Moodne orjandus. -
IIIFFFAR - 09-04-2008
Leidsin sellise mõttekäigu ühest majandusfoorumist. Tooksin Teilegi lugeda.
Tsitaat:kui vanasti sai orjastada inimest või ka rahvaid tule ja mõõgaga, siis tänapäevaks on asi muutunud. Orjastada saab hoopis peenemalt - nii et "ori" ise seda ei märkagi, on kuulekas ori ja lisaks kiidab orjaksolemist takkagi.
Autoostuga ennast orjaksmüümine muide pole ainuke näide, küll aga on parim, sest automüügi firmade juures paistab see suurepäraselt välja ja summad mida orjad oma isandatele tassivad on sellised mida võib võrrelda ainult ehk pühasse usku andunud inimesed oma koguduse jaoks teevad - kõik hinge tagant ära! Peaasi, et metall-loomake liiguks.
Autovaldkonnas on hämmastav kui peenelt käib kogu protsess ja kui peenelt on ära lõigatud kõik teed et orjapõli lõpetada.
Missugune on see püha inseneri töö, kes arvutab viimse peensuseni välja millal pea b roolivõimendi või kuulliigend oma elupäevad lõpetama. Just, mitte kestma vaid lõpetama. Autofirmade õudus on see kui mõni detail või konstruktsioon kestab liiga kaua. Võrreldes näiteks 80-ndatel ja 2007 aastal toodetud ca sama automargi detaile on vahe hämmastav - juba kaalus ja materjalide valikus. uued autod ei ole loodud kestma! Õigemini peavad nad kestma laitmatult seni kuni kestab tehase garantii. Kui see lõpeb peab lõppema ka raud - auto peab lagunema just sellise kiirusega, mis garanteerib piisava rahavoo varuosade service, diagnostika jms näol. Just diagnostika on asja huvitav osa. Autos sisalduv elektroonika hulk on hirmuäratav ja paneb isegi konstruktoreid endid kukalt sügama. Paljud automargid aga on ka hea diagnostikatehnikaga varustatud töökodadele õudusunenäoks. Suures osas mõttetu elektroonika, mis hävib aktiivses keskonnas sisuliselt tundidega annab tööd remonditöökodadele juba peale tehaseväravast välja veeremist. Elektroonikat ei remondita . vahetatakse detaile välja seni kuni auto tööle hakkab. Auto pungitamine elektroonikaga annab autotootjatele tulu juurde 30%. Osade markide puhul peavad orjad tassima raha kuni 45-50% rohkem!!! Elektroonia kaal pole ju auto massiga võrreldes midagi aga raha, seda toob sisse kuhjaga.
Teine "magic word" on "spetsiaalne". Spetsiaalne tihend, spetsiaalne rõngas, spetsiaalne voolik jne. Kui kunagi loll nõukogude maa kasutas suures osas unifitseeritud detaile, et lihtustada remondimeeste elu siis EU rüppes on läbiv sõna "spetsiaalne". Isegi sama automargi ja mudeli puhul on asjad suht hullud. konkreetse auto spetsiaalsus tapab isegi kataloogide koostajaid, rääkimata õnnetust orjast, kes peale paarikümnendat varuosamüüja külastust õnnest õhetab - 50 kordse hinna eest sai jupi spetsiaalset voolikut.
Moodne orjandus ei tunne piire, eetikat ega kõitumisnorme. Asja enda sees olles muutume kõik saamata aru kus on piir. puudub tõeline taustsüsteem, mille kaudu saaks ori ennast näha kui ori ta ikkagi on.
Autotootjad pole ainukesed moodsad orjapidajad. Mobiiliäripidajad, kaabel-TV, prügifirmad jt. kõik tahavad endale orja, kes sanktsioonide ja hirmude, meelituste ja illusioonide kannustatuna tassiks oma isandatele raha. Raha, raha, raha. Sest ka nemad, orjapidajad on kellegi orjad
RE: Moodne orjandus. -
Sm. Volgahuviline - 10-04-2008
Aga nii ta tegelikult ongi. Suurt valesti pole seal midagi öeldud.
Õnneks on selles orjalikus ühiskonnas ka selliseid seltskondi/inimesi, kes hindavad kiirelt väärtust kaotava uue asemel hoopis vana ja väärikat ning soovivad nende säilumisele omade jõududega nii palju kaasa aidata, kui vähegi võimalused, finantsid ja oskused lubavad.
Vahet pole, on selleks säilitamist vajavaks objektiks siis kas tsikkel, auto, maja vms.
RE: Moodne orjandus. -
stihl - 10-04-2008
Vastaks midagi ka autotootjate kaitseks.
Mis siis juhtuks, kui tänapäeva auto ei oleks programmeeritud lagunema....?
Mercedes proovis seda (W123 ja pisut ka W124 ntx) ja äärepealt oleks otsad andnud. Kiirelt võeti kasutusele "meetmed" ja tänapäeva mersud on juba normaalsed, s.o. ei sõida naljalt miljonit.
Kui mingil pressikonverentsil üks kavalpea ajakirjanik küsis mersu tootmisdirektorilt, et miks te enam ei tee selliseid autosid, mis ei lagune, vastas see midagi umbmäärast, et siis ei oleks rahul meie ega meie kliendid....
Audi proovis mingil ajal oma 80t ja 100t tsinkida. Mis selgus? Mõni idioot (tehase seisukohast võttes) sõidab selle autoga tänapäevani.
Kellel seda jama vaja on?
Volvo mitte ainult ei proovinud, vaid tegi nad ka valmis: 240; 740 ja 850 sai nimeks ja mis juhtus? Mitteorjad ostsid selle auto ja sõitsid ja sõitsid ja sõitsid jne...ja uusi volvosi enam ei ostetud. 30a sõitsid.
Ja mis Volvo tehasest sai?
Rootslastele ta igaljuhul enam ei kuulu ja kõik teavad, mis sai...
Tuli ameerika onu ja V70e esitule ajus on juba pisike kiip, mis loeb, mitu korda esitulesid kasutatakse ja hoolitseb selle eest, et see arv üle 6000 korra ei läheks. Siis saad uut tuld osta.
Sama läks Saabiga. Ja hea veel, et nii läks. Kuulub, vähemalt, valgetele inimestele.
Mida ei saa just öelda Jaguari ja Land Roveri kohta....
Ja tahtsingi küsida, et kas tahate, et ka Audi, BMW, Porsche, MB, GM, Ford, jne kuuluksid samuti hiinlastele ?
Kui nad oma kuulliigendit ei programmeeriks 100 - 200 tuhande peale lagunema, siis, suure tõenäosusega, ka varsti nii juhtuks.
Lihtsalt elu on selline.
Neid uusi asju ei pea ju koguaeg ostma. Võtke ntx. W123, vahetage kolvirõngad ära ja sõitke veel üks miljon spidole otsa, mis te nutate. Pole vaja koguaeg naabrimehe ees eputada.
Ja need, kes majandusfoorumis sõna võtavad, võiks majandusest natuke jagada ka....
Pole võimalik toota igikestvat autot ja samal ajal ise tootjana ellu jääda.
RE: Moodne orjandus. -
stennadi - 10-04-2008
Mina isegi olen seda meelt, et me elame veel sellisel ajal kus vana head rauda on vabalt käes ja varuosi neile masinatele samuti. Selle asemel, et nukrutseda tuleks võtta lahti Kuldne Börs ja osta omale W124 mersu, neid on lademes. Kes väga tahab leiab mõne W123 ka. 200 seeria Volvosid paistis ka olema.
Elu on lill. Ei pea alati orjama.
Kütusehinnad on veel talutavuse piires, vana rauda veel on. Viimane aeg seda nautida mitte panku ja autotööstureid orjata. See aeg kaua ei kesta.
RE: Moodne orjandus. -
ryblik1 - 10-04-2008
nothing personal.... its just business.
muideks enamik vanu opeleid on põlvkondade lõikes unifitseeritud,kuigi infot paraku valdavad vaid asjatundjad.aga alates 90date algusest on ka see vana mark pööranud spetsiaalosade ja vähekestvate sõidukite tootmisele.
mis puudutab mersut siis sõbral oli taksoks tehaseettevalmistusega w124 .autol on juba neljas mootor ja omaniku väitel on nyydseks 1,7miljonit läbitud ning kuna ta loobus taksojuhiametist siis on auto müüdud ja kulgeb teise omaniku käe all jätkuvalt.see kõnealune takso tuli saksimaalt kellal 600000 ja arvestades et kell keris ringi peale ja läks uuele siis on see tõesti igiliikur.ps käigukast on auto all nyydseks 4 sest 5se vastu vahetatud.kuigi esimese kastiga tuli tal 1,6miljonit ära.auto kulges tartus ligi 5a kahe mehe käes kahes vahetuses.ning käis ka mitu ringi saksamaal autoostureisidel ja muus asjus.
ning veel kunagi sai ostetud 1988a opel senator 3,0.kellal oli ees 260000 aga üllatus ootas siis kui pagasnikust tuli varuosade hulga alt välja sama auto orig spidometeer mille odomeeter näitas 780000.esalgu ei uskunud et nii võib olla kuid vana omanikuga rääkides tunnistas et vaheas jah kella ära.omanik oli unustanud selle sinna asitõendina....
kuid nyyd sõbrast kel 2002 nissan primera universaal. läbisõit 179000 ja mootor on suht surnud.veel kulgeb kuid mitte nii nagu peaks. vend kurdab et oma korralikult töötanud vana mondeo selle vastu välja vahetas.tunnistas ausalt et naabrist parem olemine on erakordselt kulukaks läinud.ja rahu et auto töötab veatuslt enam ei ole.
ise leian et kulgeks veel mõned aastad muretult kap remonditud 1986a opel senator 2,3td ga.öko ja lihtsa ning tugeva veermikuga.muretu auto.
see et mõni autofirma tsurkade kätte üle läheb ei ole üldse mure.tootku vähem kuid kvaliteetsemaid sõidukeid.liiast ületootmise ja müügilanguse viga on pigem mõttetult üledisainitud ja liiga keerulise ning lagunemisalti auto taga.
kuid siiski respect ka vanadele ja tugevatele volvodele.(raudselt tagaveolised)
vot nii.
RE: Moodne orjandus. -
stennadi - 10-04-2008
Volvodest nii palju, et omasin kunagi Volvo 142-te mille läbisõit minu kätte jõudes oli 1 142 000 ja sellel autol polnud isegi istmed puruks kulunud (paarist kohast oli õmblus lahti) Auto tervikuna toimis kenasti.
RE: Moodne orjandus. -
denis23 - 10-04-2008
kuulge, vennad vahindred)))
ei õigusta kaasaegseid autotootjad, aga...
ausalt öeldes nende "1 000 000 km" mersude puhul kehtib lihtne "suurte arvude" reegel.
ei ole w123, w126 ega w116 mingid igikestvad sõidukid.
olen näinud küll paljud ribideks sõidetud 80-ndate mersud, ning nende läbisõit jäi enamasti 300 000 piirisse.
Endal on üks W116, millel on spidometril teine ring peal, ning ausalt öeldes ei ütleks et see on mingi igikestev auto.
Korrosiooni osas ükski 80-ndate MB erilise vastupidavusega ei paista. Sama puudutab salongi, vedrustust jne.
Pigem on asja toetuseks MB soodne varuosapoliitika ning MB omanike kõrge valmisolek auto peale raha raisata.
Siinkohal tuleb meelde endise riigikantselei W126 lugu, mida olen näinud - tänu heale hooldusele ning omaniku rahakotile, auto oli 400 000 sõitnud ning heas sõidukorras.
RE: Moodne orjandus. -
pppp - 10-04-2008
stihl Kirjutas:...ja uusi volvosi enam ei ostetud.
Volvo teemaga pole kursis - äkki oli neil tõesti uute sõidukite müümisega probleeme - aga enamuse "igiliikurite" valmistajate suurimaks probleemiks, nagu mina aru olen saanud, olid liig kõrged tootmiskulud.
RE: Moodne orjandus. -
raul - 10-04-2008
Ja seda olete mõelnud, kui palju maksavad uue auto lisad ja erinevad ? Kuidas saab näiteks üks mootor maksta teisest mootorist kümneid/sadu tuhandeid rohkem, kuigi praktikas on vahe kubatuuris ja mõnedes jubinates.
Hea näide on ühe margi "halva tee pakett" mis maksab uut autot tellides umbes 7000 krooni. Aga tellides "tavalise" vedrustuse ja hiljem ostes esindusest need samad puksid, mis autot kergitavad, on nende pukside hind umbes 600 krooni...
Ning lugedes uute autode hoolderaamatuid, siis kaovad ära vaikselt kõik hooldamisel tehtavad sõlmede õlitamised, hooldamised ja agregaatide õlivahetused. Sest näiteks õlid on "eluaegsed", st õli kestab sama kaua kui seade
RE: Moodne orjandus. -
Jesper - 10-04-2008
No keegi ei keela oma autol õli normaalselt vahetada, tavapukside asemel polypuksid installida, jms. Ja noh mis puudutab orjamist siis keegi ei käse üldse müügimöla õnge minna ja uue autoga sõita. Neid tooteid on üldse vähe, mis kohe karbist välja võttes nii töötavad nagu vaja, ikka on vaja midagi parandada. Auto puhul võtad mutrivõtme ja kruvid paremad jupid külge, aga mis teha kui näiteks teleka menüüd ei meeldi?
Peale selle pole see vastupidavuse asi nii hull midagi, lihtsalt õige mark tuleb valida. Civic Type-R ja S2000 mootorid teevad kõvasti üle 8000rpm, on elektroonikat silmini täis ja sealjuures väga vastupidavad - maailm ei ole ainult Stuttgart
RE: Moodne orjandus. -
vdp - 10-04-2008
Igikestvaid autosid toodab veel vähemalt üks firma maailmas:
http://www.bristolcars.co.uk
Paraku on nad üsna kallid, kuid see-eest lubab tootja, et auto peab omanikust kauem vastu. Seda võib vist eluaegseks garantiiks nimetada
Aga mis puutub tavalistesse autodesse, siis on liiga vastupidavate autode tootmine nii autoesinduste kui tootja majandushuvidega vastuolus. Esimene tahab teenida suuri kasumeid varuosamüügist ning teine müüa inimestele uusi autosid, kui vanad juba lootusetult ära lagunenud on. Liiga head autod viiksid leiva mõlemi laualt - nii lihtne see ongi. Pealegi, ega ostjate enamus ei nõuagi, et auto 30 aastat vastu peaks, nad kavatsevad sellega 2-3 aastat sõita ja siis uue osta.
RE: Moodne orjandus. -
valdo - 10-04-2008
vdp Kirjutas:... ostjate enamus ei nõuagi, et auto 30 aastat vastu peaks, nad kavatsevad sellega 2-3 aastat sõita ja siis uue osta.
2-3 aastat on ikka liialt väike aeg! Kui eeldada, et tüüpiline juht sõidab aastas 15-30 tuhat km, siis selle ajaga saavutatakse läbisõit 30-90 tuhat km, mis on ju tegelikult vaid käiguosa sissesõitmine kaasaegsete autode korral, ei enamat.
Miski 300-500 tuhat peaks ikka üks tavaline auto vast vastu pidama. Ma usun, et enamik selle foorumi lugejaid on valmis ostma uue auto ning siis seda nimetet läbisõidu vältel kasutama (nagu mina olen kahe autoga juba teinud)...
RE: Moodne orjandus. -
praud - 10-04-2008
Pole siin hädaldada midagi, ise oleme me seda kõike ju tahtnud

Raha peab ju ringlema ja tehnika arenema, kui pole üht, siis pole ka teist, see on nüüd auto näidet silmas pidades. Pigem on asi selles, et rohked võimalused blokeerivad ära mõttevõime ja korraga avastatakse, et oleme ennast igast otsast "ära liisinud", kätest-jalust seotud. Loomulikult ma mõistan uutesse autodesse sisse programmeeritud surma problemaatikat ja endalegi pole see just meeltmööda, aga uus auto on igaühe vaba valik. Samas me kõik tahame vaheldust, 30 aastat ühe autoga on ka suht muserdav. Eks neid "orjastavaid parasiite", kes tahaks end sinu vereringesse istutada on tõesti palju, sest see on ju kõige kindlam ja püsivam sissetulek. Lisaks sellele oleme me kõik Eesti Energia orjad, oma kõhu, ihade ja muude hädade rahuldamise orjad. Elagu ike!
Lisaks omalt poolt ka ühe mõttetera, nimelt on ka inimene programmeeritud surema.
Priit
RE: Moodne orjandus. -
valdo - 10-04-2008
Mina vaataksin seda asja veidi teise, globaalse poole pealt. Loomulikult peab tehnika arenema ning uuenema aga... see areng peab toimuma mõistlikes piirides ning seotud valdkondades kooskõlastatult. Ma mõtlen siin kooslust
auto + teed, sest need tegutsevad ju koos ja sõltuvad üksteisest.
Autod on meil uued - igapäevaliikluses kohtab väga harva vanemaid kui 10-15 aastat vanu autosid. Aga teed? Eestimaa teedevõrk pärineb enamikus 1960-80ndate aastate suurest rekonstrueerimisajast, millele vaid ülipisikesel määral on lisandunud taastatud EV ajal rekonstrueeritud/ehitatud lõike. Kontrast uute autode soetamistempo ning teede rekonstrueerimistempo vahel on viimased 17 aastat olnud mitte ülisuur, vaid lausa
üli-kolossaalne!!! Ja selline kontrast tekkis 1990ndatel seoses taastatud EVga, nõukaajal seda ei olnud.
Ma usun, et kui riigil või ühiskonnal tervikuna oleks õnnestunud viimase 15 aasta jooksul kuidagimoodi moodsate autode mass-soetust veidigi piirata (nt iga mahakantud/väljavahetatud auto läbisõitu 50-100 tuhat pikendada) ja kuidagipidi oleks samade vahendite õnnestunud/suudetud arendada tee-ehitust, oleksid tulemused olnud märkimisväärsed. Usun, et meil oleks eelnimetet 17 aasta jooksul õnnestunud mitte üksnes välja ehitada neljarajaline Tallinna-Tartu maantee, vaid lisaks veel täies pikkuses neljarajalised Tallinna-Ikla ja Tallinna-Narva teed, neljarajaline Tallinna ringtee, Saaremaa sild, kõik probleemsed liiklussõlmed (Tallinna Ülemiste ristmik, Põhjaväil, Lõunaväil, nn teine ringtee, Habersti ristmik, Pärnu ümbersõit, Tartu uued sillad ja kahetasemelised ringteeristmikud jms), samuti viia mustkatte alla enamik seni veel kruusakattega olevaid väiksemaid (ca 5000 km) riigimaanteid. Ehk siis - lugesin siin üles hädavajalikuma miinimimumprogrammi, mis viiks Eesti teedevõrgu ühe arenenud Euroopa riigi normaalse teedevõrgule veidikegi lähemale. Võrdluseks - majanduslikus mõttes mitte just väga edukas Poolas on kruusateede osakaal ka pisikeste teede osas üli-üli-pisike (imestasin ka ise seal ringi sõites seda).
Oi kui palju olen ma Eesti peal ringi sõites seda mõelnud, et teede areng on autopargi arengust millegipärast kolossaalselt maha jäänud! Ja veel rohkem olen sellele mõelnud arenenud Lääne riikides (nt Soomes) ringi sõites, kus niisugust üliteravat kontrasti teede ja autode vahel ei ole.
Võib ju öelda, et heal majanduslikus seisus oleva lõppkasutaja esmane huvi on uhke auto ja siis alles head teed, aga tegelikult see nii ei ole. Mulle meeldiks küll pigem kulgeda veidi vana, kuid siiski rahuldavas tehnilises korras 1990. aasta Ford Sierraga mööda neljarajalist rahuliku liiklusega Tartu-Tallinna maanteed ja siseneda linna probleemivabalt rekonstrueeritud Ülemiste ristmiku kaudu, selle asemel et sõita näiteks 2005. aasta Lexuse või BMW X5 luksusdþiibiga mööda liikluskoormusest umbes, ohtlikku, seasabana keerutavat, auklikku ja närvilist praegust Tartu-Tallinna maanteed. Ning kulutada tipptunnil Tallinna sissesõiduks ca 30-50 minutit (kallist töö)aega ja sellega koos ka lugematu hulk oma närve. (Taustateadmiseks - Tallinna-Tartu maantee õgvendamis- ja rekonstreerimistööd algasid 1928. aastal. SIC!)
RE: Moodne orjandus. -
peeterpaul - 10-04-2008
valdo Kirjutas:Miski 300-500 tuhat peaks ikka üks tavaline auto vast vastu pidama. Ma usun, et enamik selle foorumi lugejaid on valmis ostma uue auto ning siis seda nimetet läbisõidu vältel kasutama (nagu mina olen kahe autoga juba teinud)...
Kurvastusena adun, et kuulun vähemusse. Mina vahetaks hea meelega 150 000 pealt igapäeva-auto ära. Selle näidu kerib aga minu massin ette kiiremini kui kolm aastat nii, et lõpus pean alati kannatama.
Majanduslikust aspektist rääkides - päris kindlasti lõviosas uutest autodest on liisitud. See tähendab, et tegelikult ei OSTETA auto, vaid tegelikult makstakse igakuiselt lõbu eest, et on olemas veerevad rattad. See on päris suur erinevus kuuekümnendatega võrreldes, mil enamus masinaid osteti.
RE: Moodne orjandus. -
valdo - 10-04-2008
peeterpaul Kirjutas:Kurvastusena adun, et kuulun vähemusse. Mina vahetaks hea meelega 150 000 pealt igapäeva-auto ära. Selle näidu kerib aga minu massin ette kiiremini kui kolm aastat nii, et lõpus pean alati kannatama.
Mis juhtub 150 tuhande pealt ühe moodsa autoga? Ma kardan, et mitte midagi, kui sellega ontlikult ringi käia - käia regulaarselt hoolduses, kasutada kvaliteetset kütust/õlisid, mootorile/käiguosale mitte liigset vatti anda (gaasi põhja mitte vajutada, üle 3000-3500 rpm mitte lasta, suure kiirusega kurve mitte võtta, järske liigutusi mitte teha jms) vaid selle asemel mõistlikku koormust, vahel pesta seest/pealt/alt jne.
See kehtib minu hinnangutel ka mitte üksnes nn mainekate tootjate korral, vaid ka halvema kuulsusega markide juures. Kui ma 8 aastat tagasi uue Lada ostsin, siis öeldi ka mulle, et ega üle 100-150 tuhande Sa sellega ei sõida - laguneb ära. Tegelikkus kujunes selliseks, et 8 aasta jooksul sõitsin ma selle autoga läbi 350 tuhat km ja ilma ühegi suurema remondita - piirdusin vaid kuludetailide vahetamisega! Praegugi on seesama masin veel rahuldavas korras, kütust ülemäära ei võta, õli ei söö ning plokikaant pole veel kordagi maha kruvitud...
Usun, et kui ma oleksin 8 aastat tagasi ostnud mingi korralikuma (ja kallima) auto, oleks see ka veel pikemalt ja veel paremini kestnud.
Samale probleemile saab otsa vaadata ka nn globaalaspektist lähtudes - ühe auto tootmine on üks üsna suur loodusvarade, inimtööjõu jm ressursside kulutamine. Austusest nii maakera ressursside vastu kui ka inimtööjõuressursside vastu oleks ülimõistlik auto konstrueerida siiski niiviisi, et ta võimalikult kaua oma peremehi teeniks. Sest kui me ta kasutamisest eemaldame, kulub hulk ressursse ta utiliseerimiseks ning veel rohkem ressursse uue valmistamiseks. Maakera ressursid on aga teatavasti piiratud ja maailmas on oi-kui-palju üli-hädavajalikke töid, mis ressursipuudusel tegemata jäävad.
peeterpaul Kirjutas:Majanduslikust aspektist rääkides - päris kindlasti lõviosas uutest autodest on liisitud. See tähendab, et tegelikult ei OSTETA auto, vaid tegelikult makstakse igakuiselt lõbu eest, et on olemas veerevad rattad. See on päris suur erinevus kuuekümnendatega võrreldes, mil enamus masinaid osteti.
Majanduslikul aspektil on ka teine pool - finantsasutused ja nende kasumisoov. Miks peaks üks pank/liisingufirma niisama heast soovist tulema vahelüliks ilma kasumit saamata - seal on ju hulk inimesi tööl kes kõik tahavad elada ja pealegi veel üsna hästi! Seega - kui ma ostan auto otse tootja käest ilma igasuguste vahenduslülideta, saan ma tema kokkuvõttes oma rahakoti jaoks soodsamalt ja odavamalt kätte kui ma sama asja mingi liisingu vms kaudu ostaksin. Samal põhjusel, miks ma saan otse toolivabrikust toole ostes nad odavamalt kätte kui miskist suurest mööblipoest, kus on rida vahendajaid taga, kes kõik oma protsendi kaubale otsa panevad. OK, otse tootjalt ma autot ei saa, aga firmaesindusest küll. Miks ma peaksin siis lisaks mingeid tarbetuid vahelülisid veel nuumama?
Ei, pigem rügan teatud perioodi teha rohkem ja raskemat tööd ja ikka auto otse ja kohe endale välja... Või kui mul juhtumisi väga hästi läheb nagu viimasel ajal on trehvanud (kolm korda üle vasaku õla...), siis kulutan oma vabaksjäänud raha oma hobidele - vanasõidukid, vanajalgrattad, mõisate ajaloo uurimine jms.
RE: Moodne orjandus. -
denis23 - 10-04-2008
Kuldsed sõnad, Valdo!
Mis asi on autondus Euroopa moodi?
See on see, et suurem rõhk läheb suurepäraste teede ehituseks, samuti kehtestatakse raudne juhtimiskultuur.
Ja siis sõidetakse ringi imepisikeste autodega nagu Citröen C1 või Opel Corsa.
Mis on praegune Eesti tee?
Teed mitte ehitada. Likluskultuuri mitte arendada.
Selle asemel ostame kogu pappi eest Landcruiserid ning muud monstrumid, ning igaüks on endale peremees. Ah, jah, igaühel vennal peab olema ka 18 tolline naelkumm perse all, mis sest, et sõidetakse enamasti linnas.
Praeguse liiklusohutuse taseme ning teede olukorra juures ei ole minul erilist soovi sõita pisikese autoga. Kuigi, olles Euroopas alati võtan rendile nii väikest autot kui võimalik.
RE: Moodne orjandus. -
vootele - 11-04-2008
Endal samuti Carina E 96a. on sõitnud praeguseks ca.380 tuhat. Hiljuti tuli ära vahetada pidurikettad, mis olid üsna õhukeseks kulunud. Muud suurt pole autol midagi remonditud.
RE: Moodne orjandus. -
robi - 11-04-2008
valdo Kirjutas:käiguosale mitte liigset vatti anda (gaasi põhja mitte vajutada, üle 3000-3500 rpm mitte lasta,
Tegelikult peab igale masinale regulaarselt "valu andma" siis on katlas tuli hele ja ei teki sadestusi ja ummistusi. Sõbra bmw 750 e32 mille ta "ringi" vahetas oli eelnevalt rahuliku sõidustiiliga meesterahva käes, tulemuseks oli katalüsaator umbes. Peale korralikku maantesõitu on asjad paremaks läinud ja mootor taas lahti sõidetud. Täpselt samad ilmingud olid ka tema ülemuse ema vw golfil. Vanem naisterahvas sõitis mootori lihtsalt kinni.
Ülanukkvõllidega masinatel kipuvad need meelega madalatel pööretel sõites õlitusega probleeme tekkima.
Aga see siia siis veidi teemavaliselt. Lihtsalt jäi silma.
Mis teemasse puutub, siis alles eelmisel kuul tõi sõber esindusest citroen c2 millel tuli käetugi esindusest välja pöörates istme küljest ära
RE: Moodne orjandus. -
Tegelane5 - 11-04-2008
Ma arvan et selle lääne euroopa eriti ntks Itaalia väike autode eelistamise taga on ikka reaalsed põhjused, nagu parkimiskoha leidmise hõlpsus (või pmtslt võimalikkus) kitsad tänavad jne. Ja liiklemis kultuurist kunagi ju isegi mingi minister kurtis seal et punase tulega ristmiku ületamine nende "rahvussport" on. Itaallane jälle imestaks hrustsovkasse sattudes et kas eestlasele tõesti meeldib nii väike köök