Liivaprits vs. haavliprits - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Klassikalise auto ekspluateerimine (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Teema: Liivaprits vs. haavliprits (/showthread.php?tid=35798)

---

Liivaprits vs. haavliprits - stihl - 12-01-2011

Eile sattus mu töötuppa üks järjekordne "metallide tehnoloogia spetsialist", nagu neid aeg ajalt ikka tekib ja kaob, kuid seekord tundus tema teooria mulle huvitav.

Nimelt haavlipritsist: kui õhukest plekki (<1mm) haavlipritsiga puhastada, (ehk miljonite pisikeste haamrikestega kolkida), siis muutub ta pisut õhemaks, kuid samas ka tugevamaks, mille tagajärjel võib hiljem teatud pingekohtadest isegi praguneda, kuna ei paindu enam nii nagu varem.
???

Haavliprits sobivat hästi raskete metallkonstruktsioonide puhastamisks, aga auto juures üle liivapritsi midagi kasutada olevat patt....hoolimata isegi metalli sisse ja värvi alla jäävatest räniosakestest, mida igalt poolt niikuinii kätte ei saa...

Ehk küsimus: kas keegi on ehk mõne monokoki haavliga üle tuisanud ning kas on ka hiljem probleeme (praod) tekkinud...?

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - anonymus - 12-01-2011

(12-01-2011, 09:30 AM)stihl Kirjutas:  Ehk küsimus: kas keegi on ehk mõne monokoki haavliga üle tuisanud ning kas on ka hiljem probleeme (praod) tekkinud...?

Sai lasta üks monokokk haavlipritsiga teha. Tulemis oli ilus......
Kahjuks enne pritsimist ei uurinud väga põhjalikult, aga hiljem leidsingi mõned praod...........
Huvitaval kombel on ned praod täiesti sümmeetriliselt auto pikkiteljega tekkinud. Järeldusi ei oska teha, kuna jäi tegemata eelnev põhjalik ülevaatus.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - vootele - 12-01-2011

Olen paar aastat töötanud haavlipritsiga, paneks siia omad tähelepanekud.
Lasime detaile roostevaba kuuliga, fraktsioon u. 0.5mm kanti ning igasugu õhemat materjali (alla 1mm) tuli sellest eemal hoida, kuna kuulide löögid pinnivad metalli õhemaks ja samas ka laiali, tekivad pinged ning kuulitatud koht kummub üles. Pigem tasuks ehk kasutada peene fraktsiooniga keraamilisi kuule, millel on väiksem mass ning mõju on pigem abrasiivne kui kraatrite sisse löömine. Väga ilusa pinna saab 0.1mm klaasitolmuga, kuid see substants on päris karm, natukenegi sisse hingates on mitu päeva köhimine garanteeritud; ning lendub see ülimalt edukalt.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - indrek - 13-01-2011

Olles lähedalt uurinud haavlipritsi alt tulnud mootorrattadetaile jäi küll selline mulje, et lihtsam oleks uued detailid hankida ning liivapritsi saata kui haaveldatud pind siledaks saada. Ei soovita pleki korral kasutada.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - stihl - 15-01-2011

(12-01-2011, 21:49 PM)vootele Kirjutas:  ... Pigem tasuks ehk kasutada peene fraktsiooniga keraamilisi kuule, millel on väiksem mass ning mõju on pigem abrasiivne kui kraatrite sisse löömine. Väga ilusa pinna saab 0.1mm klaasitolmuga, kuid see substants on päris karm, natukenegi sisse hingates on mitu päeva köhimine garanteeritud; ning lendub see ülimalt edukalt.

Vootele, kaks aastat asjas sees olnuna ehk oskad anda ka mõne vihje, kus ja kes nende keraamiliste kuulidega meil siin kohapeal töötab...

Mina pole leidnud, vähemalt Eestis mitte. (mis ei tähenda, et neid pole)

Hinglismaal küll, kus E type kapott ntx (jubekeeruline põlve otsas metallosa taastada ja uuena maksab 4 - 5 tuhat naela) lihtviisil sul väikese raha eest plastmassiga puhtaks lastakse.

Klaaskuuli kohta kunagi uurisin, 25kg-ne kott maksab jämedalt 50.- euri ja see lendab läbi suure pritsi suht hetkega...
Ehk siis kannatab kasutada ainult kapis, kus läbipuhutud materjali õnnestub päris mitu korda kasutada ja pole vaja ka kaitsevahendeid.
Kere, aga, kappi ei mahu...

Ainuke alternatiiv meie vabariigis liivale ja haavlile, tundub, et on suure survega pesur. Sel, aga, samuti omad hädad...

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - valts - 15-01-2011

(15-01-2011, 20:49 PM)stihl Kirjutas:  Ainuke alternatiiv meie vabariigis liivale ja haavlile, tundub, et on suure survega pesur. Sel, aga, samuti omad hädad...

Aga millised asjaolud liiva vastu räägivad? Niipalju kui ise olen kasutanud- teenusena teha lasknud siis liivaga pritsides tulemus alati hea olnud. Väga palju on muidugi töömehes ka kinni kes selle pritsiga toimetab.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - vootele - 16-01-2011

(15-01-2011, 20:49 PM)stihl Kirjutas:  Vootele, kaks aastat asjas sees olnuna ehk oskad anda ka mõne vihje, kus ja kes nende keraamiliste kuulidega meil siin kohapeal töötab...

Kui konkreetseks minna, siis Karl Storz on see koht, kus ma töötan. Kuid kapotti sa seal muidugi haljaks lasta ei saa, kuna töö käib kapis ning pealegi hoitakse piinlikult puhtust, kuna tegu on suht kõrgete kvaliteedinõuetega.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - koterman - 17-01-2011


Palun selgitust - mis probleemid surveveega tehes tekivad? Ülelahemehed, neil tõsi on muidugi tööks rohkem aega ja kliendiraha, pidada just seda viljelema.
K

(15-01-2011, 20:49 PM)stihl Kirjutas:  [quote='vootele' pid='257903' dateline='1294858178']
Hinglismaal küll, kus E type kapott ntx (jubekeeruline põlve ...

Ainuke alternatiiv meie vabariigis liivale ja haavlile, tundub, et on suure survega pesur. Sel, aga, samuti omad hädad...

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - PlyVal64 - 17-01-2011

(17-01-2011, 00:11 AM)koterman Kirjutas:  Palun selgitust - mis probleemid surveveega tehes tekivad? Ülelahemehed, neil tõsi on muidugi tööks rohkem aega ja kliendiraha, pidada just seda viljelema.

Eks ikka sama häda, mis teistelgi: iga "asi" mis omab massi, lennates suure kiirusega lõigub ja venitab. Vesi ju suhteliselt raske "asi", olgu see piisk kuitahes pisike. Puidu lõhub vesiprits otsekohe ära. Et ta ilma sulatava keemiata puhastaks, on vaja eriti jõhkrat joakiirust. Ja mingeid materjale ei võta puhas vesi ikkagi, ta pole abrasiivne. Või siis aurupuhastus, kus solk lahti keedetakse aga see ei eemalda roostet.

Endale on hea mulje jätnud vesi-liivaprits, seal saad liiva ehk abrasiivi just niipalju veele sisse lasta, palju just sellele kohale vaja. Kuid liiv on liiv ja igal juhul rikub see aluspinna struktuuri. Samas vaadates mis mujal toimub, paistab ülivõimas olevat soodaprits. Naatrium ju ise kerge ja pehme aga piisavalt abrasiivne kiiresti lennates või tegelikult ta ju hoopis mureneb/"plahvatab" ja nii lööb solgi lahti. Ülišeff pidi olema ka maarjajää-prits aga seda vist? Eestis ei ole. See toimib täpselt samamoodi "plahvatades".
Täitsa mõelnud soodapritsi soetamisele sest kuidagi on juhtunud nii, et viimasel ajal on palju tulnud ka puitu puhastada. Puupaadid, uksed, mööbel etc, sinna sobibki vaid sooda- ja maarjajääprits.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - Raudpats - 17-01-2011

(17-01-2011, 03:53 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Täitsa mõelnud soodapritsi soetamisele sest kuidagi on juhtunud nii, et viimasel ajal on palju tulnud ka puitu puhastada. Puupaadid, uksed, mööbel etc, sinna sobibki vaid sooda- ja maarjajääprits.

üks soodaprits täitsa müügis
http://kuldnebors.ee/7968823

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - PlyVal64 - 17-01-2011

Sass, pisut palju tahetakse raha saada, tasub otse USAst tellida ja omadel meestel mõne masinaga koos konteineriga saata. Ise vaadanud kahesüsteemseid, siis saab kõvema rauaga roostekäkke ka liivaga puhastada või soodat/liiva miksida.
Sedasorti kommentaarid on julgustavad:

Tsitaat:I have been restoring and building cars for 37 years. This is the best for the money tool I have had the pleasure to use. Put a regulator on the inlet and works perfectly @ 100psi or less. Used both abrasive and bi-carb tanks and was amazed at the results. Bravo to Eastwood.

Edit: need mõtted on peas keerelnud mõned ajad, kui ise nühkinud või sõbrad kuid ja üks juba kolmandamat aastat vanu puupaate restaureerimise käigus vanadest lakkidest puhtaks. Või siis vanu uksi kuumapuhuriga nokkinud jne. Kõik see võtab ilmatu aja, ilmatu materjalikulu rahaliselt (liivapaber ei ole just kõige odavam ja pehmete lakkidega kulub seda metsikult), elektrit ja rendiraha kulub jubedalt, äkki on portatiivne soodaprits just see, millega kiiresti asi ära teha. Näiteks selline Folkbooti sisu puhastada:


Tinamennikut ja pehmet õlilakki kaarte vahelt ja pilsist kätte saada on pain in ass kuubis. No ja selline töö on ikka sigatuttav, lisaks põhjade puhastamine vanast mürkvärvist etc...

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - inc - 18-01-2011

http://www.youtube.com/watch?v=7UQXeDGU7Do
Kui juba läks teiste tehnoloogiate peale

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - PlyVal64 - 18-01-2011

(12-01-2011, 09:30 AM)stihl Kirjutas:  Ehk küsimus: kas keegi on ehk mõne monokoki haavliga üle tuisanud ning kas on ka hiljem probleeme (praod) tekkinud...?

Õigus, Stihli küsimusele jäi ju vastamata: haavlitega on vaid linde lastud aga Sinu kirjeldatud tegevusega küll ja enamgi tegelenud: nimetatakse seda ju pinnimiseks! Ei ole haavel vaid vasar, millega siis terase struktuuri muudad. Ja vastab ju tõele, et pinnimisega saad vikati kalgimaks ning pragunevaks, kui ikka otse kivisse lööd. Põhimõtteliselt haavliprits tegelebki pinnimisega, mille lisaprodukt on puhtaks pekstud metalli pind

Pardist haavlitega üle tuisates jääb järgi rümp-sõel...

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - stihl - 18-01-2011

(17-01-2011, 00:11 AM)koterman Kirjutas:  Palun selgitust - mis probleemid surveveega tehes tekivad? Ülelahemehed, neil tõsi on muidugi tööks rohkem aega ja kliendiraha, pidada just seda viljelema.
K

Ega muud häda polegi, kui et puhas metall läheb siva uuesti rooste. Noh, sellist pruuni või rohekat värvi.
Ok, kere väljastpoolt lased ketta või traadiga selle õrna kirme uuesti maha, aga sealt, kuhu ligi ei pääse...?
Ikka pead liivapritsi tassima...


Aga paadimehed, seda soodapuhastust pole kaalunud...? Teil vast roostet pole?

Vaatasin, et auto puhul nende prognoos 15000.-eeguga vanast värvist puhtaks + vedamine edasi tagasi jne jääb natuke kalliks...
Ja pärast peab, anyway, liivaga rooste üle laskma ja jookse nagu kass poegadega selle kerega mööda maakera ringi.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - Turx - 08-12-2011

Tere,on teadjaid kes oskavad öelda kas liivapritsist võimalik läbi lasta ka soodat,või tuleb teha mingeid muudatusi pritsis endas?
Pildil aimu mis pritsi silmas pean:
http://www.usaraud.ee/?id=5_5_20_1695

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - stihl - 09-12-2011

(08-12-2011, 20:52 PM)Turx Kirjutas:  on teadjaid kes oskavad öelda kas liivapritsist võimalik läbi lasta ka soodat

Vahest, hädaolukorras olen lasknud.

Ntx. selle saani...



...armatuurlauda sai värskest värvist puhastatud, kuna toon ja läige ei jäänud esimese katsega päris õige (uuena saadaval on ainult musta) jne.

Mul see tünn tüüpi väike liivaprits ja päris õigesti ta soodaga ei tööta, viimane kipub tükki minema ja 100 muud häda.
Aga nagu ma ütlesin, et hädaolukorras ja pole viitsinud süveneda ka...niiet, be my guest. Ja kui SBB-st konurentsivõimelisemat hinda suudad küsida (terve kere väljast teha), olen oma kolaga kohe kohal ka...

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - Turx - 12-12-2011

Mul see tünn tüüpi väike liivaprits ja päris õigesti ta soodaga ei tööta, viimane kipub tükki minema ja 100 muud häda.
Aga nagu ma ütlesin, et hädaolukorras ja pole viitsinud süveneda ka...niiet, be my guest. Ja kui SBB-st konurentsivõimelisemat hinda suudad küsida (terve kere väljast teha), olen oma kolaga kohe kohal ka..


Kolasin nyyd vahepeal netis ja eastwoodi toodangust leidsin nö. liivapritsi muutmis sooda laskmiseks kiti.Seal siis tuleb pritsil alumine osa (doseerimis regulaator)vahetada natuke teistsuguse vastu ja pidi saama lasta,kirjelduses oli ka öeldud et ummistused tekkivad sooda puhul väga kergesti kui vähegi niiskust saab(liiva puhul tekib veits aeglasemalt)seega niiskuseemaldaja(d) väga oluline,minu omal pritsi küljes olemas aga peaks panema ka kompressorile sest kui paar tundi jutti lasta siis hakkab ikkagi liiva ummistus tekkima just niiskuse toimel,aitab korra läbi puhumine.SBB hindadest ei tea ja uurin antud võimalust just sellepärast kas võimalik muuta,ilmselt plaan tellida see convert kit ja siis proovida kuidas toimib.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - stihl - 12-12-2011

(12-12-2011, 11:53 AM)Turx Kirjutas:  uurin antud võimalust just sellepärast kas võimalik muuta,ilmselt plaan tellida see convert kit ja siis proovida kuidas toimib.

Tsiteerides tänapäeva klassikuid: "How hard can it be?"

Kuuldavasti lisaks SBB ja tema konkurendile (kes mõlemad vist said EAS-ist raha businessi alustamiseks) uurivad paljud ka omal käel ja samal teemal alustamise võimalust...

Hea.

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - anonymus - 12-12-2011

Teeme ise soodapritsi

---

RE: Liivaprits vs. haavliprits - stihl - 09-03-2012

Jep, kuna jutt vahepeal sujuvalt sooda peale libises, siis räägiks ka sellest pisut lähemalt.


Mitmest eelnevast värvi- ja pahtlikihist oli vaja vabastada üks üsna väga vana ja õrn autokere ning pöördusin vastava abipalvega ülalpool mainitud SBB poole.

Vanamehed vedasid mu tagahoovi sellise monstrumi:




Mütsid, klapid, prillid pähe




...kompressor "putkast" käima, gaasipedaal pöidla all ja kaks meest hakkasid kordamööda hagu andma:







Spetsiaalselt automoto iseehitajaile (nagu kohati ka ma ise) mõeldes tegin ka ühe lähema pildi kasutatavast tehnikast...("poest" ostes komplekt umbes 25 - 30 tuh eur)





See kollane junn tagaplaanil on V8 diiselmootoriga suht võimas USA päritoluga autonoomne kompressor, esiplaanil olevasse valgesse koonustünni tühjendati eelnevalt üsna mitu 25kg kaaluvaid tehnilise sooda kotte. Väiksem valge tünn ilmselt vee-eraldi? (õhu kokkusurumine peaks ju vett tekitama...)

Kokku, koos porikate, kapoti, uste, radika, pagassi + luugi ja torpeedoga kulus 15 tundi pidevat kompressori undamist ja suruõhu sisinat ja uskuge mind, see töö ei ole kerge.

Seevastu tulemus sai superhea:



Sellist põhjapilti, mis avanes, pole veel keegi siinmail näinud:




Eks hinna kohta kommenteerivad nad ise, aga tundub, et asi on seda väärt ja minu otsus on, et meie töötoas taastatavate autode mitte ühtegi kere enam liiva, haavli, alu vms jamaga ei puhastata.
Igal juhul soovitan soodat.
Plekk on pärast pritsimist haljas, ilus, puhas ja ei ole endiselt roosteaktiivne.
Kesküttega kuivas ruumis pole isegi kohene kruntimine vajalik.

---