Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Printerisõbralik versioon

Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Klassikalise auto ekspluateerimine (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Teema: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? (/showthread.php?tid=21176)

Lehed: 1 2

Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Mossemees - 17-08-2007

Oskab keegi öelda, kust võiks Tartu- või Jõgevamaal osta korralikku külmvaltsplekki, millega saaks auto kere läbiussitanud osi taastada? Vanaraua kokkuostupunktidest muidugi üht-teist saab ja ka autoteenindustest olen omale mõne kortsusõidetud kolaka välja nuianud, aga see pole ikkagi ilus sirge plekk ja vähegi suuremat sirget tükki sealt ei saa...

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Molotov51 - 17-08-2007

Jah eks taga hetkel jõgeval kitsas ole. Rauapoest oli natuke aega tagasi 1mm otsa saanud... endal ka sama probleem natuke vaevab.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - rollfix - 17-08-2007

Näe,Tallinnas tean kust saab aga Tartu-ja Jõgevamaal............? Never heard.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Jesper - 17-08-2007

A kust Tallinnas saab siis? Mingites mõistlikes kogustes, mitte 2x4m lehtedes pool rekkatäit Smile

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - tcumen - 17-08-2007

Esimesed, mis hetkel pähe tulevad (Tallinnas):
http://www.ruukki.com/www/estonia.nsf?openDatabase&lang=1
http://www.bermet.ee/

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - korvimees - 17-08-2007

Männikul: http://www.ukramet.ee/?l=1&g=2

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - rollfix - 17-08-2007

Hr.Korvimehe antud koht oligi see.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - hulgus - 18-08-2007

Tartus Betooni tn. (angaar kahe raudtee vahel) Levadia (soovitan: väga muhe teenindus), samas kõrval Ringteel Tartu maja all Kane metall Vitamiini tänavas oli miskit jne. eelmainit kohtades on (oli aasta tagasi?) vabalt 0,8-2,0 mm külmvaltsplekk saadaval. Tahvel 1,25x2,5m. Hinnad nagu ikka, ostjale palju, müüjale vähe.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Molotov51 - 18-09-2007

Mina leidsin endale plekki lõpuks siimustist arki hoovipeal olevast Ank Met-ist. Sealt saad osta erinevaid metalle üldse. Mina ostsin endale 3m x 2.5m 1mm paksu pleki kohe ära mis maksis 500 kanti.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - autorestauraator - 18-09-2007

Tallinnas Levadias, Vana Narva maanteel, ka päris hea teenindamine. Tavaliselt on 1 x 2m ikka olnud 1,0-st plekki. Vajadusel saab seda kohapeal tükeldada ka.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - 13piisab - 18-09-2007

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=4648

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Jarmo - 21-09-2007

Käisin täna just Ruukkis, ise põledes soovist plekki osta. Tulin siiski tagasi tühjade kätega, kuna nad ei saa tahvleid väiksemaks lõigata ja 2meetrine jurakas ei mahu autosse ära. Proovin siiski ükspäev Ukrametis uuesti ära käia, seal vähemalt 2005 aasta alguses sai ka väiksemateks paladeks tükeldada lasta.

Täiendus: nii, ehk on kellegil sellest teadmisest kasu, et ka Ukrametis ei saa lasta plekitahvlit väiksemaks tükeldada. St, paksemaid saab, aga vähemalt 1,2 ja 1,5 mm ei saa.
Ehk säästab kellegil jalavaeva see info.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Jesper - 08-04-2008

Üks kiire küsimus, tavaline autoplekk on 0,7mm paks eks? Kas seda 2x1m lehte käte vahel mõistliku suurusega rulliks annab keerata, et pagasnikusse toppida?

Mul on ka transpordiprobleem Smile

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Jarmo - 08-04-2008

Jesper Kirjutas:Üks kiire küsimus, tavaline autoplekk on 0,7mm paks eks? Kas seda 2x1m lehte käte vahel mõistliku suurusega rulliks annab keerata, et pagasnikusse toppida?

Mul on ka transpordiprobleem

Mul tuli vahepeal selline idee pähe, et lihtsalt plekikäärid kaasa võtta ja väiksemaks tükeldada ise kohapeal. Õigemini, üks sõber andis selle idee. Ma ise nii lihtsate asjade peale ei tulegi.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - 13piisab - 08-04-2008

Jesper Kirjutas:Üks kiire küsimus, tavaline autoplekk on 0,7mm paks eks? Kas seda 2x1m lehte käte vahel mõistliku suurusega rulliks annab keerata, et pagasnikusse toppida?

Mul on ka transpordiprobleem

umbes sealkandis see paksus on. Annab küll rulli keerata - ning siis ka sedaanautoga transportida. Aga ära tõtta - keevitusaparaadi kõrvale mahub seda materjali küll Wink

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - valdo - 08-04-2008

Jesper Kirjutas:Üks kiire küsimus, tavaline autoplekk on 0,7mm paks eks? Kas seda 2x1m lehte käte vahel mõistliku suurusega rulliks annab keerata, et pagasnikusse toppida?

Njah. Korraliku vanakooli auto (Pobi, GAZ-51 vms) plekk nüüd küll 0,7 mm ei ole Smile

Olen Pobi kere tehes mitmeid kordi mõõtnud ning plekk ikka (olenevalt kohast ja väljavenitatuse astmelt) ca 1,1 kuni 1,5 mm paks. Tõsisemates kohtades (sisemised küljekarbid, osad uksepostid) jms ikka veelgi enam, 2mm paks.

Ja loomulikult sai väljavahetatud osad tehtud ligikaudu samapaksust asemele... mis ma sest "paberist" ikka teist teen...

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - Jesper - 08-04-2008

Nojah, Pobiga ei ole mul kahjuks või õnneks tegemist. Escortil ja bemmil on silma ja tunde järgi ühepaksune plekk kasutusel, seega võib arvata et kuskilt 60ndate lõpust alates pole "plekimood" enam suurt muutunud.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - taruvaras - 08-04-2008

Plekil- plekil- ja plekil on ikka väga suur vahe, olgugi, et nad uuena on kõik silmaga eristamatult ühesugused haljad ja nende kvaliteedil vahet ei tee. Ka ei ole kursis nende spetsiifiliste markeeringutega.
Kuigi juba omajagu aastaid turjal, tuleb kogemusi ikka ja jälle juurde. Mina jõudsin veendumusele, et autoremondi juures ma enam juhuslikku haljast külmvaltsplekki ei kasuta. Ja seda kahe ereda näitevaral. Nimelt möödunud aasta kevadel näidati mulle "maanteemuhku" mis üleni oli umbes nädalapäevade jagu tagasi läbi käinud liivapritsust aga jäi peale seda ajapuudusel kohe kruntimata. Mind hämmastas, et tehaseplekk ei olnud hakanud kohe roostetama, väheke ainult läbiva roosteaukude servades. Kuid kunagised, ilmselt aastaid tagasi koopa servade uue plekiga lapitud kohad oli kogu selle pleki ulatuses täielikult kaetud pindmise pruunikaspunase roostega ehk piltlikult öeldes "rebased". See nägemus tegi selgeks, et plekil ja plekil on ikka tõesti vahe.
Teine juhtum seoses naabrimehe VW pisibussiga, mille küljeuksel sai välisplekil alumine serv umbes 10 cm ulatuses välja vahetatud. Peale sai ju küll värvkate, kuid seest jättis ilma igasuguse kaitse katteta. Ja see uus haljas külmvalts plekk roostetas auklikuks juba kahe! aastaga, seda seest väljapoole.
Kolmandaks tegin sügisel, vist septembri või oktoobri kuul meelega sellise katse: võtsin kaks plekitükki, üks neist uus külmvaltsplekk, teine mingi volga 21-e esitiivast väljalõigatud plekitükk. Mõlemad pritsutasin liivaga haljaks ja viisin õue atmosfääri tegurite kätte, kuid räästa alla otseste sademete eest varjule. Tulemus oli paari nädala pärast avastades (vahepeal läks katse hoopis meelest) sama, nagu "muhu" juhtumil, külmvaltsplekk oli tõmbunud samuti "rebaseks", tiivaplekk aga haljas, paari kergelt punaka laigukesega, mis tundusid olevat tekkinud veetilga pritsmete tagajärjel. Pole keemias tugev, kuid mulle näib, et mida suurem on süsiniku hulk terases, seda roostealtim on
Katse näitas seegi kord, et auto enda tehaseplekk on tehtud kvaliteetterasest.
Järeldus: kui vaja teha mingeid plekitöid igapäevasõiduki kallal, tuleks kasutada võimaluse korral ikka autol varemalt kasutatud plekki, mida on võimalik saada ka suht suuri ja siledaid pindu, kasutades vana katust, kapotte jne. Vene sõiduautode kvaliteetseks kereplekiks võib lugeda 60-70 -ndail kasutatud. Aga 80-ndate teise poole autode plekki sõi rooste ikka päris isuga.
Uunikumi ülesehitamisel, mida hiljem vast aint suiti kasutatakse, ei ole selline plekivalik vast väga oluline, aga siiski.
Roostetamisele allub halvasti ka Ruukki tavaline värvitud katuseplekk, mida valmistatakse nii õhemaid 0,45...0,7 , kui ka paksemaid 0,7..1,5, mille paksus sobib ka auto kere kohendamiseks. Sellel plekil isegi ketaslõikuriga lõigatud serv ei lähe kergasti roostetama, kääritega lõigatult jääb aastateks haljaks. Mina pean sellist plekki kvaliteetseks, lisaks mitmed (s.o. 4 kihti) kaitsekihid enne värvi. Keevitustööde juures tasub ainult keevitatav koht plekil värvist puhastada, ülejäänud plekk võib jääda oma värvi alla, millele hiljem saab muud värvi ja pahtlit peale kanda. Plekksepa seisukohalt ei ole see plekk nii plastiline, kuid hea tahtmise juures on kõik võimalik.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - kOll - 08-04-2008

taruvaras Kirjutas:Plekil- plekil- ja plekil on ikka väga suur vahe, ...

+1

ise olen teinud samase ilmastikukatse just ruukki ja ukrameti materjalidega.
Tulemuseks: autodel kasutaksin ainult RUUKKI plekki ja FORSTERi karprauda, ukrametist võetud toru- ja talamaterjalist saab siis igast konstruksioone ja abivahendeid garaazi ja majapidamisse valmistada.

PS tegelikult on juba peale vaadates ruukki ja ukrameti materjalid eristatavad, ruukki on tunduvalt heledam.

RE: Kust saaks plekki kere keevitamiseks? - wax - 08-04-2008

Ma olen ka ikka just täpselt samal põhjusel, millest eespoolkirjutajad juttu tegid, kasutanud alati mõnd kapotti või katust "doonorina". Nurgast lömmis kapoti saab olenevalt lammutusest ju kuni 50 krooniga kätte Smile

Ja plekki on seal ikka oma mitu ruutu Smile