automoto.ee foorumid
Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Isemeisterdajate töökoda (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=103)
+--- Teema: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi (/showthread.php?tid=28200)



RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Basilio - 18-02-2015

Mõnel puhul olla ergutuse jaoks eraldi väike püsimagnetitega genekas samale võllile pandud. Siis ei ole midagi tarvis torni tagasi kimada.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - viplala - 18-02-2015

Kui suur see ergutus seal olema peab muidu?


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - USSR V4 - 18-02-2015

Proovi ikka püsimagnetite peale teha, võimsus niigi väike, hakka seda veel magnetvälja tekitamise peale raiskama. Jutt mittemagnetilisest võllist on õige, kui kasutada rootori enda kroonrootori poolikuid, mille vahel on magnet, sama käib ka ergutusmähise all oleva rauast "rulli" kohta, jäta see panemata, mahub rohkem magneteid. Kui kasutada magneteid otse rootori poolustena, peab kogu aluspind olema just magnetiline, et magnetväli saaks katkematult rootori ja staatori vahel liikuda. Tegin just veidi aega tagasi ühe autogeneka ümber 24 magnetpooluse peale, tulemuseks sain sama tulemuse, mis enne 12 poolusega, aga seda poole vähemate pööretega Big Grin , sellevõrra on jälle raskem ringi ajada, et sama võimsus kätte saada. Kuskil eespool (lk 6) on mul paar pilti geneka ümbertegemisest.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - karvik - 18-02-2015

Tänapäevaseid tippsaavutusi ei tea. Vanematel masinatel käis ergutus läbi mõne vatise pirni mis armatuurlaual andis teada kas akut laetakse või mitte.

Ergutus hilinemisega panna tasub ära ja tuleks panna sedasi, et kui tiivik on saavutanud mingid kindlad pöörded ja siis rakendatakse koormus. On kindlam, et labad varingusse ei lähe liiga varajase koormamise tõttu.
Kui aga kasutada auto gene enda laadimis süsteemi, tekib kaks häda. Üks on see, et pinge mastis ja pinge akudel on erinev kaabli kadude tõttu ning teine see, et akude täis saama hakkamisel lastakse tuulikul minema joosta, mis ei ole kuigi turvaline.
Üks võimalus on pingeregu tuua aku juurde. Siis aga peab masti minema viis juhet. 3 faasi ja pluss miinus ergutuse jaoks. Ergutus on muidugi peenike ja olulist hinna hüpet sellest vast ei teki.

Lisa genekas ergutuse tootmiseks on võimalus. Kuna võimu vaja ei ole, saab ta teha üsna olematutest materjalisest.

Parim võimalus on mitte üldse selleks tarbeks voolu raisata ja kasutada püsimagneteid, nagu juba mainiti. 

Hetkel ei suuda meenutada kuskohast lugesin, aga kellelgi oli esimeses nõksu üle saamiseks kett ülekandele pandud pinguti, mis tiiviku seiskudes kolis vedru abil kaugemasse nurka ja kui tuul tiivikut liigutas, siis nihkus kett koos pingutiga teise serva ja saadud hoost piisas, et esimesest nõksust üle lüüa.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - USSR V4 - 19-02-2015

See esimese jõnksu asi pole nii hull, kui kardetakse, rootorit veidi "disainides" saab selle peaaegu olematuks muuta, lisaks on siis töötamismüra ka väiksem. Osa genekaid, mis olen teinud annavad võllist (17 mm läbimõõduga) kahe näpuga üsna hõlpsalt keerata. Ja kui ongi väike "jõnks", siis sellega saavutab selle, et nõrga tuulega, mis niikuinii midagi eriti ei tooda, tiivik seisab, ja laagrid ei kulu, kui piisavalt tugev tuulehoog tuleb, mis jaksab üle keerata, tekib kohe ka tootmine. Mul on muidugi hea targutada, minu tiivikud on paljulabalised ja suure algmomendiga. Mul on üks tuulik olematu "jõnksuga" ja kerge jooksuga laagritega. see käib peaaegu koguaeg ringi ma ei tea millest, isegi siis, kui tundub, et on tuulevaikus, kasu (voolu) sellest muidugi pole.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - karvik - 19-02-2015

Eks ma olen ennast selle jõnksuvabaga ära hellitanud ja tahan saada rohkem madalast tuulest kätte. Alla 3m/s ei tooda mul praeguse seisuga ükski. Varem Lenz2 tootis aga praeguse on ta liiga põõsas, et tuult normaalselt püüda.

Üks asi mis mind veel raudsüdamikuga masinate puhul häirib on see, et neil on magnetite südamike lähedalt mööda lohistamiseks vaja energiat mida madala tuulega on niigi vähe.
Kui keegi viitsib selle tunde kätte saamiseks katse teha, siis auto gene on selleks suurepärane materjal. Ilma vooluta südamikus käib korras laagrite puhul gene suht pikalt ja vabalt ringi, aga kui vool taga, siis kaks tiiru vast käib käega antud impulsist.

See jõnksuvaba käib mul ju sedasi ringi, et kui tal veel tiivikut küljes ei olnud, siis enda lõbusamiseks tegin seda, et ajasin genele hoo käsitsi sisse. Panin auto käima, käisin kusel ja kui uuesti autosse jõudsin siis gene veel tegi viimaseid tiire. Eks seal oli oma osa ka suht suurel hoorattal, aga sedasi ta käis.

Ega muidu ei oleks mul ka seda määrde teema tekkinud. Praeguse seisuga vist hakkab Wedeldaja(WD40) mõju otsa saama ja on jälle märgata madala tuulega aeglast tiirutamist kuigi tuult nagu oleks.
Aga määrde kohapealt siin kohal tänud kaasa mõtlejatele. Hetke seisuga ostsin SKFi kirjadega määrde mis lubab -40C. Eks paistab kuis toimima hakkab. Lähipäevil tuleb määrdevahetus ära teha. Järgmine varjant oleks olnud mingi külmutusseadmete määre(-60C) mille 200g tuub maksis 34€rubla ja hetkel veel jäi ostmatta. Kui asi tehtud, annan tulemustest teada.

Esimesed tuulikud olid mul ikka väga kandilise käimisega. Kõige esimene voolu tootev tuulik suutis tugeva tuulega kellraadiole hinge sisse puhuda. Kuigi kuulamiseks pidi raadio olema vastu kõrva, sest tuuliku müra käis muidu kõvasti üle. Sellest tänaseks umbes 15 aastat ja kusagil kümmekond elektrit andvat tuulikut möödas. Smile
Niisama vurre ei jõua kokku lugeda.

USSR V4 poolt hea tähelepanek, et raske käivitusega tuulikud tuleb teha rohkema kui kolme labalisena ja kui muud parameetrid kokku sobitada, siis toodavad need ka.
Tegelikult olgu tuulik kasvõi savist ja liivast(sitta ei saa panna, muidu tuleb miilits Rolleyes ) peaasi, et midagi teeb.

Edu!


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Marko - 19-02-2015

Ridade vahelt lugesin välja, et viimane lause oli mulle. Tänud heade soovide eest, eks ma nuputan edasi Big Grin


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - vootele - 19-02-2015

(18-02-2015, 02:45 AM)karvik Kirjutas:  Vootele tuuliku puhul saab olema probleemiks käivitus, sest rummu mootoritel on raud südamik ja magneti hoiavad sellest kinni. Kui esimene nõks ära käib on edasi juba lihtne. Kui suur see nõks just sellel mootoril on ja kui palju tuult vaja et nende labadega käima läheks, saab teada katsetamise teel. Kui ei ole päris see mis vaja, siis on üks lahendustest ka panna näiteks kaks laba juurde. Sellega TSR langeb, aga tuuliku saab tootma.

TSR6 1,8m 3laba tiivik ei suutnud LG DD mootorit ise käima vedada kui tuul oli nõrk. Kui käsitsi tõuke andsid, siis läks lendu. 3m/s tuulega oli vaja käega sisse tõugata u. 40p/min, et ta sealt ise edasi läheks. Alla selle oli magnettakistus südamikus piisav, et labad varingusse ajada. 4m/s juures oli vaja esimesest nõksust üle lükata. Ise käivitus oli kusagil 5,5m/s tuulega.

Väike uitmõte - iga generaator on ka mootor ja vastupidi.
Äkki saaks selle nõksu elektri abiga teha?


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - linnuke - 19-02-2015

Võib olla loll uitmõte,aga kui kasutaks geneka ja propi vahel tsentrifugaalsidurit..Teatud pööretel hakkab kaasa vedama Rolleyes


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - Tegelane5 - 19-02-2015

(18-02-2015, 19:20 PM)karvik Kirjutas:  Tänapäevaseid tippsaavutusi ei tea. Vanematel masinatel käis ergutus läbi mõne vatise pirni mis armatuurlaual andis teada kas akut laetakse või mitte.

Ergutus hilinemisega panna tasub ära ja tuleks panna sedasi, et kui tiivik on saavutanud mingid kindlad pöörded ja siis rakendatakse koormus. On kindlam, et labad varingusse ei lähe liiga varajase koormamise tõttu.
Kui aga kasutada auto gene enda laadimis süsteemi, tekib kaks häda. Üks on see, et pinge mastis ja pinge akudel on erinev kaabli kadude tõttu ning teine see, et akude täis saama hakkamisel lastakse tuulikul minema joosta, mis ei ole kuigi turvaline.
Üks võimalus on pingeregu tuua aku juurde. Siis aga peab masti minema viis juhet. 3 faasi ja pluss miinus ergutuse jaoks. Ergutus on muidugi peenike ja olulist hinna hüpet sellest vast ei teki.
 Osadel japsi auto pingeregulaatoritel läheb pingeregulaatorist juhe aku peale, tundub et see on mõeldud et regulaator "mõõdakski" aku pinget.
 



RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - vootele - 20-02-2015

(19-02-2015, 22:23 PM)Tegelane5 Kirjutas:  
(18-02-2015, 19:20 PM)karvik Kirjutas:  Üks võimalus on pingeregu tuua aku juurde. Siis aga peab masti minema viis juhet. 3 faasi ja pluss miinus ergutuse jaoks. Ergutus on muidugi peenike ja olulist hinna hüpet sellest vast ei teki.

Miks peab alla 3 faasi tooma? Faasid teed ikka üleval alaliseks. Täpselt nagu välise reguga genekatel, näiteks sigullil. Alla tuleb 3 otsa - geneka väljund, ergutus, mass.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - karvik - 20-02-2015

Markole 5+ Big Grin


Geneka mootorina kasutamise olen kah korra järgi proovinud.
Geneks oli alalisvoolumootor mille koguaeg ringi käimise takistamiseks oli juhtmete vahele pandud diood. Dioodist mööda hiilimiseks oli plekist kopsik mille sees oli kontakt ja kui tuul kopsiku kontakti vastu puhus oli mootor käivitumine olemas. Kui tuulik juba käib, siis ei ole enam vahet mida see diood ja kopsik seal teevad. Kusagilt ikka vool läbi liigub.


Siduritega on see kurb lugu, et nende eluiga ei pruugi olla kuigi pikk, sest kui tuul kõigub piiri peal, siis saab sidur koguaeg libistamist. Ta peaks olema kas koos või lahus, siis ehk kestab. Ise sellega tegelenud ei ole ja ei tea kui hea tulemus oleks.


Kolm faasi alla tuua on seepärast hea, et lühispiduri kasutamine oleks turvalisem. Dioodsillast lühis läbi lasta ei ole kõige parem ja kui sild peaks saba andma, on võimalus teda masti alla laskmatta vahetada ja lühispiduri rakenamine endiselt võimalik.
 Kodustel genedel 1kW  ja selliste 12V tuulikutel on voolud nii suured, et on mõistlik teha mähised rööpühenusega ja kasutada igal mähise komplektil oma silda mis on kodustel genedel hea kasutada igasuguste uitvoolude vältimiseks ja siis pannakse sillad masti, sest näiteks 18 kaabili alla toomine mastis on sulaselge mõttetus.


Selle jalgratta rummu mootoriga, ehk annaks ka mõned rööpühendused teha kui volti pöördekohta on piisav ja nii kõrget pinget ei ole vaja. Kuna ma ei ole neid väga näppinud, siis väga täpselt ei tea aga kui on võimalik, siis saab kasutada lahendust ka mitte võrdsete mähite arvudena jagada. Mõte oleks siis see, et rohkema mähiseline hakkab madala tuulega tootma ja kui tuul jõuab sinna maale, et järgmine mähisegrupp tootma hakkab, siis on naguinii tuulikut vaja nähe rohkem koormata sest jõuvaru on tuulest rohkem saada. Eripikkusega mähised tuleks panna eri sildade alla. See annaks ka võimaluse saada paremini optimeerida TSR ja tuule kiirus. See omakorda tõstab gene kasutegurit, sest mähise sisetakistus väheneb.


Lühispidur ei pruugi kõikidel juhtudel toimida. Kui tuult on väga palju, siis ta ei jõua kinni pidada. Kui aga liigapalju ei ole, siis ta laseb tuuliku labad varingusse ja tuulik seiskub. Uuesti ta käima ei jõua minna. Muidugi eeldusel, et gene  ja tiiviku võimsuse suhe väga võsa ei ole. Tegelikult kõva tuulega ta vaikselt tiksub, nii 5-10p/min(minu 1,8m HAWT).
Lühispiduri rakendamine tormiga on mõistlik vaid mingi sobiva küttekeha abil. Kui tuul vahepeal taandub, siis tuuliku ja tarbimise mitte kokkusobimise tõttu labad lähevad varingusse ja tuulik peatub.
Lühispiduri rakendamine tõuke tüüpi tuulikutel on seetõttu raskendatud, et neil ei teki aerodünaamilist varingut ja jõu kadu ei pruugi olla nii suur, et masin peatuks või seismas suudaks püsida.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - vootele - 21-02-2015

Tegelikult peaks kogu komplekt olema tervikuna disainitud, siis pole vaja seda ka tugeva tuulega vaja kinni pidurdada. Kontrolleritel on selleks Dump väljund, st. kui olud lähevad ekstreemseks või näitkes akupank on täis, siis võib panna asja näiteks boilerit panna soojendama.
DIY puhul on muidugi palju küsitavusi - eriti küsitavaks muutub asja lühisega pidurdamine, kuna soojuslik koormus asub sel juhul kogu süsteemis laiali, ning võib osutuda fataalseks geneeraatorile, dioodsillale, kontaktrõngastele ja teab veel millele.
Asja eesmärk ei ole ju tugeva tuulega generaator seisma panna, vaid hoida pöörded mõistlikes piires. Lõppude lõpuks on ju asja ülesanne energiat toota, mitte niisama seista, ja tugeva tuulega on selleks parimad võimalused.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - vootele - 21-02-2015

Generaatori mõttes, kas RC mudeli kiirusregu otse geneka taha ühendatuna oleks pädev? Sisendiks on sel servo PWM signaal, mida seeb teha Arduinoga ja mida võib siduda väikese anemomeetriga, et teatud tuulekiirusest ajaks süsteem tuulegene paar pööret ringi. Olen nendega igasuguseid asju ringi ajanud, alates kõvaketta mootorist kuni auto genekani:

Kahjuks rookisin mootorist halli andurid välja, mul on isegi  variable regen-võimeline kontroller olemas, mis seda enne pööritas.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - karvik - 21-02-2015

Lühispidur ikka selleks kui kõik put*i kisub ja muud enam üle jää on see üks lihtne võimalus lõhkuma kippuv tuulik maha rahustada.
Seepärast ma ka eelnevalt soovitasin võimalust furlingule lisada käsitsi furlamise võimalus, et kui ka lühispidur enam ei aita, siis on veel see. Eeldan, et tuulik ehitatakse vähemalt kahekümneks aastaks ja selle ajaga võib palju juhtuda. Kui Tuulikul pöördpeas kontaktrõngaid ei kasutata, siis on trossiga maapealt furlaminse tegemine keerulisem kuna tross ja kaablid kipuvad omavahel keerdu.

Ja teine koht kus lühispidur on hea kasutada on masti püsti vinnamisel, sest kui tiivik seisab, siis tema tuuletakistus on peaaegu olematu võrreldes tiirleva tuulikuga ja kui puhang tuuliku käima ajab ning mingil kriitilisel momendil jõuga vasakule suruma hakkab, siis ei tõsta see ilmselt peale vastiku naabrimuti kellelgi tuju. Mutile pettumise valmistamiseks on lühispidur. Olen seda katsetanud tuulise ilmaga ja niisama(lühispidurit! mitte naabrimutti). Töötab suurepäraselt. Ei ole veel kriitiliseks kiskunud, aga järgi proovisin, et saada teada kui tõhus on. Jõud mis tuulikut peatama hakkab on päris suur. Kogu mast võpatab mehiselt ning tuulik peatub mõne sekundiga. Tuulik on otsastlõpuni ise tehtu. Kaasaarvatud genekas.


Dump koormuse lisamine käib tuulikutel, ka tööstuslikel akutuulikutel, akude pealt, sest kui tuulise imaga kavatsed akud eraldada ja siis ühendada dumpi on induktsioon voolud  ja muud vahepeal lülituse ajal käest kiskuvad asjad fataalse iseloomuga. Muidugi saab teha ülikiire lülituse ja ajada asjad peensusteni, aga milleks kui saab teha PWM koormaja mis hakkab koormama näiteks 14,2V juures akut ja saavutab täis koormuse 14,8 juures. Selle võib ka relee abil teha ja panna relee eluea pikendamiseks pinge vahemik näiteks 13,8-14,8V ehk siis relee rakendub 14,8 peal ja laseb lahti kui pinge laskub 13,8 peale. Kuhu see ülejääk maha laadida on juba vabakava. Peaasi, et tuulik koormusest üle ei käi. Selle juures on veel üks turva element selles, et kui dumpimise seade saba annab, siis hoitakse tuulikut ikka tagasi, mis plii akudele suurt kaost peale vee välja keemise ei tekita. Suletud akudele annab ka tegelikult vett juurde panna ja ma ei ole ainus kes seda siin maamunal korduvalt teinud on. Puurisin akule selleks tarbeks augud sisse ja sain omale jälle toimetava aku. Enne seda oli ta plaan minema saata, sest ei olnud enam teragi mahtuvust.

Tugeva tuulega pannakse isegi kõige uhkemad kommerts tuulikud seisma, et nende elu päästa.
Furlinguga kodu kootud tuulikuid on ullikesed ülemaaima siinseal katsetanud tuuletunnelites 40m/s tuulega ja jäid ellu. Kus kohast ma sellist tulletunnelist artiklit lugesin, teab vaid internet.
Orkaanide piirkonnas on lisa kulu üks kodus tehtud puust tiivik keskmisel nelja aasta kohta. Muude lagunevate osadena on saba ära kukkumine, masti murdumine. ja kusagil peale muude murdunud osade tuleb alles gene. Kui tuulik korralikult tehtud ja omab erinevaid võimalusi seiskamiseks, siis on tiivikute kulu ka väiksem.

Üks asi mis kipub tormiga järgi andma on dioodsild. Ei pea ta olema ala arvestatud. Elektroonika annab ka kuinagi järgi ja kui sild mastis on, siis vaatad kuidas tavaprase 600p/min tiiviku kiirus on 2000p/min ja midagi teha ei saa. Kui lennunduse huvi on ja silmad kinni panna, saab unistada, et istud lennukis, sest mürin on võimas.

Et aga see gene seal viimase seas oleks, siis peab olema tuulikul võimuse piiramiseks mingi lahendus. Kõige lihtsam ja töökindlam on furling(1 liigend). See võimaldab tiivikul tuulesuhtes liikuda tuulele vähem sobiva nurga alla ning väheneb tiiviku tuulesuunaline pindala ja võimsus jääb püsima enamvähem samale tasemel furlingu täises ulatuses. Furling ei peata tootmist vaid piirab võimuse kasvu üle seatud piiri. Hetke võimsused võivad ulatuda võimsus korda 2 piiridesse aga see on nii lühiajaline, et ei tapa genet ära ja furling jõuab siis juba reageerida.


RC mootori regu sai katsetatud LG peal aga ei vedanud teda käima. Jäi jõngutama mingi kohapeale. Unustasin katsetada "süütenurga" muutmist. Teine asi mis võis veel mõjutada oli see, et mu oli ESC maapeal ja geneni minevad juhtmed olid pikad, ning seal tekkis mingi jama. Mudelite peal on juhtmete pikkus väga kriitiline ja võimalus, et ka LG-l oli sellel mingi mõju.
Selle videos näidatud auto gene puhul oleks võibolla olnud ka võimalus nurka muuta.
Pead ei anna aga Turnigy Plus 60A peaks seda võimaldama kolmes järgus.
Omal oli miskine 100A 60V Tusnigy regu ja lennuki mootori küljes muutis nurga muutmine nii pöördeid kui voolu tarvet. Prop oli 24"x14" ja nurga muutmisega sai leida optimaalse voolutarbe, tõmbetugevuse ning pöörde. Parimate näitajate juures, kus pöörded olid üleval ja tõmbetugevus väga hea oli voolutarve kõige väiksem. Aga see on sootuks teine teema.

Rummumootoi käimavedamist ei tea kosta RC ESCi abil aga kui läheb, siis saab ju edasi tegutseda. Seesmõttes ei tohiks midagi juhtuda, et kui see regu seal generaatori küljes istub. Kui lennuki pikeese keerad, siis hakkab prop mootorit päris käredalt ringi ajama isegi siis kui gaas maas on(sõltub lennukist) aga mootor hakkab ju siis kohe voolu tootma. Pinget toodetakse küll vähe, aga voolu puudust ei tohiks olla. Regus sees on mosfetid mis tagasi voolu regupoole naguinii ei luba.Vist?


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - aavu - 22-02-2015

http://road-crimea.narod.ru/old/zaz-s.htm
Otsinguga: электромагнитное сцепление ЗАЗ
Suuremate tuulikute käivitusraskustest ülesaamiseks sobiks ka sapaka elektomagnetilise siduri laadne toode. Sellel algne vool 12 voldi juures 0A ja sujuvalt ülespoole kuni 4,5 A-ni. Sooja siduriga langeb 3,0 A-ni mähiste soojenemise tõttu ja alla 3,0A ei tohi kasutada kestvalt.
Võibolla maamuna peal on ka pisemaid analooge.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - aigark - 23-02-2015

Aga kas auto kliimapumba el.mag.sidur ei sobi?


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - karvik - 24-02-2015

Palju kliimapumba sidur voolu võtab?

Voolu võtvate asjadega on see lisa kadu jälle nuhtluseks.
3A on 12V juures 36W mis 24h 30päeva teeb kokku 25,9kW/h. Elektri sidur peaks kuidagi tagurpidi töötama, ehk siis siduri lahutamiseks vajatakse voolu.
Kui see siduda mingi protsessori abil Vootele poolt pakutud anemomeetri lahendusega, mis teaks kas tuulik käib ja saadud info järgi otsustaks kas oleks mõistlik vahelduseks sidur lahutada, et tiivik saaks hoogu koguda.

Kui keskkond on kehva(tuule keskmine 3m/s või alla selle) oleks miinimum tiivik vaja kusagil 3m kanti ja suuremat, et ainuüksi see 36W tarbimist tasa teha.

Üks uitmõte mis omal peast läbi käis seoses selle teemaga oleks võimalus kasutada elektri magnetit mis ühendaks tiiviku ja gene selliselnt nagu seda tsiklite käigukastis tehtud on kus kaks hammakat jõuga külgepidi kokku surutakse ilma igasugu sünkronisaatorite ja muude asjadeta. Kui osav olla, siis pole isegi sidurit vaja. Kui arvestada, kuidas paljud seda käimakasti kasutavad ja ikka peab mõndaaega vastu, siis peaks tuuliku juures see kah toimima. Tuulikul veits vähem jõudu kah kui tänapäeva maantee rakettidel.

Kõige selle kehva käivituse juures on muidugi mingil maal piir kus see ära tasub ja kus seda enam vaja ei ole, sest tuulik ise suudab käija asjast üle. Seda ikka siis vaja kui muud üle ei jää.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - aigark - 24-02-2015

Eks ta jah tarbib mingit voolu aga ma pakuks ,et järsku vähem kui igasugune KÄIGUKAST,ÜLEKANNE JNE.


RE: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi - aigark - 24-02-2015

3M-36W???? 3M/S??????