automoto.ee foorumid
Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Vanem Rasketehnika (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=47)
+--- Teema: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK (/showthread.php?tid=43377)

Lehed: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - uko - 10-09-2014

Saatsin meili ,vaata kas läbi tuli.Aitab sellest kui lased noad korraks lahti,mõni oks kah veel ja ongi pikkus vale.Lindi pealt pikkus on sellele hea .Ma ei teagi praegu kuidas see töötab sul ,seal peaks olema kaks halli anduri ketta peal mis siis pulsse edastavad arvutile.Pikkuse anduriks lindi pealt on Emeta optiline enkooder,diameetril sama asi.Pulsid erinevad ,pikkusel tavaliselt 50 pulssi,paksusel 500pulssi.Ma ei teagi et Epec halli anduriga töötab.Ju siis töötab kui nii on.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - 2715 - 10-09-2014

Väidetavalt mõõdu kõikumise süüdlane olla selle anduri juhtme kiudude katkemine või ühenduste halb kontakt väitis tuttav harveril 15a töötanud isik.
Soovitas lugeda manuaali ja võrrelda arvuti näidatava impulsside arvuga manuaalis antud arvu.
Liiga suure erinevuse korral on anduri või andurist tuleva signaaliga midagi pahasti.
Lahtine hammasratas võllil ja anduri rootori lahtitulek on ka võimalikud põhjused.
Kunagi sai sellist konservikarbi moodi andurit remonditud ja sel oli sees ketas südamikult lahti, mis sai kinni joodetud.
Kas see pikkusmõõdu andur oli ei mäleta enam aga harveri peast ta pärit oli.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - KristjanT - 10-09-2014

Aitäh, Uko, detailjoonised käes! 2715 - ka tänan info eest.

Homme tegelen sööduprobleemiga, et ikka kuidagi lõigata kannataks. Siis vaatame pikkuseprobleemi. Kehv kontakt oleks muidugi hea ja lihtne viga, muidugi ilmselt mitte nii lihtsasti leitav.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - uko - 11-09-2014

Epec ongi sellepoolest hea ,et keerad arvutist ise pikkuse õigeks ja siis ta õpib selle ära.Vabriku seades on sinna pandud hoopis teised numbrid.Minul näiteks ajab Epec hetkel Ponsse 73 ringi,Keto tarkvaraga .Ponsse pikkuse enkooder töötas ,ei hakanud vahetama,seal mingi 100pulssi.Diameeter läks Emeta 50pulssi,ehk Keto pikkuse andur siis.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - Janka - 11-09-2014

Lugesin viimase paari päeva jutud üle.
Mõned tähelepanu vajavad punktid siis minu poolt:

Sae plaadi kinnituspoltide sälgud tuleb saada võimalikult täpselt tehtud. Siis plaat ei loksu.
Freesimine on selle juures parim variant. Materjaliks 8.8 keermelatt. Kui kogemused kasvavad, võib ka 10.2-st teha, aga siis plaadi kinni jäädes ei katke polt, vaid rikutakse sae kand.

Veotähikul võib pikilõtk võlli suhtes olla, aga mida väiksem, seda parem loomulikult. Millimeeter siia-sinna on piisav.
Ketti loobib maha kulunud plaat, kõver plaat ja kulunud keti veohambad.
Kett peab korralikult pingul olema, sest muidu algab väga intensiivne kulumine just plaadi otsal ja kui seal on juba sälgu sisse söönud, ei seisa kett mitte kuidagi enam peal. Lõtv kett on kuulda, kui saag kotta tagasi tuleb.

Jälgida tuleb sae laagrite lõtku. Kulunud laagrid välja vahetada, uuel koostamisel võtta tähelepanu alla laagrite pesad. See osakond vajab iga päev määret nagu terve lõikepeagi. Mida vähem lõtke, seda kindlamini töötab.

Pikkuse anduriteks on sul hetkel kaks samasugust pulka, nagu sae koduandurgi. Kui ratast pööritades tulukesed neis vilguvad, peavad nad ka töötama. Kui üks anduritest rikneb, loeb puu ikka väga pikaks, sest pooled pulsid ei jõua kohale.
Vaata üle ratta laagrite lõtk.
Andurite juhtmetes võib esineda vibratsiooni tagajärjel katkestusi. Siis läheb ka osa pulsse kaotsi. Põhjus juhtme klemmide kinnitustes või on juhe ise kuskilt vigane. Visuaalselt tuvastatav.
Kõikide juhtmete kinnitamiseks moodulile soovitan karjuvalt kasutada selliseid hülsse:

[Pilt: l3887.jpg]

Saab kindel asi ja siis sinna klemmide osakonda suurt enam asja ei peaks olema.
Sel masinal tunduvadki olevat suured kaabedamise probleemid. Ega neist enne lahti ei saa, kui kõik korralikult üle kontrollid, vajadusel välja vahetad ja korrektselt paigaldad. Kui juhtmed on kenasti õigete pikkustega, kaitstud ja korrektselt kimpudesse paigutatud, nipukatega kokku seotud, siis ei takerdu nad töö käigus kuskile okste-asjade taha ning hilisemaid ette tulevaid katkestusi on endal ka lihtsam leida.

Pikkuse probleemid lahendab lõplikult uue, veomootorile paigaldatava anduri installimine. See hammasrattaga lugemine on kiviajast. Seda juba selle poolest, et need Keto vedrud on liiga nõrgad, et ratas korralikult koorde sukelduks. Vaata näiteks kasvõi seda, kui vähe tema sul sealt peast välja ulatub... Pole siis ime, kui hammakas tüvest vahel lennus on Toungue.
Oksakohad, kõver peenike tüvi, talvised ilmamuutused (külmunud koor, külmumata koor), kevadine lahtine koor - need kõik töötavad sellisele lugejale 100% vastu. Sellise lugejaga täpse töö saamiseks pead talvel sageli hommikul ja siis uuesti keset päeva pikkust kalibreerima. Ja ka see ei anna soovitud täpset tulemust, sest päiksepoolne tüve pind on sulanud, teine pool mitte... Toungue. Eilne kalibreering ei sobi tänaseks.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - mlsluik - 11-09-2014

Enda vanal lõikepeal teritasin lugeja hammakal otsad teravaks tagasi ja lisasin tugevama vedru, läks peale seda tunduvalt täpsemaks.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - Janka - 11-09-2014

Jah, kui teritada, siis selline viis annab parima tulemuse:

[attachment=49996]

Hammas läheb teatud maani puusse ja koore tugevusest tingitu ei mängi enam määravat rolli.

Kerimise solenoidid, kuidas kontrollida, millne töötab, milline mitte?

Elektrilised vead:
Masin käima, niipalju tööpöördeid, et rullide kerides mootor tööle jääks.
Rullid kerima ja kui üksinda oled, siis peenike kruvikeeraja joystickis oleva lülitusklahvi alla.
Kerimise karade otsas on nupud, mille saab peenema tugevast materjalist orgiga alla vajutada (kuuskantvõti, 2-3mm torn, krvikeeraja ots...).
Katsud kõik neli kara läbi. Kui kiirus ükskõik millise nupu alla vajutades ei suurene, on elektri pool korras. Kui muutub, saad kohe ka teada, millisele magnetpoolile vool ei jõua. Siis katkestus juhtmes, juhtme otsas, magneti pistikus või magnet ise läbi.
Magnetit saad kontrollida sealsamas, kui keerad ta kara otsast ära ja pistad kruvikeeraja avast sisse. Kui käsk peal, magneedib kruvika ava seinale.
Juhtmed helistad testriga läbi.

Mehhaanilised vead:
Kerimise suunaventiilid oskavad ära kuluda või seest kilde välja loopida.
Harvemini esinev, kuid ikkagi ettetulev viga. Siiber kipub sel juhul seal omas kanalis kinni jääma, rullid jäävad tööle või ei rakendu üldse.
Ja muidugi, kui kara kuskile otsa ära on löödud, kõverdunud, siis see ei lase karas oleval nõelal korralikult liikuda. Juhtub igasuguseid olukordi. Mets ikkagi.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - KristjanT - 11-09-2014

Oh, nüüd on asjalikke nõuandeid nii palju, et ei jõua äragi tarvitadaWink Aitäh, Jan!

Ühe karjuva probleemi olen veel avastanud. Kuskilt kabiini alt tilgub päris korralikult hüdroõli, kabiini tõstes kohe leket kindlaks ei teinud. Tuleb põhjakate ilmselt maha võtta. Leke on piisavalt korralik, et see korda teha - selle mõneteist töötunniga on kulunud umbes 40-45 liitrit hüdraulikaõli. Käisingi just linnast kütust ja õli toomas. Eks nüüd siis jälle näpud õliseks ja äkki saab õhtul lõigata.

Kütust kulutab ta ikka ka, suurusjärk 12 liitrit tunnis kõhutunde pealt, täpselt ei ole mõõtnud. Paak on suur, vist 400 liitrit. Ahjaa, võimalik, et saeõlitus jamab siis aeg-ajalt ja vahepeal töötab. Igatahes õli oli ta eile õhtul mõne tunniga ilusti 1,5 liitrit ära kulutanud.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - Janka - 11-09-2014

Keti õlitust piirab ja reguleerib timmitav kruvikraan või drossel nagu neid erinevalt nimetatakse. On paigutatud kuskile ketiõli pumpa käitava hüdrovooliku vahele. Pump saab käituse kas sae silindri põhja vabastavalt solenoidilt või sae mootorilt (enam ei mäletagi, nähtavasti ikkagi silindri põhja poolelt).
Millega linte õlitatakse?
Parim viis selleks on samasugused kaks pumpa nagu ketiõli jaoks ja asuvad kõik kolm siis kenasti paagi alla kinnitatuna reas. Mõistlik, kui kõik kolm reguleerijat/drosselit ka oleks sealsamas, mitte ei asuks kuskil mööda lõikepead laiali. Kompaktne ja ruumi säästev lahendus. Olen töötanud masinaga, millel linte õlitati hüdroõliga. See lülitati kokkuhoiu mõttes kohe pimeda lisamise teel välja ja käisin siis aeg-ajalt ise kanistrist kallates neid määrimas.
Kui õige lintide õlitus on olemas, peaks kuluma päevas umbkaudu paak + 5 liitrit ketiõli. Seda muidugi siis, kui masin kogu aeg töös, ca 8h vahetuse juures 50/50 paberipuu ja palkidega suhtes, u.80tm lõikusega.
Pumbas rohkem vigu ei saa esineda, kui et seal sees peaks olema kolbi tagastav vedru, mis võib katki olla. Korra olen pumbad lahti harutanud, ei mäletagi, kas seal mingeid tihendeid ka oli. Teoreetiliselt peaks olema. Hüdroõli poole peal. Kui see tihend läbi, siis lekib hüdrot ketiõli liinile. Kui kahtlus tekib, võid paagi maha võtta, läbi pesta (kord aasta jooksul mõistlik tegevus, sest setet ja okkaid koguneb ikka) ja pumba(d) samas korraga üle kontrollida. Näed isa ka, millest masin koosneb.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - KristjanT - 29-09-2014

Sain taas üle kahe nädala masina juurde ja hakkasin pikkuse probleemi uurima. Vist viga käes. Üks induktiivanduritest ilmselt defektne. See samune M8 sond. Asi tuli nii välja, et tegin anduri juhtmetele peamoodulis uued kontaktid, panin ka mõõterattale jäigema vedru (üks vedru oli vabsjee puudu) ja pärast seda ei lugenud enam ühtki mõõtu, kogu aeg nullis.

(11-09-2014, 11:38 AM)Janka Kirjutas:  Pikkuse anduriteks on sul hetkel kaks samasugust pulka, nagu sae koduandurgi. Kui ratast pööritades tulukesed neis vilguvad, peavad nad ka töötama. Kui üks anduritest rikneb, loeb puu ikka väga pikaks, sest pooled pulsid ei jõua kohale.
Vaata üle ratta laagrite lõtk.
Andurite juhtmetes võib esineda vibratsiooni tagajärjel katkestusi. Siis läheb ka osa pulsse kaotsi. Põhjus juhtme klemmide kinnitustes või on juhe ise kuskilt vigane. Visuaalselt tuvastatav.
Mõõteratast pöörates vilguvad tuled mõlema anduri otstes. Testriga mõõtes selgub siiski, et pulsse saadab vaid üks andur (signaalisoones muutub pinge ratast pöörates), teisest ei saa üldse pinget, välja arvatud, kui pulsiots on moodulil, siis tuleb mooduli pinge. Ehk siis andur ilmselt loeb, aga juhe selle sondi sees vast katkenud. Nii peenike asi, et ega seda vist lahti ei võta, ikka uus koos juhtmega. Aga paistab, et selle mõõtevariandi puhul see paika ei pea, et ühe anduri vea juures puu poole pikemaks loeb. Mitte midagi ei loe Smile

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - KristjanT - 29-09-2014

Palun veel abi juhtpulkade nuppude asukohtade suhtes. Tean, et tänapäevased Valmeti, või no nüüd juba Komatsu toikad on vähe erinevad, aga küsiks siiski nuppude standardpaigutuse kohta. Panen siia pildi, kus on kirjas praegune funktsioonide jaotus:

[Pilt: joystick.jpg]

Esmalt tuleb sõitmine kuhugi mingi klahvi alla panna. Vaatan, et vasaku jostiku otsas on küll F-N-R nupp olemas, aga ma mõtlen, et äkki oleks mugavam, kui panna edasi-tagasi sõitmine hoopis parema kangi tagaküljel olevale klahvile (samasugune, nagu pea üles/alla). Praegu pean vasaku käe kangilt maha tõstma, et sõita. See on ajuvaba, sest harvenduses on kogu aeg vaja samal ajal masti pöörata ja sõita. Lisaks soovin kogenumatelt infot, mis selles paigutuses veel viltu on. Minu teada peaks rullid olema vastupidi, st vasakpoolne klahvi osa veab puu läbi, aga ma pole ka kindel. Ja mu meelest on uutel toikadel saag üldse parema toika peal, aga taas pole kindel. Janka teab kindlasti. Võiks ikka standardpaigutus olla, äkki tulevikus vaja sarnaste toikadega teistsugust masinat tüürida, siis hea, kui vanu sissekulunud võtteid edasi saab kasutada.

Üks lollus on sel masinal veel, raamiluku sisse lülitamine käib mingilt ise paigaldatud lülitilt, mis on sõiduhoova kõrval. Taas vaja käsi pulgalt maha tõsta. Mõtlesin panna raamiluku solenoidile vahele relee, kust süüde sees on solenoidil pidevalt vool peal, aga katkestab ära, kui sõidusolenoid saab voolu. Lisaks eraldi välja lülitamise võimalus igaks juhuks.

Ahaa, veel üks asi. Kui tahta parema kangi külgmine liigutus juhtima vaid keskliigendit (ka seisu ajal, et ei pööraks rotaatorit), siis see tuleb taas lülitada lollaka koha pealt ise pandud lülitist. Parema kangi eelvalikute kõige alumine nupp on fikseeriv, mõtlesin selle funktsiooni sinna tõsta.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - Janka - 30-09-2014

Sae klahv on õigel kohal.


Rullide kerimised võiksid aga tõepoolest ringi vahetada (sellest oled ise ka väga tabavalt aru saanud). Selle pärast, et peaga tööd tehes ja sae liikumisest parema ülevaate saamiseks on enamus tükeldustöid ikkagi pea asendi poolest sellised, kus saag jääb paremale ja noad vasakule poole. Langetamisel näed samuti, kuidas sae plaat liigub. Vasakult võtad, paremale laasid-järkad.
 Lohakamal järkamisel kipub küll keti õli klaasile pritsima, aga kui oled mõned korrad seda sealt rookimas käinud, oskad juba tehtud viga vältida. Nüüd rullidega kerides ongi see efekt, et vasakut klahvi vajutades liigub pea vasakule (edasisööt), paremat vajutades aga paremale (tagasisööt) - täiesti loogiline ja silmade - peaaju koostöö sujub paremini.

Sõidu või siis käikude sisselülimine käis Valmet 901-l parema joystick'i kõige alumise klahviga (pöidlaga). Uusi komatsuforesti asju ei oska kommenteerida (kiirus on neil igatahes pedaaliga juba). Logmanitel kõigil sama nagu vanal Valmetil aga selle vahega, et Valmetil oli lülitil kaks asendit (edasi ja tagasi ehk siis käik sees ja käik väljas) ning kiirust ja edasi-tagasi suunda muudeti joysticki ennast edasi või tagasi liigutades. Masina roolimine käis sama ehk parema käe joystickiga (kui käik sees, siis rotaatori pööramisest sai masina roolimine). Logmanil on sama lüliti kolme asendiga - F,N,R ja kiirust muudetakse pedaaliga, joystick muutub samuti rotaatori keeramisest masina roolimiseks.

Masti samba kallutamise paneksin mina parempoolse kangi külge sinnasamma, kus vasakul on pea tõste ja -langetus. Vastavalt siis nii, et  ülemine klahvipool kallutaks endapoole, alumine eemale. A see rohkem maitseküsimus...

Seisupidur ja raamilukk tuleks saada üheaegselt tööle koos käigu väljavõtmisega. Ja kõik ühe lüliti alla. Siis oleks perfektne ning mugav.

Mis seda masinat üldse edasi liigutab? Clark'i kolmekäiguline automaat või hüdrostaat?

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - KristjanT - 01-10-2014

Aitäh, Jan! Rullide klahvid teen ringi kui masina juurde saan (ehk mõne päeva pärast). Niikuinii pean seda lülitit uuesti näppima, kuna edasikerimisel tahab ta vahel saagi ka anda ja siis on kohe mõõt nullis. Samba kallutus parema toika tagumisele küljele panna ei tohiks ka keerukas ülesanne olla, kui arvad, et nii on õigem, teen ära. Mul ju muu kogemus harveritega puudub. Ja kui ütled, et nii Logmanil kui vanal 901-l sõit ka parema kangi peal on, panen selle kah sinna. Kas see peaks siis eelvaliku nuppude rea põhjas olema? Kui masti samba ringi tõstan, jäävad vasakust jostikust kaks surunuppu üle, mis sinna eelvalikute põhja saaks sobitada. Üks edasi sõitmiseks, teine tagasi. Esimese käiguga sõites peab niikuinii kogu aeg nuppu all hoidma, et edasi või tagasi liikuda. Teise ja kolmandaga fikseerib käik ennast ise sisse ja all ei pea enam hoidma. Said nüüd vist juba isegi aru, et ikka see sama Clarki kolmene automaat on kastiks, nagu vedajalgi. Sul neid 862 vedajaid vist ju mitu tükki kunagi tagumiku alt läbi käinud? Ega ta harverile hea lahendus muidugi pole, tuurimootorit ei saa kasutada ja kogu tuuride andmine peab käima parema jalaga. Võiks mingi asja sinna ju tuure hoidma panna, aga siis võtaks ta hirmus järsult käiku lülides paigalt ja kiirust ikka vaja gaasiga regullida. Ilmselt paremat lahendust kui oma jalg ei ole siin...

Seisupidur hetkel masinal puudub. Milles viga või kust üldse alustada, ma ei tea. Pole uurinud. Kui on midagi vanade masinate pidurite toimimisest meeles, võib taas lahkelt infot jagada Wink Raamiluku panen aga kindlasti kiiremas korras automaatseks, mõtlesin katkestuse panna sõidusolenoidi kaudu. Peaks küll toimiv asi saama. Teine asi selle raamilukuga on see, et kaugelt langetades kipub vaikselt ära vajuma. Miskipärast on tal ka lukuks vaid üks silinder. No eks tuleb tihendid ära vahetada ja kui see ei aita, siis klapp. Muidugi see kaugelt langetamine on üldse vähe jebimine, kuna kui mast välja lükata, vajub ta pauhti alla. Tõsta maksimumulatuses ei jaksa, vajub alla lihtsalt, täitsa pauhti. Aga olen ka maksimumulatusest küljelt puid sellest hoolimata maha saanud. Kui tõstesilindrile avariiklapp vahele panna, peaks asi ehk paranema. Midagi seal on ka, aga ju kulunud. Jagajaid küll praegu vahetama ei viitsi hakata. Soolvee lisamine rehvidesse tuleks ka töönimekirja lisada, küljelt maksimumkauguselt langetamiseks on masin selgelt liiga kerge.

Ahjaa, mis pinge sealt kangidest läbi käib, 12 või 24 volti? Ma 24 voldi releesid juba varusin, või käib sellest suurest sõiduhoovast ka nii pisike lülitusvool läbi, et sõidu saan otse kangide nuppude taha panna? Pole masina juures ja seepärast ei saa vaadata.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - Janka - 02-10-2014

Jah, sõidu lüliti võiks käia sinna kohta, millest  jutt.

Tõstuk ei peagi maksimumulatuses end ülal jaksama hoida. Pea kaalub üksjagu ja säärasel vanal risul ongi ehk parem, kui masti võimalikult vähe koormad. Remontida on keerulisem kui lõhkuda ja ära unusta, et alati saab puule lähemale sõita Smile Wink . Selleks on masinal rool ja rattad... Big Grin .
Pidurid. Ma muidugi nats eksitasin seisupiduri terminiga. Õige on öelda tööpidur. Kui käik välja võtta, peaks see rakenduma. 
Ma töötasin kunagi veel vanema 862 peal ja sel oli pidur hüdrauliline, mida juhtis omakorda õhk nagu vene Ural-375 autol. Mingisest veidra välimusega nibust pidi ise peale tõmbama, koos sellega rakendus ka raamilukk.
Sinu omal (ma eeldan, et on nats uuem pill ikkagi, IPS-i plokkidega jne...) võiks olla tööpidur kas pidurite märki kandva punase klahvi all või rohelise tõstuki klahvi läbi rakenduv. Esimesel juhul peaks lüliti olema kaheastmeline - tööpidur ja teises astmes siis seisupidur. Teisel juhul peaks rakenduma nii tööpidur kui ka raamilukk kohe, kui tõstuki sisse lülitad ning jääma töösse vastavalt sellele, kas käik on sees või mitte.
Uuri oma masina aastakäigu kohta, kas on vedrudega pidurid. Vedru lükkab peale, hüdrosurve (u. 30 bar) võtab maha. Materjalideks friktsioonketaste komplektid.

Käru ratastesse vee pumpamine on lahendus küll, aga kui linte all pole, siis pehmemal pinnasel täidetud rehvidega töö tegemine on hull julgustükk ja risk. Pigem oleks vaja leida lindid ja kui nende massist väheks jääb (ca 500 kg tk.), lisada vett. Ma muidugi olen natuke vee vastu, sest see jällegi annab võimaluse suurema bravuuriga tööd teha, mis samal ajal kipub masinat lõhkuma. Igal asjal mitu külge ja kõik pole just parimad.

24V peaks igalt poolt läbi jooksma. Mina ilma releedeta lüliteid kasutada ei julgeks. Originaalis on uuematel kasutatud nii tavalisi kui läbipaistvaid "sajajalgseid" releesid. Ehk on sinu pillilgi neid leidumas.
Üldse on nüüd sellele 862-le 901 mugavuste kodusel meetodil külgepookimine üks äärmiselt loominguline tegevus, mille kallal insenerid pikalt vaeva nägid. Kui selle ära suudad teha nii, et toimima hakkab ja džinn juhtmetest-lülititest hiljem välja ei pääse, võid enese üle uhkust tunda Wink .

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - KristjanT - 02-10-2014

Kuule Jan, juba liiga palju kasulikku infot jagad Wink

Pean ära mainima, et ostes uskusin ise ka, et masinal on IPS plokid vahel. Tegelikult sittagi. Peaks olema see algeline VCU potekas hoopis, vähemalt mina pole neid plokke masinas näinud, kuigi müüja väitis, et on olemas. Ju ta ei teadnud mis see siis on. VCU-le viitav keeratav nupp on igatahes olemas. Ja tegelikult hakkasin ma nüüd mõtlema, et kas mitte ei olnud IPS ainult kasutusel muutuva tootlikkusega pumbaga, konstantpumbale seda vist ei pandud.

Üleüldse on siin kummaline, et kuigi masina väljalaskeaasta on 1992, on see veel vana kabiiniga. Samal ajal olen näinud vana 832 vedukit, mis oli aastast 1992, kuigi minu meelest toodeti sel ajal 832 asemel juba uue kabiiniga 836-e. Ju siis olid samal ajal tootmises ka mingid vanemad versioonid ja minu masin ka nende sekka sattunud. Samas ei ole ju see sünniaasta 1992 (muuseas on see ka minu sünniaasta Big Grin ) ka kindel, seda väitis nimelt müüja. Ise pole seda kuskilt välja veel lugenud, peaks uurima. Igatahes on ta kahe hammasrataspumbaga. Vähemalt odavad asendada Wink

Vedeliktäite ja läbivuse jutu panen kõrva taha. Lindid oleks muidugi õige lahendus (mu meelest uued kaaluvad ikka pigem sinna 800 kg kanti tükk, kirjade järgi), aga paraku maksab ka lõpuni kulutatud lindipaar 3000 eurot, uued 7-8k kanti. Ehk tasuks esmalt see raamilukk püsima saada, võib-olla on siis kaugelt võtmine mõnusam. Masin peaks kaaluma 13 tonni kanti. See ju sama suurusjärk mis Logman 801-l. Ju siis peaks saama lõigata, kuigi kindlasti on neil raskuskeskmed ka veidi erinevad. Selle, et tõstuk maksimumkaugusel ei vajuks, loodan lahendada nö pilootklapiga, nagu tõstukite silindritelgi on. See, et ta maksimumulatuses tõsta ei jaksa, sellega tuleb vast lihtsalt arvestada.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - saarrand - 03-10-2014

Soov.ee-s eile just nägin, et mingi Soome kodanik müüs kasutatud linte, enda väitel 80% jäägiga ja hinnaks oli 1000€. Olid vist küll mingisuguse Logmani omad, täpselt enam ei mäleta ja ei tea ka sobivusest midagi, aga huvi korral tasuks ilmselt uurida.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - KristjanT - 03-10-2014

Aitäh info eest! Laius sobib, aga kahjuks on need 22,5-tollistele ratastele, mul 26,5. Jäävad lühikeseks seega. Kuigi selles 80% jäägis julgen küll kahelda, muidu ei oleks seal hind 1600 eurot. Või on tehtud taastamine, aga mingite pehmete materjalidega. Nende lintidega ongi selline lugu, et kui ka leida odavalt mingi paar, siis tuleb seal ette võtta taastamine. Ja taastamiseks lülid ise maksavad juba kahe tuhande kanti. Metsatehnikaga tegelemine on rikastele Big Grin

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - KristjanT - 05-10-2014

Sain masina juurde ja nüüd kaks päeva olen mutreid keerata saanud. Asjast järjekorras. Esmalt joystickud, oli plaan sõit kangi peale panna. Parema kangi põhja pöidla alla sai kolme asendiga klahv. Keskmises asendis masin seisab, paremale liigutades liigub edasi ja vasakule klõpsides tagurpidi. Nupp on fikseeriv, all hoidma ei pea. Toikat lahti võttes selgus tõsiasi, et see ühendus tuleb ajutine, sest nii pea, kui aega saan, võtan mõlemad joystickid masinalt maha ja teen kõik uued jooted ja juhtmed, vajadusel vahetan lülitid. Liigendeid ka vaja määrida ja võib-olla reostaate reguleerida. Olukord nende sees on kohutav, lausa karjub renoveerimise järele. Ime, et seal praegu mõni ühendus katkenud pole. Samuti sai sõidulülitist veetud signaalid kahele releele, mis lülitavad raamilukku. Kui masin seisab, on lukk kogu aeg peal. Kui sõidumoodul saab voolu, katkestab emb-kumb (edasi-ja tagasi sõiduks panin eraldi releed) relee vooluahela ja lukk on maas. Et nüüd sõit on kangil ja lukk automaatne, peaks töö kiiremini kohe sujuma. Homme hommikul sõidan metsa kohe katsetama. Elektriosast veel kommentaariks, et kui kabiinis katted maha kakkusin ja tekitasin ligipääsu ühele hiiglamasuureme moodulile (tundus sõidumoodul olema, aga ehk olid seal ka mingid muud vidinad), ikka raamiluku automaatseks ehitamiseks, tuli ka masendus peale. Kui vedajamasinaga oli elektriga lihtne, kõik, mis vana, viskasin minema (alates genekast-tuledest juhtmete-lülitite-kaitsmepesade-releedeni välja), siis sel masinal nii ei saa. Jube ettevõtmine on selle korrastamine.

Pikkuse mõõterattast. Sain kaks uut induktiivandurit, sest mõtlesin siis juba mõlemad välja vahetada. Aga tutkit, ei jõudnud esimest uut pingutamagi hakata, kergelt näpsidega keerasin kui juba oli ta puruks. Kuradi viletsast materjalist siis. Panin teise ja üks jäi vana. Lisasin ka teise, sobivama vedru andurile. Paistab, et mõõt läks kõvasti täpsemaks, aga kohati kõigub. Tõsi, selles on ka süüdi see, et masin ei saa palki õigel ajal pidama. Uko, midagi sa korra mainisid, et mingi klapp on siis kulunud. Kas oskad täpsemalt öelda, kus see asub, tean ära vahetada. Mõõteratas tahab veel laagrite vahetust, see võib ka kuigipalju seda tulemust ilmselt mõjutada. Homse tööpäeva lõpus on täpsemalt näha, kui täpselt ta lõikas.

Sae õlitusest. Ei viitsinud omale juurdepääsu hakata paagi põhja tekitama, aga paagi küljel on mingisugune risttahuka-kujuline moodustis küll. Ühest otsast läheb sisse hüdrovoolik jagaja pealt, teosest otsast tuleb välja saeõlituse voolik. Minu jaoks täiesti arusaamatu, kui ka pump saaks hüdroõlilt käituse, peaks seal ometi ju ka tagasivool olema. Peab uurima millalgi lähemalt seda asja, kohati õlitab korralikult, kohati justkui jääb puudu. Drosselklappi õlituse reguleerimiseks kuskil silma ei hakanud.

Rullide kerimisest. Hakkas täna õuel lõikepead katsetades jälle viga andma ja igasugune jõud edasi kerida puudus. Arvuti andis feed forward sektsiooni errorit, ajasin juhtmetes näpuga järge ja kakkusin ühe solenoidi ühenduse lahti, mis oli lühises. Tegin uued ühendused ja viga kadus, kerib normaalselt. Tõsi, kahtlus jääb, et see sama klapp (vist üks neljast) ei tööta, sest nõela ei saanud kruvikaga solenoidi otsast sisse suruda. Ju on vigane, peaks mõne teise klapiga ära vahetama ja vaatama kas tuleb jõudu juurde.

Ja lõppu veel üks küsimus. Kas kuskilt saab rotaatori kiirust ka reguleerida, või on vaja ise läbivoolu piirajad vahele panna? Jubeda hurraaga kerib, raske õige koha peal pidama saada. Kuna rotaator käib läbi peamooduli, siis minu meelest peaks see üldse mitteproportsionaalne olema, aga kiirust peaks ju seega kuskilt reguleerida andma? Jagajal justkui ei hakanud seda kohta silma, seal surve reguleerimise klapid vist rohkem. Tundus küll mittepropo olema, sest minu meelest pööramise kiirus käsiku asendist ei sõltunudki.

Ahhaa, lintide kohta veel üks tähelepanek. Sel masinal on mingi kuradi vana rehvimõõt, 22/65-25, normaalne oleks 600/55-26,5. Ees on ikka inimlik 600-34. Ja nad ongi kuuesajastest kitsamad, see 22 on vist laius tollides. Nendele kuramustele vast ei peiagi linte, kuuesajased oleks liiga suured ilmselt. Samal ajal on kõik neli tandemi rehvi nii korralikud, et normaalsete kuuesajaste või seitsmesajaste vastu koos veljega vahetada ei raatsi. Jääbki vist vaid soolvesi... Aga esmalt raamilukk pidama, ehk kannatab ilma ka lõigata. Ketid vist ka piisavalt ballasti ei anna.

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - zyndapp666 - 05-10-2014

(03-10-2014, 09:58 AM)KristjanT Kirjutas:  Aitäh info eest! Laius sobib, aga kahjuks on need 22,5-tollistele ratastele, mul 26,5. Jäävad lühikeseks seega. Kuigi selles 80% jäägis julgen küll kahelda, muidu ei oleks seal hind 1600 eurot. Või on tehtud taastamine, aga mingite pehmete materjalidega. Nende lintidega ongi selline lugu, et kui ka leida odavalt mingi paar, siis tuleb seal ette võtta taastamine. Ja taastamiseks lülid ise maksavad juba kahe tuhande kanti. Metsatehnikaga tegelemine on rikastele Big Grin

Valest kohast oled uurinud, vaata esmalt ikka kodumaiste meistrite juurde. Balmeci lintide remondikomplekt maksab 395+km Smile

RE: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK - Janka - 05-10-2014

Ma arvan, et viga on setingutes, kui pill sae akent korralikult ülesse ei leia. See oleks esimene asi, mis lihtsam, kui raua sees sobramine.
Sul oleks hädasti Keto manuaali tarvis. Seal kenasti kirjas, kuidas sättida paika õigel lõikekohal peatumist. Midagi keerulist selle asjaga muud pole, kui et vaid on vaja teada, millised numbrid millisesse lahtrisse algselt sisestada. Eelnevalt peab pill muidugi töösoe olema ja siis teed valmis ühe tüve, millega lased masinal enesel nende sisestatud algandmetega õige lõikekoha leidmisega toime tulla (läbi ei lõika, annad vaid eelvalikutest erinevaid pikkuseid ette). Nii mitu-mitu korda kuniks avastad, et nüüd on see õige hetk, kus söötmine peatub ilma igasuguste viperusteta nii edasi- kui tagasi automaatse mõõduotsinguga ja saad seejärel katsetuste korduste arvu nulliks muuta. Nüüd on masin ise leidnud uued numbrid ja peab nendega ka toime tulema.
Loomulikult on seejärel masin külmast peast taas natuke peru, aga see läheb õli soojenedes mööda. Ja peale sellist kalibreerimist hakkab vilunud töötunne pikapeale ise aru saama, kui mõne solenoidiga midagi pahasti on.
See epeki sae akna iseõppimine on hea omadus selle poolest, et sa ei peaks katse-eksituse meetodil oma aega kulutama. Ja kui töö käigus tekibki ühe solenoidiga miskine hull probleem, et ei saa kohapeal koheselt viga likvideerida, saab lasta arvutil ka puuduva solenoidiga töötamise selgeks õppida, kuigi see mõjub laastavalt masina tootlikusele. Aga päeva saad vähemalt lõpetada.

Leidsid nähtavasti keti õlituse pumba ülesse. See töötabki niimoodi. Hüdroõli annab kolvile matsu, kolbi tagastab vedru. Täpselt nagu sõiduauto pidurid. Seal ju ka tagasivool puudub.
Keti õlitus peaks saama käituse sae silindri põhjapoolsest osakonnast. Rõhk lahtub, kui sae plaat naaseb oma kotta.

Rotaatori kiirust muuta ei saa. Kahjuks. Epec. Midagi pole teha. Pliks-plaks, on-off süsteem.
Kui tahad ja viitsid, võid düüsid vahele panna, aga lõpuks adud ise ka, et suht mõttetu. Lihtsalt pead selle hooga harjuma.