Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Printerisõbralik versioon
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Isemeisterdajate töökoda (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=103)
+--- Teema: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi (/showthread.php?tid=28200)
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Isemeisterdajate töökoda (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=103)
+--- Teema: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi (/showthread.php?tid=28200)
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Raivo - 12-07-2022
(12-07-2022, 17:56 PM)virks Kirjutas: Kui suur peab süsteemis rõhk olema, et vesi 140C peale saada?
Ca 4 atm.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - moscito - 12-07-2022
See jutt peaks siia sobima. Paar päeva tagasi olime maakodus kui taevas läks tumedaks ja hakkas hirmsasti välku lööma. Vool kadus ära ja pere läks nutitelefonidega googeldama. Järsku ütles vanem poiss, et tema tel. on juurde tulnud 3% aku laetust juurde. Naisel oli 2 % ja väiksemal lapsel ka 3%. minu vanal tel. ei midagi. Et siis tel. millel on juhtmevaba laadimise funktsioon, minu omal ei ole, saavad mingil määral äiksest energiat. Seda vist eeldusel, et äikelaeng maandatakse suhteliselt seadmete lähedal. Ma ise ei oska midagi arvata, aga teoreetilisest peaks ju asi toimima?
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Raivo - 12-07-2022
(12-07-2022, 19:26 PM)moscito Kirjutas: ... hakkas hirmsasti välku lööma. Vool kadus ära ja pere läks nutitelefonidega googeldama. Järsku ütles vanem poiss, et tema tel. on juurde tulnud 3% aku laetust juurde. Naisel oli 2 % ja väiksemal lapsel ka 3%. minu vanal tel. ei midagi. Et siis tel. millel on juhtmevaba laadimise funktsioon, minu omal ei ole, saavad mingil määral äiksest energiat. Seda vist eeldusel, et äikelaeng maandatakse suhteliselt seadmete lähedal. Ma ise ei oska midagi arvata, aga teoreetilisest peaks ju asi toimima?
Vaevalt.
Ilmselt on põhjus selles, et voolu kaotanud mobiilimastist lülitatakse esmalt välja kõrgemad sagedused ja seetõttu pole ka telefonidel sinna alasse enam põhjust midagi saata.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - vootele - 21-07-2022
Selle liiva teema jätkuks - mulle tundub, et betoon oleks tunduvalt etem materjal, on ju olemas igat sorti kõrge kuumuskindlusega betoone näiteks. Liiva üks miinus on, et suur osa sellest on terakeste vaheline õhk.
Kui näiteks teha selline suur betoonist kuubik, isoleerida see ütleme poole meetri mineraalvillaga ja paigutada niimoodi maa sisse, oleks üks päris odav ja töökindel salvesti.
Soojuse tooks sisse näiteks mineraalõli vahendusel - jällegi - ei lähe keema, ei jäätu, torud ei korrodeeru, saab suht odavalt.
Õli baasil ring siis algaks päkesekollektoritest, teeks spiraali betooni sees ja tagasivool jälle kollektorisse.
Teine samasugune, ring läheks siis põrandaküttesse.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - olevtoom - 21-07-2022
(21-07-2022, 14:44 PM)vootele Kirjutas: Selle liiva teema jätkuks - mulle tundub, et betoon oleks tunduvalt etem materjal, on ju olemas igat sorti kõrge kuumuskindlusega betoone näiteks....Kas keegi on arvutanud, kui suur sihukese asja energiatihedus ka võiks olla?
Ja kasutegur?
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Walter - 21-07-2022
Lihtsam oleks teha piisava mahuga veereservuaar maa alla, mille kütad suvesoojusega soojaks ning elad talve akumuleerunud soojusega üle. Ning jõuamegi lõpuks soojuspuurauguni mida tänapäeval laialdaselt kasutatakse. Rannikul või veekogu ääres piisab lihtsalt kontuuri vette uputamisest, nii köetakse juba terveid linnaosi.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - klemm - 21-07-2022
(21-07-2022, 15:31 PM)Walter Kirjutas: Lihtsam oleks teha piisava mahuga veereservuaar maa alla, mille kütad suvesoojusega soojaks ning elad talve akumuleerunud soojusega üle. Ning jõuamegi lõpuks soojuspuurauguni mida tänapäeval laialdaselt kasutatakse. Rannikul või veekogu ääres piisab lihtsalt kontuuri vette uputamisest, nii köetakse juba terveid linnaosi.
A viska vasekera peldiku tünni ja muudkui küta. Aegajalt tuleb sooja peale ka.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Arnol - 21-07-2022
(21-07-2022, 15:31 PM)Walter Kirjutas: Lihtsam oleks teha piisava mahuga veereservuaar maa alla, mille kütad suvesoojusega soojaks ning elad talve akumuleerunud soojusega üle. Ning jõuamegi lõpuks soojuspuurauguni mida tänapäeval laialdaselt kasutatakse. Rannikul või veekogu ääres piisab lihtsalt kontuuri vette uputamisest, nii köetakse juba terveid linnaosi.Ma olen korra selle pullipärast välja arvutanud. Minimaalselt oli vist 151 kanti vett. Soojuspuurauk on hoopis teine teema.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - MeelisV - 24-07-2022
Aga suruõhk salvestuseks.?
https://www.pv-magazine.com/2022/07/21/compressed-air-storage-vs-lead-acid-batteries/
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - alfredo - 25-07-2022
(24-07-2022, 23:34 PM)MeelisV Kirjutas: Aga suruõhk salvestuseks.?
https://www.pv-magazine.com/2022/07/21/compressed-air-storage-vs-lead-acid-batteries/
Aga palun, vastav süsteem on juba olemas.
https://www.youtube.com/watch?v=wzDDtWVsBFw
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - vootele - 25-07-2022
Vesi on küll väga ahvatlev variant energiatiheduse mõttes, aga sel on omad probleemid - kas läheb keema või siis kui energiat piisavalt talvel sisse ei pane, jäätub ära... lisaks korrodeerib jne...
Minu betooni mõte oli just selles, et kui sa korra oled selle ära valanud, siis on asi eluaeg muretu ja hooldevaba - tegu on ju kivimiga.
Samuti õli, jäässe ei lähe, keema ei lähe, korrosiooni hoiab ka ära...
Isegi kui see kombo on veidikene madalama kasutgeguriga, siis minu jaoks hooldevabadus on küll pluss, mida ma sooviks oma süsteemis näha.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - alfredo - 18-09-2022
Siin proovitakse sooja-akus elektri säilitamist lahti seletada, inglise keeles.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - 2715 - 24-09-2022
Sirp on avaldanud üsna ülevaatliku loo meie kera tulevikust energia võtmes.
Mürkrohelised võiks seda mõttega lugeda ja teistele oleks ka soovitav.
Tsiteeri:
Globaalse rohepöörde võimalikkusest
Inimeste soovmõtlemises on tulevikuühiskonna energiaallikaks midagi sellist, mis on ühteaegu turvaline, puhas ja ammendamatu. Ehk jätkusuutlik. Esmapilgul tundub olema sobiv ja atraktiivne kandidaat „taastuvenergia“, milleks on valdavalt erinevad päikeseenergia ilmingud looduses (valgus, soojus, tuul, vesi, biomass). Tuleb tõdeda, et enamik nendest energiavoogudest on sedavõrd leebed, et elusorganismid suudavad nendes ellu jääda (sestap „puhas“ ja „turvaline“). Aga juba see fakt iseenesest tekitab kahtlusi taastuvenergia suutlikkuse osas tööstustsivilisatsiooni käigus hoida. Siiski, maakerale langeb peaaegu 10000 korda rohkem päikeseenergiat, kui inimkond hetkel tarbib. Selle 1/10000 kinnipüüdmine ei tundu eriline väljakutse, vähemalt seni kuni me ei püüa täpsemalt analüüsida energiakadu teel lõpptarbijani ja tekkivat ökoloogilist jalajälge. Näiteks Elon Musk (Tesla ja SpaceX asutaja ja juht) on oma sõnavõttudes korduvalt kirjeldanud, kui „lihtne“ on taastuvenergiale üleminek: tuleb lihtsalt kuhugi kõrbesse ritta laduda 200×200 km2 20% kasuteguriga päikesepaneele (pluss mõne ruutkilomeetri jagu liitiumakusid) ja USA kogu energiavarustus oleks tagatud. See väide ei ole päris vale selles mõttes, et sellise päikesepargi keskmine aastane energiatoodang oleks tõepoolest võrreldav Ühendriikide aastase energiavajadusega. Sama pealiskaudsusega saab väita, et ega see agregaat suurt midagi ei maksagi, sest maakoores sisaldub enam kui piisav kogus kõiki vajalikke (ja seejuures mitte eriti haruldasi) keemilisi elemente.
Rohepöörde võimalikkuse realistlik hindamine on intrigeeriv probleem. Näiteks juba üle kümne aasta tagasi püüdis seda paraja rangusega teha inglise füüsik David MacKay oma raamatus „Sustainable Energy — Without the Hot Air“.[1] Selle raamatu lähenemise juures on siiski oht uppuda arvuderägastikku, sest liigiti ja piirkonniti taastuvenergia potentsiaal varieerub üksjagu. Püüame siis seda analüüsi maksimaalselt lihtsustada. Niisiis, meil on algselt 4 suurusjärku energiavaru. Reserveerime 1% maakera pinnast otseselt päikese- ja tuuleparkide alla (sest 10% oleks juba paras ökoloogiline katastroof).[2] Seega kaotame koheselt 2 suurusjärku energiat. Edasi, naljalt üle 10% primaarenergiast ei õnnestu elektriks muundada (isegi mitte 20% kasuteguriga päikesepaneelide abiga), seega kaotame siit veel ühe suurusjärgu. Jäänud on veel üks tegur, mis peaks hõlmama kõiki seni arvesse võtmata tegevusi, kus energiat kaduma läheb (enne lõpptarbijat), ja neid on palju: energia salvestamise, konverteerimise (nt vedelkütuseks) ja transportimise (liinikaod jm) efektiivsused, kogu vajaliku infrastruktuuri ehitus, hooldamine ja utiliseerimine. Meil oli napilt 1 suurusjärk energiavaru, aga pole kindel, kas see viimane tegur tuleb üldse positiivne.
Olukorda ei tee lihtsamaks tõdemus, et energiavajadus maailmas on alles tugevas kasvutrendis. Sellega seoses torkab kohe silma, et taastuvenergial puudub mastaabiefekt: et toota näiteks kaks korda rohkem energiat, tuleb nominaalselt ehitada kaks korda rohkem päikesepaneele või tuulikuid ja seega hõivata kaks korda suurem maa-ala (tehnoloogia arengust tekib ajapikku mõningane efektiivsuse kasv, aga see on marginaalne)...
...Seda hämmastavam on tõdemus, et kui tavaliselt uued tehnoloogiad on alguses kallid ja pärast laialdast kasutuselevõttu muutuvad märksa odavamaks, siis tuumaenergeetikaga on läinud täpselt vastupidi. „Suurema turvalisuse“ egiidi all on suudetud tuumaenergia teha kalliks ja konkurentsivõimetuks. Ühelt poolt on põhjuseks kindlasti ühel või teisel põhjusel välja kujunenud irratsionaalsed kartused ja teaduslikud väärarusaamad,[16] aga paistab, et suuremas plaanis on seda tinginud teatavad väärtuspõhised, peaaegu religioossed hoiakud ühiskonnas. Mitte kõigi jaoks pole moraalselt aktsepteeritav, et inimkond opereerib selliste eksootiliste/ohtlike loodusjõududega („lõhestab aatomit“), omab seeläbi ligipääsu peaaegu piiramatule energiale ja „laiutab“ Maa peal. Jõukates riikides on olnud võimalik seda suhtumist evida kuni viimase ajani, sest fossiile jagus, kliimaga polnud ka suurt häda ja käegakatsutavas kauguses terendas taastuvenergeetika võimalikkus. Lisaks oli võimalik rohepööret simuleerida mitmesuguste „rohepesu“ skeemidega. Ainus esmapilgul mõtestatud idee on maagaasi laialdasem kasutamine, sest kiire reaktsiooniga gaasijaamad on kõige sobilikumad muutliku tuule- ja päikeseelektri tasakaalustamiseks ja ühtlasi on maagaas väikseima CO2 heitmega fossiilkütus. Aga isegi sellises süsteemis on nii palju varjatud fossiilset energiakulu, et pole sugugi ilmne, kas taastuvenergeetika üldse sisuliselt panustab või on täiesti parasiitne tegevusharu. Võib-olla oleks sama efekt keskkonnahoius saavutanud vaid fossiilenergeetika arendamisega, ilma ühtki tuulikut ega päikeseparki ehitamata.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - hillar2 - 05-10-2022
Kuidas seda inverterit peaks otsima mis suudab nö segada kokku päikesepaneeli elektri ja võrguelektri. Odavamad (tie-gird?) toimivad nii, et kui päikeseelektrist toodetav võimsus ületab tarbimist siis lülitab ümber võrguelektrile ja päikeseenergia läheb nö raisku. Kallimad suudavad võtta päikeseenergiast puudujääva osa võrgust juurde.
Kas selle asja nimi on parallel support?
Sellel inverteril peaks see olemas olema. Tundub et enam soodsamalt sellist head inverterit ei saa? Linki avades võib tulla ette hiina keel. Arvutis saab ära muuta € ikooni kõrvalt lehe päises, telefonis peab alla kerima ja otsima sama koha.
https://easunpower.com/products/easun-power-hybrid-solar-inverter-5500w-90a-mppt-charger-220v-48v-5.5kw-450vdc-grid-tied-touch-screen-inverter-with-ct-sensor?fbclid=IwAR3ALv28NC9pEIIbW9zPcj5dlI3syjRdICZZW2Xyt00wbGS8fFxZPlmb3P4
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - vootele - 06-10-2022
Kui tahad seda vooluvõrku lülitada, siis vaata esmalt, mis seadmed on üldse Elektrilevi poolt heaks kiidetud.
Link siin https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/liitumised/vaiketootjale/failid/vorguinverterite_nimekiri.pdf
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Raivo - 06-10-2022
(06-10-2022, 13:32 PM)vootele Kirjutas: Kui tahad seda vooluvõrku lülitada, siis vaata esmalt, mis seadmed on üldse Elektrilevi poolt heaks kiidetud.
Mõeldud on ilmselt mitte tootmis, vaid omatarvet. Viimasel puhul pole Elektrilevi teemaks.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - alfredo - 07-10-2022
Ei huvita see eLevi. Kui on võrguga ühendatud seade, nagu huviline küsis(milline neist suudab miksida võrguelektrit omatoodetuga), peab olema sealt nimekirjast.
Iseasi, mis neist senikehtinud reeglitest lähiajal saab, midagi peab muutuma. Selge ju, et koduse elektrijaama paigaldamine on hetkel igast otsast üle reguleeritud. Paljudel juhtudel võiks olemasoleva peakaitse mahus tootmisseadme paigaldus üldse tee ära ja anna teada põhimõttel käia. Ilmselt midagi taolist tulebki, kui seadusandja on iga viimasegi hiireuru ja mägramaja paneelidega katta otsustanud.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - vootele - 17-10-2022
Kas keegi on arvutanud diiselgeneka tasuvust Nordpooli kõrgemate hindade korral?
Nali selles, et aeg-ajalt on elekter kadunud ja kui juba varugenekas on, siis saaks ka teoreetiliselt ka selle toodangut võrku müüa.
Idee2, diiselgened enamasti vist ei evi turboülelaadimist, selle saaks ka vana õli pealt käigus hoida...
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - klemm - 17-10-2022
Tuksub Stanley genekas juba pea 15 tundi ja lõppu veel ei lubata. On kl bensiiniga a kulu c. liiter tunnis. Töötab oma võimete piiril ca 3 kw järgi.
RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - olli - 17-10-2022
Võrku tagasimüük genekaga on tehniliselt päris keeruline ettevõtmine. Seal ainult geneka olemasolust ei piisa mitte. Vaja on inverterit, mis oskaks võrgu ja geneka sagedused sünkrooni viia ning geneka poolt tulevat pinget niipalju tõsta, et vool ikka õiges suunas liiguks. Alajaamast kaugel olles, võib vabalt olla vaja üle 250V. Ma pole kindel, kas selliseid invertereid üldse meie turul olemas ongi ja kas Elektrilevi nende kasutamist lubaks. Lihtsam variant ehk võtta alalisvoolu sisendiga Elektrilevi poolt heaks kiidetud solar MPPT inverter ning geneka väljund dioodidega ära alaldada. Küll aga peab arvestama et tavaliselt on solar inverterite sisendid mõeldud kõrgema pinge jaoks kui genekast tuleb. Ehk siis kui on soov näiteks 10kW võimsust võrku müüa, siis tõenäoliselt 10kW inverterist jääb väheks.