automoto.ee foorumid
K:kompressor - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Klassikalise auto ekspluateerimine (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Teema: K:kompressor (/showthread.php?tid=18584)

Lehed: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37


RE: K:kompressor - kass - 15-05-2013

(15-05-2013, 11:50 AM)h2rra Kirjutas:  Vot seda tahaks nüüd mina küll teada, kuidas MÄHITAKSE mootoreid aeglasemaks.

Nagu viidatud on, ei meeldi härradele see "mähkimise" termin. Aga kuidas siis on korrektne väljenduda, kas kuidagi nii - eemaldati staatori uuretest olemasolev, vähema pooluspaaride arvuga mähis ja asendati see uue, rohkema arvu pooluspaaride arvuga mähisega? See "mähkimise" teema eesti keeles sama juurdunud kui "kardaaniga" jalgratas või mootorratas R35, R12, K200 jne...
Aga las ksf! h2rra nüüd ise kirjutab, kuidas oleks korrektne.


RE: K:kompressor - h2rra - 15-05-2013

Vastuseks mootorite MÄHKIMISEST... Kõik oleneb staatori uurete arvust ja mootori GABARIIDIST ja kui ka õnnestubki mähkida selline mootor 3000 pöörde pealt 1500 peale, siiis on kohe 1 KW. võimsust kadunud. Kes veel milleski kahtleb, siis abiks...www.elektrimootorid.ee Parimate soovidega Margus


RE: K:kompressor - MeelisV - 15-05-2013

kõrvalepõige veel mähkimisest
olen sattunud mõned korrad olukorda kus mähkimine osutus kallimaks kui uus mootor
ehk oli tegija oma hinnaga liiga pilvedes vms. aga nii on olnud
isegi kui mähkimise hind oleks 80% uue mootori hinnast kipuks uue mootori poole. oluline on olnud ka ajaline faktor kui uus on riiulis ja mähkimine võtab aega mõne päeva.
uusi olen soetanud siit http://www.bevi.ee/


RE: K:kompressor - kass - 15-05-2013

(15-05-2013, 14:00 PM)h2rra Kirjutas:  Vastuseks mootorite MÄHKIMISEST... Kõik oleneb staatori uurete arvust ja mootori GABARIIDIST ja kui ka õnnestubki mähkida selline mootor 3000 pöörde pealt 1500 peale, siiis on kohe 1 KW. võimsust kadunud. Kes veel milleski kahtleb, siis abiks...www.elektrimootorid.ee Parimate soovidega Margus

Tänan heade või lausa parimate soovide eest!
Eks kõik asjad olenevadki tingimustest ja on omavahel seotud. Ja kui kompressori ringiajamise kiirus väheneb, ju ta siis ka vähem võimsust selleks vajab kui enne. Ja paljud kolbkompressorid üldse 3000 P/min mootoriga olid....
Aga kui uurete arv jagub ja gabariidist piisab, siis nagu oleks võimalik sellist trikki teha? Toungue 3-faasilist 1-faasiliseks jne?


RE: K:kompressor - Daff - 15-05-2013

Küsisin kunagi ühe veneaegse külmseadme kompressori ümberehituse kohta aga vastuseid ei tulnud. Võtsin siis kätte ja katse-eksituse meetodil panin asja käima.

Masin sai endale 3 faasilise survelüliti, mis kannatab välja 4KW mootori ja tagasilöögiklapi ning mõned väljavõtted. Mootor on ise 3KW, 1428 pööret. Originaal oli väiksem ja kiirem aga kriminaalne element käis külas ja viis endaga kaasa.
Ülekanne on 1:2,25, seega kompressor teeb 643 pööret minutis.
Radiaator, mis tal komplekti kuulus sai survekatsetuse ja rakendati töösse kui õhujahuti. Alumine väike paak omab kondensaadimahuti ülesannet, kust saab kondentsi välja lasta.
Sisenevat õhku filtreerib mingi tundmatu masina õlifilter mis teeb õhu sisenemisel tekkiva müra mõnusaks mõminaks.

Survepaagina on kasutusel 1000 liitrine mahuti mis aga katsetuste käigus viskas 3 atm. juures kaanetihendi vahelt välja ja asi jäi pooleli määramata ajaks. 3 atm. saavutas paak kolme minutiga.

Päevakorras oli veel jahutuse küsimus aga tundub, et lisajahutust vaja pole. 20 min. järjest töötamist soojendas agregaadi umbes 40 kraadini.

Paar pilti ka.


RE: K:kompressor - canyondrift - 11-06-2013

(14-04-2011, 23:10 PM)pen.skar Kirjutas:  [Pilt: autobaasi%2Bkompressor.JPG] Otsisin oma M155-2 kompressorile silindripaari. Juhtus, et tarisin doonoriks koju V kujulise silindritepaigutusega juraka. Paistab et Liidus tehti hulk erinevaid kompressoreid ikka madalsurve Zis 120 kolviga, kõrgsurve 52 mm diameetriga malmkolviga. Vahe vast jahutusribide suunas. Sellel ühel pool jäme silinder õhtul, teine paar tundub elus olevat. Tuli uus mõte- kui demonteerin untsus poole, luuk peale, kas võib siis allesjäetava kepsu üksi kahe kepsu laiusele vändakaelale jätta või peab ikka teisest kepsust tehtud rõnga kõrvale panema? Sellel masinal paistab oma õlipump olevat, seega kannatab 1000 pöörde lähedase elektrimootoriga käitada?
Mul garaaži all sarnane kompressor, ainult kahe püstise kolviga, all oliginaal 100l paak + propaaniballoon. Tekkis küsimus, et kui palju on sellise kompressori tootlikus l/min ja millised võiks olla nimipöörded. Praegu külge ühendatud 4kw mootor annab kompressori väntvõllile ~240p/min ja seda on ilmselgelt vähe. Rõhku puhub ilusti 8at juurde.
Kui kellegil on infot sarnase kompressori kohta, mida kasutati nõukogude ajal kuskil karjalautades, siis oleks tänulik. Saaks lõpuks liivapritsi ka kasutada, kuna arvan et kompressor ise ei tohiks lahjaks jääda, lahjaks on kujunenud ilmselt käitav mootor ja selle pöörded.

Kompressor ise selline [Pilt: 0884310539fcf4.jpg]


RE: K:kompressor - juss - 16-06-2013

Kas keegi on proovinud kasutada vee puhastus filtreid suruõhu süsteemis?
Näiteks nöörfiltrit nn. kaltsufiltri aseme, et eemaldad viimane õli ja vesi ennem värvimist.[/u]

Kindlast vee filtritel on üks suur miinus max. rõhk 8 bar.


RE: K:kompressor - viplala - 22-06-2013

(16-06-2013, 13:15 PM)juss Kirjutas:  Kas keegi on proovinud kasutada vee puhastus filtreid suruõhu süsteemis?
Näiteks nöörfiltrit nn. kaltsufiltri aseme, et eemaldad viimane õli ja vesi ennem värvimist.[/u]

Kindlast vee filtritel on üks suur miinus max. rõhk 8 bar.

Tegelikult on teema selles, et kui tahad ka tegelikult vett süsteemist ära saada, pead kõigepealt õhu ära kuivatama, enne süsteemi minekut. Selleks on olemas seadmed aga $$$$. Kõik ülejäänud süsteemid on sellised pooletoobised rohkem. Asja point on rõhkude erinevusest tekkiv jahtumine ja sealt tulenevad vee tilgad. Viimase otsa rõhu erinevused tekivad näiteks päästiku juures. Ka peale vee eraldajat muutuvad rõhud ja temperatuurid süsteemis, millest tekib ka vett.

Parim variant tavakasutajale, on paigaldada vee eraldaja võimalikult pritsi lähedale. Eraldaja tehnoloogia ei olegi nii tähtis. Piisab täiesti tavalisest vertikaalsest toru jupist, kuhu kondenseerunud vesi saaks alla langeda, mida toru põhjast siis hää välja oleks lasta.

Süsteemis endas liigub veeaur, mis suvalistes kohtades muutub veepiiskadeks. Suurem osa muutub kompressori paagis, ja ülejäänud torustikus. Katsu seda siis veepuhastusfiltritega püüda. Ja kas seda tavakasutajal on vajagi? Kätte nagunii ei saa.

Põhiline on see, et päästik peaks. Kui päästik läbi susiseb, tekib sinna ka veetilk, mis mingi aja pärast langeb värvitavale pinnale. Selle vastu aitab kalts ümber käe ja püssi Smile

Aga ülejäänud vesi pihustatakse koos värviga laiali nii, et seda polegi näha, kui siis ainult kusagil laboris mikroskoopide all.


RE: K:kompressor - pen.skar - 22-06-2013

Nüüd vesialusel autovärvegi- seega veeprobleem kadumas?


RE: K:kompressor - s6nn - 07-07-2013

Sellise kompressorig on kellelgi kogemusi siin? http://www.bauhaus.se/herkules-kompressor-200-10-24.html
[Pilt: 1292302P.jpg]


RE: K:kompressor - kass - 25-09-2013

(25-09-2013, 12:13 PM)Sten Kirjutas:  Tere!

On abi vaja Atlas Copco kompressori käitamisega.
Peale umbes minutilist töötamist lööb kontaktor voolu välja.

Mootor on 7.5 kw ja saab mõlemat pidi käima panna. Käivitus on kaheastmeline.
Kas on faasid valesti ühendatud või kontaktor läbi või kolvid hukas ja koormus liiga suur või mida?
Mootori termokaitse on seatud 17A kanti. Kui see viimase peale (23A) lükata, kas siis võib mootori ära rikkuda?

Võib mootori ära rikkuda1
Mis selle käsiajamiga pöördlülitiga lülitatakse, kas see ongi 2-astmelise käivituse jaoks, täht/kolnurkühendus? Kas siis pead ise tähest kolmnurka ühendama käivitamisel? Kui jätad käima tähtühenduses, siis mootor töötab liiga suure vooluga ja käiviti all olev termokaitse lülitab kontaktid lahti.
Igatahes väga imelik süsteem või saan ma millestki (kõigest) valesti aru?
Ja kuidas mootor lülitatakse teistpidi tööle, lihtsalt faasijärjestuse muutmisega?


RE: K:kompressor - aavu - 25-09-2013

Lõdvenenud kontakt võib põhjustada kuumenemist ja väljalülitumist. Hea oleks pärast kruvikeerajaga kruvide pingutamist igas faasis ampertangidega voolutugevust võrrelda. Erinevus viitaks rikkele mootori sees. Nt. lühiskeerd.


RE: K:kompressor - Latikas - 02-12-2013

Põikan kiirelt teemast kõrvale ning uuriksin kaasmaalaste arvamust antud asjast. Nimelt otsin endale hobikorras kasutusse kompressorit, et saaks aetud mõne pisema detaili liivapritsimise, vajadusel värvida ning ehk ka mõnd traatharja, relakat või mis iganes tööriista kasutada. Kuna rahakott ei ole piiritu siis on silma jäänud selline varjant : http://www.stokker.ee/products/product/1127543/ , tundub antud hinnaklassis üks parimatest aparaatidest, kuid ei ole ise kõiksetargem - seega ootan nii kriitikat kui ka head. Kuna paak on aparaadil 90 liitrit, siis on endal täpselt samajagu võimalik lisa kasutada. Valisin kompressori välja ka seetõttu et odavama otsa omadega võrreldes on sel ka jahutus ning tänu sellele kannataks teda tihedamini ning rohkem kasutada. Nüüd ootan teie arvamusi, aitäh ! Wink


RE: K:kompressor - viplala - 02-12-2013

Lahjaks jääb natuke. 226 l/min on rohkem rehvi pumpamise jaoks, kui tööriistade käitamiseks. Pea sama raha eest saad praegu AirCom'ist soodushinnaga kolbkompressori AB510/100
650.00 €
Kood: 943
Tootlikkus 500 l/min
Maks surve 10 bar
Paagi suurus 100 l
Võimsus 3000 W
Toide 400 V - 50 Hz
Rihmülekandega profiseeria kompressor
http://www.aircom.ee/tootekataloog,profiseeria-kolbkompressorid,131033/


RE: K:kompressor - Latikas - 02-12-2013

Aircom-ist ei kutsu väga ostma, kuna stokkeris on väike % ka soolas ..
Eks tuleb veel uurida, kui kellegil veel omapoolseid soovitusi on siis võite vabalt välja laduda !


RE: K:kompressor - juss - 03-12-2013

Mis liivapritsiga tegemist on?
Omadest kogemustest võin öelda, et alla 7.5 kw mootoriga kombressoriga pole eriti midagi liivapritsi juures teha.
Kompressori rusika reegel on, et 1kw=100 liitrit õhku.
See mida poes nimetatakse õhu koguseks on imetava õhu kogus.


RE: K:kompressor - Latikas - 04-12-2013

Pritsiks on odav handymani mänguasi. Kuna siiani on puudu olnud üle keskmise kompressorist, siis on jäänud tegemata ka korralik prits.
Huvipärast uuriks veel sellist varjanti et kui soetada vaid kolbkompressori pump, siis kui keerukas on sellist asja tööle ajada ?
Nt selliste näitajatega pump.

Kolbkompressori pump GS35/B4900
Tootlikkus 600l/min
Võimsus 4 Kw
Maks surve 11 bar


RE: K:kompressor - pen.skar - 04-12-2013

Aasta tagasi Viljandis Remoses(bussijaamast vastuvoolu 300m Tartu poole) oli mõistliku hinnaga müüa kari garantiiajal läbi kärsanud mootoriga hiina kompressoreid. Just pakuti iseehitajatele- kõik olemas, pane ainult asjalik mootor- komp- lisapaak.


RE: K:kompressor - muska71 - 04-12-2013

(04-12-2013, 00:45 AM)meli666 Kirjutas:  
(04-12-2013, 00:04 AM)Latikas Kirjutas:  Huvipärast uuriks veel sellist varjanti et kui soetada vaid kolbkompressori pump, siis kui keerukas on sellist asja tööle ajada ?

Mis seal keerulist?Lisaks vaja mootor,surverelee ja mingi klapp oli ka mis ei lase paagist pumba poole trukki tagasi.Kui võtmed peos püsivad siis tehtav,olen isegi nii korra teinud.Ostsin pumba,klapi ja relee,pisut keevitust ja mutrite kruttimist ja olemas ta oli.Toosama pump hetkel põkal ja ikaruse pump toodab õhkuBig Grin


RE: K:kompressor - juss - 21-12-2013

Ideeliselt jah lihtne ise kompressorit teha aga kui tegema hakata, siis paraku on odavam osta tehase toodang. Peale pumba, klappide, relee, lõliti tarvis õiget mootorit, mootori otsa õiget rigmaratast, rihmi, jne.

Kui just pole väga hea hinnaga saada suurt pumpa(mis lööb näiteks 10 at-i juures üle 1000L õhu) on see ise ehitamine suht koht mõtetu, kui siis jah nn. koolirahana see ehitus summa nimetada+ aeg mis sinna kulub.
Muidugi on eelis enda ehitatud kompressoril tehase toodangu ees, kuna on võimalik kompressori töötamis kulusi tuua allapoole elektri tarbimise osas.
Soovitan soojal osta kodusesse kasutusse vene kompressorit co7 millele uued klapid saab teha roostevabast pahtlilabidast ja asendus kolvirõngad leiab vene 4T mootorattaaste mootoritest. Muidugi on ta suht suur ja kohmakas oma õhukoguse ja surve tootmise osas.

Aga jah isetegemine arendab tunduvalt rohkem kui valmisprodikti ostmine!