Jaapani vs Hiina kiiver - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Jaapani vs Hiina kiiver (/showthread.php?tid=51962)

---

Jaapani vs Hiina kiiver - Aspelund - 03-05-2015


Järeldused teeb igaüks ise...

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - mlsluik - 03-05-2015

Ega vene oranz "purunematu" läks ka esimese tuvisita peale pilbasteks...

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - maitus - 03-05-2015

Kas ei ole nii, oleks nagu kusagilt kõrva jäänud, et kiiver peabki mingi jõu juures puruks minema, et pea terveks jääks. Täpselt samal põhjusel on paljude autode konstruktsioon selline tehtud, et see millegiga kokkupõrgates kõvasti deformeeruks ja reisijaid säästaks- nagu amort umbes. Vastasel juhul lõikaks turvavöö inimese pooleks. Ja turvavöögi peab purunema, selleks on tal ju spetsiaalsed õmblused, mis järgi peavad andma. Mingil Volvol vist olen näinud sellist esimest poolraami, millele lausa lõõts sisse ehitatud selle tarbeks. 

Kiivri juures muidugi sõltub, et mis löögitugevuse juures ta peaks purunema. Päris pastal ju ka ei päästa midagi ja päris purunematu raputab aju, nii et elulooma ei saa enam. Kas ma aga õigesti mäletan- see on iseasi .

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - ahtos - 03-05-2015

Mihkel siiani koomas ja ei usu,et ta mingit odavat asja kasutas.Ise panin Jawwaga kõva litaka ühe esimestest Vihuri astronautidet mütsiga oli sõrmejämrdune vagu sees,aga kolp jäi terveks ja mõistus ka alles.

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - Aspelund - 03-05-2015

See on müüt, et kiiver peab purunema. Kiiver ei pea purunema. Kiivri sees olev kiht (EPS), mis jääb väliskihi alla, peab suutma neelata suurema osa löögienergiast, et see ei jõuaks ajuni.

Kui kiivri väliskest puruneb, on tegu saastaga.

Mis Michael S.-i juhtumit puudutab, siis temal polnud peas motokiiver, vaid suusakiiver. Tema õnnetuse sisuks oli tõenäoliselt kokkupõrge terava kiviga suurel kiirusel, tulemuseks kontsentreeritud löök väga väikesele alale. Tulemus: permanentne ajukahjustus.

Mis Salvo varajastesse kiivritesse puutub, siis nende välispind oli tõesti materjalist, mis vananedes muutus rabedaks. Isepurunevad "munakoored" on selle heaks näiteks. Aga mingil põhjusel arvatakse siiani, et nendega on hea sõita...

Paar temaaga seotud videot.



[video=youtube][/video]

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - 41Degree - 03-05-2015

(03-05-2015, 16:34 PM)maitus Kirjutas:  Ja turvavöögi peab purunema, selleks on tal ju spetsiaalsed õmblused, mis järgi peavad andma.

Kust selline info pärineb? Ja kas selle spetsiaalse õmbluse all peetakse silmas seda "ümbrikku", millega rihm õmmeldud on?

Jah, turvavöö (ja selle all ma ei mõtle mitte linti, vaid konstruktsiooni, mis algab rullist ja lõppeb lukuga) peab teatud ulatuses venima ehk järgi andma, aga mitte mingil juhul puruks minema!

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - Walter - 03-05-2015

Turvavöödel on sees spets.õmblus (vähemalt vanadel millel polnud lukustatavat inertsrulli), mis rebeneb ja vöö muutub selle arvel veidi pikemaks, uuema süsteemi vöödel pole seda kohanud.

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - Aspelund - 03-05-2015

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - maitus - 03-05-2015

(03-05-2015, 20:38 PM)41Degree Kirjutas:  

(03-05-2015, 16:34 PM)maitus Kirjutas:  Ja turvavöögi peab purunema, selleks on tal ju spetsiaalsed õmblused, mis järgi peavad andma.

Kust selline info pärineb? Ja kas selle spetsiaalse õmbluse all peetakse silmas seda "ümbrikku", millega rihm õmmeldud on?

Jah, turvavöö (ja selle all ma ei mõtle mitte linti, vaid konstruktsiooni, mis algab rullist ja lõppeb lukuga) peab teatud ulatuses venima ehk järgi andma, aga mitte mingil juhul puruks minema!

No ma ei pidanud jah silmas, et turvavöö peaks pooleks minema . Ikka seda nö "ümbrikku" siis- vabandan vale väljenduse eest !

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - pen.skar - 03-05-2015

Mu abikaasa kogemusel nõukaaegne Salvo "Powers"  pikendas avariis elu vaid 2 kuud...

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - 41Degree - 04-05-2015

(03-05-2015, 20:51 PM)Walter Kirjutas:  Turvavöödel on sees spets.õmblus (vähemalt vanadel millel polnud lukustatavat inertsrulli), mis rebeneb ja vöö muutub selle arvel veidi pikemaks, uuema süsteemi vöödel pole seda kohanud.

Etskae, nigu ajalootund  Paari nädali pärast, kui tööle tagasi lähen, siis küsin järgi, mis-kes-kus. A praegusel ajal ei tohi küll midagi kuskilt käriseda ega praguneda, k.a. lindi otstes olevad õmblused.

A tagasi tulles kiivriteema juurde. Sai omale mõned aastad tagasi ostetud kinnises kuudis kallutamise tarvis üks kiiver. Mis siin salata, hind oli üks teguritest, mis valiku tegemist lihtsustas, sest see kiiver ei saa ei igapäevast ega ka igakuist kasutamist. Ostmisel sai muidugi kontrollitud, et see E-kirjaga silt olemas oleks. Kas kiivririhmale õmmeldud E-märki võib ikka usaldada või on sellega ka nii nagu jumal juhatab? Ma olen päris kindel, et hiinlased oskavad ka selle homologeerimis-E vajadusel kasvõi keedukannule peale maalida, aga kes selle kasutamist kontrollima peaks?

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - maisalup - 04-05-2015

Mulle ka õpetati metsakoolis, et kiiver peab purunema kokkupõrkes nagu auto keregi deformeerub, purunedes neelab löögijõu ja vigast kiivrit pole võimalik teistkorda enam kasutada.. 

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - karel - 04-05-2015

See metsakiivri purunemine on väärarusaam, vähemalt selles mõttes, et tükkideks see koorik kindlasti minna ei tohi. Metsakiivril, nagu ka ehituskiivril vms. sarnasel kaitsekiivril on sees pea peale toetamiseks rihmad, mis siis paugu korral venima ja löögienergiat neelama peavad. Pealae ja kiivri sisepinna vahele jääb selleks mitu cm ruumi. Selles suhtes on muidugi õigus, et kord juba oma ülesannet täitnud kiiver kuulub äraviskamisele.

---

RE: Jaapani vs Hiina kiiver - PlyVal64 - 04-05-2015

Autode moodsad turvavööd ei tohi kusagilt rebeneda, küll PEAB mistahes turvasüsteemi köis/lint mingi kindla koormuse juures "venima" ja töötama amortisaatorina. Merel kasutame selleks spetsiaalseid turvaotsi, mis siis hästi natuke järgi annavad. Too rohelises alas ongi paarikordselt mingi spetsõmblusega lindi osa mis äkilisel tõmbel rebeneb ja amotriseerib. Üldiselt on see 500-600 kilone ehk siis keskmise purjetaja puhul viie-kuuekordne kaal: 


Samasugused kaudsed lahendused on ju ka mägironijatel, kõrgustes töötajatel jne. Kui on võimalik ja kõrgehitustel üldiselt ju on, siis kasutatakse turvavööga sarnast inertsrulli koos rakmetega. 

Üldse peaks kõigi turvasüsteemidega nii olema, et "mingi" osa peab enne järgi andma kui Inimese enda ülesehitus. Metsa/ehituskiivril pealae rihmad enne, kui kaelalülid kokku kompresseeritakse jne. Ehk nad peavadki "airbagid" olema, kes probleemi energia sujuvalt iseendasse absorbeerivad. 

---