automoto.ee foorumid
huvitavaid tähelepanekuid mehaanika-valdkonnast - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Klassikalise auto ekspluateerimine (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Teema: huvitavaid tähelepanekuid mehaanika-valdkonnast (/showthread.php?tid=3968)


huvitavaid tähelepanekuid mehaanika-valdkonnast - 13piisab - 17-12-2003

aeg-ajalt füüsikavalemeid vaadates oleme ilmselt kõik teinud suuri \"avastusi\" (enda jaoks vähemasti). Loetleks siis mõningaid - ehk pole teised antud asjade üle juurelnud.

teet,
füüsika (eriti mehaanika) ning matemaatikahuviline

PS! loomulikult annab kõiki tähelepanekuid kerge vaevaga edasi arendada ning füüsika-matemaatika poolt ratsionaalsemaks-täpsemaks seada, kuid see pole antud teema otsene eesmärk

- 13piisab - 17-12-2003

1) kiirendus:

põhiline osa energiast läheb siis masinale kineetilise energia andmiseks. Lihtsustatud valem: E=(m*v^2)/2, kus
-E - masina kineetiline energia
-m - masina mass
-v - masina kiirus

ehk siis suurematel kiirustel on kiiruse suurendamiseks vaja tunduvalt suuremat energiat (ruutsõltuvus kiirusest).
NÄITEKS kiirendamisel 0-100km/h kulub kõigest veerand energiat, saavutamaks kiirus 50km/h, ülejäänud 3/4 kulub aga kiirendamiseks 50km/h --> 100km/h. Mida suuremaks lähevad kiirused, seda võimsamat mootorit on vaja normaalseks kiirendamiseks.
lisaks kulub energiat ka mittekonservatiivsete jõudude vastu töötamiseks (ka õhutakistus), pöördliikumises olevatele osadele kesktõmbekiirenduse (aka normaalkiirendus) andmiseks, kuid need on suhteliselt väikesed - samas kasvab ka nende summa kiiruse tõustes.

ka võib antud valemi põhjal ligikaudselt järeldada, et muude tingimuste samaksjäämisel paraneb auto kiirendusaeg näiteks massi vähendamisel 10% samuti peaaegu 10%! See on nüüd muidugi suht suur lihtsustamine...

seetõttu ei viitsigi mina linnavahel eriti gaasitada - seal on kõik enam-vähem võrdsed (taga/nelivedu ning laiem-parem rehv annab suuri eeliseid). Samas maanteel vajutan ikka mõnuga gaasiSmile

- 13piisab - 17-12-2003

2) Nm-kW seos:

millegipärast joonistatakse mootorite düno-pingis käimisel üles nii Nm kui kW graafik, sõltuvana pööretest.
samas mõõdetakse otseselt jõumomenti (ühik 1Nm) ning võimsuse-graafi (ühik 1kW) saab selle põhjal kerge vaevaga skitseerida. Ei viitsi praegu täpsemalt kirja panna, aga kehtib seos: N=const*(w*M), kus:
- N - võimsus
- const - mingi konstantne suurus
- w - mootori pöörlemissagedus (pööret/ajaühikus)
- M - jõumoment

EDIT: meeldetuletuseks paar lihtsat linki (NB! juttude ühikud on ameeriklaste nõmedas ühikute-süsteemis!!!):
mis on jõumoment? (NB! 1Nm = 0.737lb-ft EHK 1lb-ft = 1.356Nm)
suht üldine jutt \"dyno-run\" tõlgendamiseks

- pppp - 17-12-2003

Paneks omalt poolt ühe eestikeelse lingi ka:
Pöördemoment ja võimsus

- motamees - 17-12-2003

Energija jäävuse seadus.
koolis käisin päris ammu ja täpset sõnastust ei mäleta. Kasutan seda kundedele (tegelen autoremondiga mitte varuosade müügiga) piduriketta ületreimist keelates. Tihti tahavad kunded vanad kettad lihtsalt üle treida. Siis pole vaja palju pappi välja käia. Kui aga olen küsinud kuhu siis liikumisenergia panna kui kettal enam mahtu pole kehitab ta õlgu.
Liikumine muudetakse soojuseks, mis pannakse hetkel pidurikettasse ja pärast see tuuldub õhku. Kui aga kettal enam massi pole siis kuumeneb see järeljäänud liistakas üle ja kisub keereks.
Siit ka soovitus: Kontrollige aeg-ajalt oma piduriketta paksust (min. mõõt on tal tehasest ette nähtud) ja vahetage neid kui aeg on käes. Treida pole sealt küll mitte midagi.