Nõukogude inseneride leidlikkus -
indrek - 24-08-2008
...ehk 8 võimalust madelauto tühjakslaadimiseks. Minule jätkus igal juhul tükiks ajaks imestamist, ehk ka mõnele teisele foorumlasele.
Allikas:
Avtomobil. Eksplutatsija i Remont. Izdatelstvo "Sovjetskaja Entsiklopedija"; Moskva, 1968
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
PETSS - 24-08-2008
Tolle auto kallutamisega ise kokku puutunud,ei näe tolles miskit erilist.Küll aga naljakad lahendused 4-8ndani.Selle puhumise idee peale 4-5 pildil wist ei tuleks isegi joogisena.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
Timm - 24-08-2008
Kutsuge mind lolliks, aga ma ei taba ära, kuidas töötab tõsteseade aparaadil nr.2. Keegi targem võiks ära seletada.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
Huck - 24-08-2008
Nr.2 paistab olevat nö. kruvitungraud. Umbes nagu tavalised töökoja tõstukidki.
Edit: Kuigi põhjalikul vaatamisel ei paista mootor ja sambad mingi ahelaga seotud olevat. Aga noh, see pole ka foto vaid pigem illustratiivne joonistus
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
dad - 24-08-2008
Vintlattidega?
Dad.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
IIIFFFAR - 24-08-2008
Timm Kirjutas:Kutsuge mind lolliks, aga ma ei taba ära, kuidas töötab tõsteseade aparaadil nr.2. Keegi targem võiks ära seletada.
Ehk nigut kruvitõstuk. Muist töökojatõstukeidki sedamoodi.
Narva kutid (elekter siis) ajavad suurt kruvi ringi, mille küljes olev mutter siis voolu suunast sõltuvalt tõuseb või langeb. Mutri küljes on tõstuki platvorm.
üsna lapsik seletus sai, sorry , ehk said siiski mõttest ka aru.
samal moel elektri seletus:
Narvas tüübid topivad laetud elektroni torusse, see omakorda lükkab eesolnud elektronid edasi. Meie laelambini jõudes elektron annab oma laengu pirni hõõgumiseks ära ja tagant tulevate seltsimeeste poolt tõugatakse teist toru pidi Narva tagasi, kus elektrikud ta jälle täis laevad ning uuesti torusse topivad.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
IIIFFFAR - 24-08-2008
Järgmine küsimus VEEL targematele vanematele kodanikele. Mota ehk näiteks oskab öelda miskit.
Sarnast esimeste piltide kallutamise süsteemi nägin esimest korda miskilt uudismaa pildilt siinsamas foorumis paar aastat tagasi.
Siis käind plõks: Kas sellesinase süsteemi tarbeks ongi meile tuntud nõukaveokatel nood konksud stange küljes?
Kinnitage palun või lükake ümber.
Millekski muuks nad ju suurt ei kõlba. Pukseerimiseks jah, ent vaid vedamiseks, jäiga lüliga pidurdamiseks ju mitte.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
motamees - 24-08-2008
PETSS Kirjutas:Selle puhumise idee peale 4-5 pildil wist ei tuleks isegi joogisena.
Tegu ikkagi enneolematult suure survepesuriga.
Vanasti lükati/tõmmati ka buldooseriga madeli kast puhtaks. Buldooseril oli selleks eraldi ülemine (kõrge) roop. Midagi seitsmenda süsteemi taolist.
Kindlasti oli vanal ajal kõige levinum kasti tühjendamise viis "Vanjabuldooser".
Ka laadimine karjääris käis käsitsi. Selleks olid eraldi mehed. Esimeste ekskavaatorite ilmudes otsustasid nad kord kopaga võidu laadida. Kühveldasid koorma kiiremini peale, kui kopp. "Piilu'l" (nii kutsuti neid) oli nii pisike kopp, et praegu seda vaadates hakkaks igaüks naerma.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
PETSS - 24-08-2008
Minu kogemused säänsete kallutamistega pärit Kashastanist 86 aastast..Ei olnud seal mingeid trosse,tollel tõstewärgil olid midagi tõkiskingade moodi asjad.Auto sõitis peale ja juht wõi siis keegi lükkas kangiga need tõkised rataste alla.Rehve ,mis pealesõidul puruks aeti ,neid ikka oli kotiga.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
motamees - 24-08-2008
IIIFFFAR Kirjutas:Siis käind plõks: Kas sellesinase süsteemi tarbeks ongi meile tuntud nõukaveokatel nood konksud stange küljes?
Kinnitage palun või lükake ümber.
Millekski muuks nad ju suurt ei kõlba. Pukseerimiseks jah, ent vaid vedamiseks, jäiga lüliga pidurdamiseks ju mitte.
Nende esimeste konksudega saab väga edukalt jäiga lüliga vedada ja ka pidurdada. Ta ei saa kaelast ära tulla. Jäik lüli tuleb konksu haakimiseks püsti tõsta ja siis alla keerata, nii et konks läheb läbi augu. Vedukile taha haagituna aga ei saa jäik lüli püstiasendisse tõusta. Kolises ja loksus küll kõvasti, aga töö tegi edukalt ära.
Need konksud kõlbavad ka muuks otstarbeks. Vaguni platformile kinnitati auto just nende konksude kaudu.
Kindlasti võis kallutamisseadmel ka nende konksude abi vaja minna. Insener võis ju nii mõtelda, aga tavaelus pole keegi neid kindlasti kinnitanud. Aeg oli selline lihtsalt, kus kõigest oli pohui.
Trossiga pukseerimisel tõmmati palju konksusi eest ära. Väike tähelepanematus, tross läks lõdvaks ja siis pinguli minnes konks lendaski. Tol ajal ju kapronkõisi pole olnud. Mõelge foorumlased, kui palju on teil pukseerimisel kõis vastu maad lohisenud. Peaaegu iga kord võite (trossiga pukseerides) kinnitusaasast ilma jääda.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
anski - 25-08-2008
Selline lahendus Kuubast:
http://www.flickr.com/photos/bagheia/854632364/sizes/l/
http://www.flickr.com/photos/bagheia/854610309/sizes/l/in/set-72157594489956597/
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
ErkkiS - 25-08-2008
Insenerileidlikkus...Pigem suutmatus konstrueerida-valmistada väikeste gabariitidega, töökindlat, automatiseeritud hüdraulikaseadet veoauto kasti tõstmiseks. Ju selleks vajalikku metalli läks vaja sõjatehnika tegemiseks ja täpse käega treialid valmistasid hüdrosüsteemide asemel mürske.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
oxygen - 25-08-2008
Aga sa vahi kuidas seal Kuubal see ZIL-i kabiin läigib
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
indrek1000 - 25-08-2008
Vähetõenäoline et ka sealt sellise kallutamise peale koorem maha tuleb, suht tihedasti koos teine.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
mossepower - 25-08-2008
oxygen Kirjutas:Aga sa vahi kuidas seal Kuubal see ZIL-i kabiin läigib 
Värv on tore, aga ilukilpi õiges mõõdus ei olnud vist võtta neil...
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
IIIFFFAR - 25-08-2008
ErkkiS Kirjutas:Insenerileidlikkus...Pigem suutmatus konstrueerida-valmistada väikeste gabariitidega, töökindlat, automatiseeritud hüdraulikaseadet veoauto kasti tõstmiseks. Ju selleks vajalikku metalli läks vaja sõjatehnika tegemiseks ja täpse käega treialid valmistasid hüdrosüsteemide asemel mürske.
Küsimus polnud ehk isegi mitte nõukogudemaal mitte suutmatuses. Sõjatehnikaks olnud ju igatsorti suutlikkust küll ja küll.
Vast lihtsalt majanduslikus otstarbekuses. (isegi nõukogudemaal!!)
Kui kusagil, nagu näit. stepis viljaveol hirmpalju ühesuguseid autosid ainult ühesugust operatsiooni sooritamas, siis sada X korda odavam ehitada üks kallutusseade sajale autole kui ehitada kallutusaparaat igaühele neist, saati kui nood autod nagunii miskit muud ei tee kui samas paigas viljakoormaga edasi-tagasi sõeluvad.
Tsentraliseeritud juhtimisel omad võlud ja eelised ka säästupoliitika tarbeks.
Iseasi muidugi kui hästi too süsteem just toimis ja et toosinane sääst teisal lihtsalt vasta taevast lasti...
Mõte muidugi mõneti mõistlik, peaaegu nigu utopistliku kommunismi teooria, ehkki sest kunagi asja ei saanud, lähema 500 aasta sees tõenäoliselt ei saa kah, inimloom täna selleks veel liig väiklane olend.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
hulgus - 26-08-2008
nn uudismaast ja autodest.
Vilja veoks kasutati hooajal NA kastiga autosid, Gaz 66, Zil 131 olid tavalised ja ega muu tehnikaga olekski sealt põllult vilja kätte saanud, paljudes kohtades olid kombainid roomikutel, ja elevaatorini 100-200 km, küll otse üle põllu, küll mööda jõeservi jms. teed elevaatorini oli lihtne leida, tuli lihtsalt järgida kollast jutti teel, kurvid olid eriti silmatorkavalt tähistatud.
Ise küll vedama ei pidanud, kuid igal suvel tuli mõned autod "uudismaaks ette valmistada", st võeti mistahes pealisehitusega auto, putka maha ja kast asemele. Sügisel külmade saabumisega võeti tross, või "lips" kaasa ja toodi auto tagasi, õigemini küll see, mis alles jäänud.
Teemast kah.
Selliseid kallutus seadmeid võib siiani (vähemalt hiljaaegu veel) leida kohalikes elevaatorites. Iseasi palju neist töökorras on. Tavaline oli see, et 6-9 m portedega poolhaakega veeti vilja.
üks eelmainitud "kollane kurv" oli just minu maja ees ja tõsteseade pool km eemal.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
ErkkiS - 26-08-2008
Jään ikkagi arvamuse juurde, et suutmatus. Ja siis selle kompenseerimiseks mingid imelahendused, mis väga hästi sobivad ajurünnakus genereeritud lahendustena a la " mitu varianti on autokastist mingi asja kiiresti mahalaadimiseks ?
Kahtlemata võib teatud tingimustel kastist vilja mahapuhumine olla hea idee, samuti mingi puisteaine mahatõmbamine jne. Hoitakse kokku sadadele autodele tõstehüdraulik paigalduse arvelt. Mingis mõttes loogiline. Samas, vilja koristatakse 1-2 kuud aastas, kas ülejäänud osa ajast see autopark siis lihtsalt seisis ja amortiseerus. Mis oleks suht ebamajanduslik. Või loobiti muud materjali labida-kühvliga peale ja maha, mis on jälle ebamajanduslik. Nii et kopiku säästsid, rubla kaotasid.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
motamees - 26-08-2008
ErkkiS Kirjutas:Samas, vilja koristatakse 1-2 kuud aastas, kas ülejäänud osa ajast see autopark siis lihtsalt seisis ja amortiseerus.
Nagu eelpool mainiti oli palju autoid sõjaväe omad. Ka autojuhid olid enamuses sõdurid/kordusõpputel. Mida siis nõukogude armee teeb nii suure hulga isekallutjatega.
See aeg, kui need meetmed välja töötati polnudki venemaal isekallutajaid.
Asja tuleb ikka võtta selles kontekstis, millal see oli.
RE: Nõukogude inseneride leidlikkus -
rollfix - 26-08-2008
Aastal 1987 sai ise käidud NA-s olles põhja-Kazahstanis n.ö Tselinaal. Portedega autod võeti NZ-st ja ettevalmistus toimus Vilniuse lähedal. Siis autod rongile ja edasi Minsk, Orsa, Moskva, Rjazan, Kovõlkino, Inza, Kuibõsev, Miass, Maljutka, Petropavlovsk. Koha peal tehti ported tagant just sellesama kallutamise jaoks kaldu. Veeti kartulit ja roolis olid põhiliselt Leedu partisanid.