõttu sundinud Vene kive lausa puruks minema. Siinkohal kulub ära targemate täpsustus.
Nüüd küsimus, kas kellelgi on pikema kooselu kogemust Poola šamotiga? Ma ei tea tootjat, kuigi ükskord haarasin isegi aluse etiketi kaasa ja vist isegi tutvusin kodulehega. Müüakse K-Rautas. Sõna otseses mõttes torkab silma hind: sooduka korral 1€ kanti. Korraga ei torka silma aga see, et võrreldes "venelasega" esineb tunduvalt rohkem kuju- ja mõõduhälbeid.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - honkomees - 21-09-2017
Õhtust ahjuspetsid!
tulin just saunast ja laval istudes mõtlesin nende kerisekivide ladumise peale. Oma lolli peaga oleks ladunud ikka väikesed kivid alla, vastu rauda, et kontaktpind oleks võimalikult suur ja siis suuremad peale ning nende vahele pisemaid jne, noh et oleks hästi palju kivimassi saunakerisel. Aga tuttav korstnapühkija ütles, et peab alla suured laduma ja siis peale võib ka väikseid panna.
Milline on õige viis?
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - oltsberg - 22-09-2017
Spetsid ei taha sõna võtta, eks siis tuleb amatööril targutada
(21-09-2017, 22:36 PM)honkomees Kirjutas: Õhtust ahjuspetsid!Su korstnapühkijaga sama meelt on ka papa Veski. Samas täiesti ebaveskilikult ta antud seisukohta ei põhjenda. Muidu ikka seletab, miks midagi tehakse nii ja mitte naa, ja mis saab, kui teisiti teha.
tulin just saunast ja laval istudes mõtlesin nende kerisekivide ladumise peale. Oma lolli peaga oleks ladunud ikka väikesed kivid alla, vastu rauda, et kontaktpind oleks võimalikult suur ja siis suuremad peale ning nende vahele pisemaid jne, noh et oleks hästi palju kivimassi saunakerisel. Aga tuttav korstnapühkija ütles, et peab alla suured laduma ja siis peale võib ka väikseid panna.
Milline on õige viis?
Kuna jutt taas sauna tüüris, siis ksf! honkomehele küsimus. Mis mõõtu on Sinu ahjul veekuumuti ühendused? Ja Sinu "kiirsaun" (vee kiire soojenemine) tekitas veel ühe küsimuse. Kas too "pann" ahju tagaseinal on põhimõtteliselt efektiivsem kui minu koldesse pandud toru (pilt eespool)? Kodustes tingimustes "panni" tekitamine vähe keeruline, sellepärast otsustasingi toru kasuks.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - motamees - 22-09-2017
Mul pole praegu aega Veskit tudeerida, aga ma arvan, et räägitakse erinevatest asjadest. Veski vast mõtles kerisekive kerisahjus. Seal on loogiline, et suured kivid alla. Suured kivid salvestavad rohkem sooja ja nad peavadki tulele lähemal olema. Teine aspekt on ehitsuslik. Suured kivid sätitakse kolde peale nii, et nad võimalikult vähem avaldaksid survet relssidele. Väiksemad kivid siis toetatakse suurte peale. Kogu see kupatus lapitakse jälle nii, et kuhi ise püsti seisaks ja seintele vähem survet avaldaks.
Honkomees aga vaatas hoopis metallist soomesauna (jälle soome) ahju ja arutles selle üle. Ka seal paneks ma suured kvid kuumusele lähemale, sest head kontaktpinda nagunii ei saavuta metalliga ja ei tohigi saavutada. Kui metallahi katta tihedalt kiviga, siis ei saa ta enam jahutust ja põleb ära.
Ilmselt on soome sauna ahjul päris ükskõik kuda need kivid seal on. Vala või ämbriga.
Ja veel. Pika mõtlemise peale plahvatas mul äkki, miks erinevatel inimestel on erinev ahjukütmise aeg. Peene haluga saab siibri ennem tundi juba kinni panna. Väga jäme haluga läheb mitmeid tunde. Ja keik teised mahuvad siia vahele.
Peene puuga kipub korsten suitsema.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - honkomees - 22-09-2017
(22-09-2017, 17:51 PM)motamees Kirjutas: ...
Honkomees aga vaatas hoopis metallist soomesauna (jälle soome) ahju ja arutles selle üle. ...
Ja veel. Pika mõtlemise peale plahvatas mul äkki, miks erinevatel inimestel on erinev ahjukütmise aeg. Peene haluga saab siibri ennem tundi juba kinni panna. Väga jäme haluga läheb mitmeid tunde. Ja keik teised mahuvad siia vahele.
Peene puuga kipub korsten suitsema.
Esimeses punktis oli tegu siis nn Vastaseliina ahjuga, mis on põhjusmõtteliselt küll soomesauna ahi, ehkki erineb väheke oma konstruilt traditsioonilisest Harvia või mul olnud Terase soome sauna ahjust. ahju külgedel on veel võrk kerisekividele, pidi nõudma pikemat kütmist, kuid mulle meeldib suurem kivimass, nii et vesi ei tohiks rauani jõuda ... muidu nagu need elektrikerised, kus 3 kivi tennidel.
Teises punktis on BINGO! Mulle meeldivad peenikesed halud, korra isegi ostsin lepa halupuid (kartsin et olemasolevat kuiva puud ei jagu terveks talveks, aga mul oli palju sihukest pika kuivamisega puud) ja siis lõhkusin ise kõik halud nii 3 korda peenemaks, no umbes 5x5x5 cm külgedega halud. Ahi saab köetud 30-40 minutiga, suitseb ainult alguses ja saunas siis kui peale viskad. Saunaahjul läheb mul suvel 3 ahjutäit ja talvel 4, et saaks lava selliseks, et hästi ei kannata laudadele kätt panna, siis on paras sauna minna.
Saunaskäimisele kulub tuntavalt rohkem puid kui maja ahjude kütmisele ...
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - honkomees - 22-09-2017
(22-09-2017, 17:11 PM)oltsberg Kirjutas: ...veetorude läbimõõtu peast ei tea, mälu järgi kõvasti üle tolli paistsid olevat. Pann tundub olevat igavesti vinge kuumuti, läbiva toruga saunaahju mul pole olnud. Samas selles "vabrikus" keevitajana töötanu kinnitas, et need ongi kiirelt keema mineva veega ahjud. Kunagi oli pioneer pliit, aga sellega ei saa võrrelda. Terase ahjul oli nö lahtine paak küljel, ahju korpuse ja kattepleki vahel, see läks aeglaselt kuumaks, muidugi toruauk oli ka peenike ja kuna ühendused seal pleki all, siis katlakivi aitas nende vähenemisele veelgi kaasa.
Kuna jutt taas sauna tüüris, siis ksf! honkomehele küsimus. Mis mõõtu on Sinu ahjul veekuumuti ühendused? Ja Sinu "kiirsaun" (vee kiire soojenemine) tekitas veel ühe küsimuse. Kas too "pann" ahju tagaseinal on põhimõtteliselt efektiivsem kui minu koldesse pandud toru (pilt eespool)? Kodustes tingimustes "panni" tekitamine vähe keeruline, sellepärast otsustasingi toru kasuks.
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - klemm - 22-09-2017
Suured vs. Väiksed kivid. Aastaid tagasi oli selline seis, et pidin kogu elamist ajutiselt kütma pliidiga ( paremaks polnud võimalust ja raha) Kuna soojustus jne. oli nagu oli siis õhtul kõvasti puid pliita alla ja toas 30+ kraadi a hommikuks tavaliselt 13-15+ Kuna eesti mees on laisk ja kaval siis ladusin pliidi rauale ca. meetrise põllukivi hunniku. Loogiline ju et see suur kogus hoiab sooja hommikuni. Ja hoidiski, kui lõpuks väiksed kivid panin. Algul ikka suured, sellised 30-40 cm läbimõõduga( vahed ikka väikseid täis), mis ei läinud kuumaks. Viskasin need suured õue tagasi ja panin ainult sellised kerise kivid.
Väiksed ca. 5-10 cm kivid olid ka hommikul soojad. Saan aru kl, et suure kiva soojaks ajamiseks on vaja rohkem hagu anda. Aga miks 1 kuupmeeter suuri kive ei lähe nii kuumaks kui 1 m3 väikseid sellest aru ei saa
Aga plaan toimis kaks talve, hommikuti oli toas 18-20c sooja ja naine ei kisanudki eriti
RE: Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv - viplala - 23-09-2017
Mass on tähtis...õhk on saatanast massi vahel kui teemaks on sooja salvestamine kividesse. Mida vähem õhku kivide vahel pesitseb, seda kiiremini kuum kivisse saab. Pisikeste kivide vahel ei saa õhk ka nii kiiresti liikuma kui suurte vahel, seega jõuab rohkem energiat materjali sisse. Siit jõuame järgmise teemani, nimelt kivide vaheline ruum. Suurte kivide vahelise ruumi kinni panekuga saaks kivide soojuse salvestuskiirust oluliselt kasvatada, kuna õhk ei pääse seal enam liikuma. See kuidas see mõjutaks ahju materjali eluolu on juba teine teema. Tahate kive kiiremini kuumaks, visake kividele peale kivivilla näiteks. Tahate, et kivid oleks kauem kuumad saunas, ärge visake leili
.