Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - Printerisõbralik versioon
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... (/showthread.php?tid=57129)
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... (/showthread.php?tid=57129)
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - stihl - 10-02-2017
(10-02-2017, 16:56 PM)giordanobruno Kirjutas: Kütuse tarbimise drastilise vähenemise korral maksustataks auto omamine.
Eestis on ca 500 autot 1000 elaniku kohta. (https://www.stat.ee/34300)
400 neist heal juhul ehk on liikluses ja TÜV-i ja kindlustusega.
Kokku teeb siis ca 500000 liikuvat/makse maksvat sõiduautot.
Kütusetarbimine Eestis aastas on praegu ca 500 tuhat tonni. 4x vähem tarbides oleks see 125 tuhat tonni. Kõik oleks bensukad.
Riigikassasse saamata jäänud raha aastas oleks jämedalt 188 milj. €.
Per auto teeks see auto aastamaksuks, kui selline kehtestatakski, 376€, ehk 31,3€ /kuus
Poleks ju mingi ulmesumma, kui senise 100€ eest kuus ma kulutan ainult 25€ kütusele + 31€ automaksuks kokku 56€ kuus.
Lihtne inimene ikka 44€-ga võidus ja riik samas kohas.
Keskkond oleks võrratult puhtam.
Kus ma vea tegin?
Aga jah, need, kes naftat toodavad ja müüvad, neil oleks ilmselt raskem. Meil mitte.
.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - kolentin - 10-02-2017
(09-02-2017, 19:30 PM)Walter Kirjutas: Enne uue nuka tellimist tuleks ehk algse jutu e. muruniiduki juurde tagasi. Väidetavalt tehti bensiinipaaki auk, lükati voolik karpasse ja niiduk jäigi käima? Ei mingit 450F või 85C kraadi. Ja nii lihtne oligi? Missugune see niiduk oli - kas selle kohta võõrkeelte valdajad ka mingit infot leiavad?
Ühte käkki on siin näha ..
[url=https://www.youtube.com/watch?v=AwKaMA4jKTQ][/url]
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - karvik - 10-02-2017
(10-02-2017, 01:20 AM)DevilDeVille Kirjutas:(10-02-2017, 00:04 AM)karvik Kirjutas:(09-02-2017, 11:33 AM)DevilDeVille Kirjutas:(09-02-2017, 02:54 AM)viplala Kirjutas: Muide, puugaasiga soovitatakse valida mootoriks just suurem ja võimsam kone, ühtlasi kaasneb sellega tavaliselt ka suurem ja raskem auto, miks see nii on, ma ei tea ega viitsi ka süveneda praegu.
Suured mootorid seepärast, et siis on kasuteguri langus ja võimsuskadu vähem tuntav.
Suurt mootorit ei ole vaja pöördes hoida, et gaasistaja töötaks.
Mis on mootori suurusel või pööretel pistmist puugaasiaparaadi töötamisega? See tootab ju ka ilma tarbijata.
Äkä, ei tööta. Kui mootor läbi katla õhku ei ime, ei ole ka kedagi kes seda katelt elus hoiab. Ta küll ei kustu kohe, kui auto seisma jätta, aga kaua ta ei ela. Väljast tulevat õhku ei ole piisavalt, et temp püsiks ja tagasilöögi klapp on üks kurjajuurikas, kes tee ära sulgeb. Süda on pikaaega soe ja saab käima ilma, et süüdata vaja, aga nii paari kolme tunnipärast peale seisma jätmist oleks hea korra ventilaatoriga ergutada, et piisava koguse gaasi tootmiseks piisav temp olemas oleks.
Suur mootor ahmib ka tühikäigul palju õhku ja katla elus hoidmiseks ei ole vaja teha imetrikke.
Ma enam õieti ei mäleta, aga GAZ 51 katla kolde läbimõõt oli vist miski 120mm.
Pisikese mootori jaoks on väga keeruline kohandada kollet, mis suudaks arendada piisavat tempi, et hea kvaliteediga gaasi toota. See ka põhjus, miks vaja pisikese mootori pöördeid tõsta.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - 41Degree - 10-02-2017
(10-02-2017, 13:59 PM)stihl Kirjutas: Minust targemad ehk oskavad välja mõelda, kas on mõistlik, kui kõik autod võtaksid 4x vähem kütet või mitte.
(10-02-2017, 17:44 PM)stihl Kirjutas: Kütusetarbimine Eestis aastas on praegu ca 500 tuhat tonni. 4x vähem tarbides oleks see 125 tuhat tonni. Kõik oleks bensukad.Mul on ikka üks enda arvates piisavalt konkreetne ja lihtne küsimus, millele tahaks ka konkreetset ja lihtsat vastust.
Nimelt, mille arvelt tuleks Sinu nägemuse kohaselt saavutatav ökonoomsus? Et tegemist tahab olla tehnika-, mitte filosoofia- või telegrammifoorumiga, siis pakun välja järgnevad vastusevariandid, mida õnnestuks vahetute mõõtmistega kontrollida ning füüsikaliste suuruste kõrvutamisel võrrelda:
a) ottomootori kasuteguri tõusu arvelt praegusest neli korda kõrgemaks
b) takistusjõudude vähenemise arvelt praegusest neli korda madalamaks
c) bensiinist kätte saadava soojusenergia suurenemisest neli korda
Kui üks vastusevariant ei ole kuidagi piisav, siis olen rahul, kui saan protsentuaalse jaotumise: nt A - 25%, C - 75%.
Samuti on teretulnud mõni neljas variant, mille peale mina ei tulnud ning mis oleks kuni kümme sõna pikk ning sisaldaks vähemalt ühe füüsikalise suuruse nimetust.
Vabandust, aga üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata.
Tänan juba ette mõistva suhtumise eest.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - stihl - 10-02-2017
(10-02-2017, 18:21 PM)41Degree Kirjutas:(10-02-2017, 13:59 PM)stihl Kirjutas: Minust targemad ehk oskavad välja mõelda, kas on mõistlik, kui kõik autod võtaksid 4x vähem kütet või mitte.(10-02-2017, 17:44 PM)stihl Kirjutas: Kütusetarbimine Eestis aastas on praegu ca 500 tuhat tonni. 4x vähem tarbides oleks see 125 tuhat tonni. Kõik oleks bensukad.Mul on ikka üks enda arvates piisavalt konkreetne ja lihtne küsimus, millele tahaks ka konkreetset ja lihtsat vastust.
Nimelt, mille arvelt tuleks Sinu nägemuse kohaselt saavutatav ökonoomsus? Et tegemist tahab olla tehnika-, mitte filosoofia- või telegrammifoorumiga, siis pakun välja järgnevad vastusevariandid, mida õnnestuks vahetute mõõtmistega kontrollida ning füüsikaliste suuruste kõrvutamisel võrrelda:
a) ottomootori kasuteguri tõusu arvelt praegusest neli korda kõrgemaks
b) takistusjõudude vähenemise arvelt praegusest neli korda madalamaks
c) bensiinist kätte saadava soojusenergia suurenemisest neli korda
Kui üks vastusevariant ei ole kuidagi piisav, siis olen rahul, kui saan protsentuaalse jaotumise: nt A - 25%, C - 75%.
Samuti on teretulnud mõni neljas variant, mille peale mina ei tulnud ning mis oleks kuni kümme sõna pikk ning sisaldaks vähemalt ühe füüsikalise suuruse nimetust.
Vabandust, aga üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata.
Tänan juba ette mõistva suhtumise eest.
Need kaks minu tsitaati tõmba siis lõplikult kontekstist välja ja vasta ise: kumb neist otsene vale on? Kas arvamus või numbrid?
Et mitte küsimusele küsimusega vastata, siis Sulle: mul konkreetne nägemus teatavasti puudub, on vaid teoreetikute väited (teoreetikute sellepärast, et pole siiani TEADAOLEVALT (väidavad küll, et neid on tuhandeid USAS ntx tehtud) praktikasse viidud). Ma pole mitte üheski postis öelnud, et MINA täpselt tean, kuidas selle kütuseasjaga asjad on.
Seega: ole hea, küsi nende käest.
(Kuidas Sa sellest siiani aru pole saanud?)Ma ei kaitse mingit diplomit ega projekti, lihtsalt eesmärk oli ärgitada kedagi oma muruniiduki paaki auk torgata ja soojas toas asja proovida.
Muruniidukit endal hetkel pole. Aga tean, et on inimestel olemas/projekteerivad/teevad MB kerel niidukid jne asju, mille valmistamine on SADU KORDI mahukam ja raskem. AMF nokitseb teema, vaata aga; kõik on palju töömahukam, mis inimesed teevad.
Kui lihtsalt soojas toas aurudega ei tööta, pole keeruline mootori kõrvale ka el. pliidile teekann panna ja seda kütust pisut ette soojendada. Nonii 85C.
(Alul 50g-ga proovida ja siis edasi. 50g bensiini ei löö kiviseinu laiali, nagu eelnevatest arvutustest selgub. Näo võib mustaks teha, aga kaitseprillid on selle jaoks)
Kui ma teaks, oleks selle juba valmis ehitanud.
Kuna mul nägemus puudub, siis vastused sellised:
a) KUI selle bensuauruga mootor ka töötab, siis tuleks stopperiga mõõta, kaua see 4T niiduk töötab karpaga ja kaua bensuauruga. SAMA koguse kütusega. Noh, miski 200g näiteks. Pole ju raketikas.
Aga ainult siis, kui üldse töötab.
Youtubed ei lähe arvesse, idikatel on ka vblla 2000 klikki enesehinnagu tõstmiseks head ja kõik nad mõtlevad PSY klikkide arvu peale. (see vist oli üle 2 milli?)
b) takistusjõud ei vähene maakera peal mitte kuskilt otsast. Täissünt õli abil mootoris vblla mingi osa %.
c) kas nüüd soojusenergia, aga mingi energia küll. See oligi teema eesmärk. Ja see on ka selge, et kõigil autodel on heitgaasid ning osa kütusest lendab otse leegitorusse, kus ta kasutult ära põleb. RV toru läeb ilusti siniseks. Diislid põletavad oma tahmafiltrites mingeid osakesi - no kamon, see on ju tagajärje likvideerimine.
"Füüsikaline" suurus on selline: Edison oli idioot. Korduvalt öeldud ja teaduslikult valemitega tõestatud. Hiljem jutt muutus - mu peldikus on siiani edisoni sokliga pirn.
Ogle oli lollakas ja pettur. Sama teema, et mehed, mainekate ülikoolide professorid, arvutasid välja, et see pole võimalik.
Katsesõitude juures viibides jäid nad lihtsalt vait. Väga täpselt me seda asja ei tea, videomaterjal ka miskipärast puudub. (kaamerad olid ju siis juba olemas?) Aga garaazis tema karpat ei ole.
Päris füüsikalist suurust: taas küsi teoreetikutelt. Kui Sa mõne kuskilt kätte saad, TTÜ-s on nende kontsentratsioon ehk päris suur. Peavoolu mehi ära tülita.
Mida ma siiani faktidena olen esitanud, need on ja jäävad faktideks ning on, mis seal salata, mõtlemapanevad.
Laevad, aktsiisimäär, autode arv, kütuse tarbimine, tuumaenergia jne.
Ehk siis kokkuvõtteks: kas krt sisepõlemismootor töötab bensuaurudega või mitte????
Eks "AMF nokitseb" või ka miski muu vastab ühel heal päeval sellele küsimusele, ma loodan.
Kui lähemas tulevvikus keegi teine mitte, siis ma ise...
.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - alfredo - 10-02-2017
Kui on tõsiseid huvilisi, siis olen nõus rahvateaduse arengu eesmärgil ühe oma kasutult seisva pisiniiduki annetama. Tingimuseks on see, et katseid ja selle tulemusi mõnes amf nokitseb või mõnes muus teemas kajastatakse ja pärast katsetsüklit KB-s hea ja uue pähe maha ei parseldata. Kui ka asja ei tule, siis jätkaku oma seisusekohast tegevust aurustamata bensiinist sinist suitsu maha jättes.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - Walter - 10-02-2017
(10-02-2017, 20:09 PM)stihl Kirjutas: Ma ei kaitse mingit diplomit ega projekti, lihtsalt eesmärk oli ärgitada kedagi oma muruniiduki paaki auk torgata ja soojas toas asja proovida.No vähemalt ühe muruniidukiomaniku oled sa selle teemaga saanud panna kevadet ootama.
Kui mitte enamat...
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - karlarnold - 10-02-2017
(10-02-2017, 13:59 PM)stihl Kirjutas: Siinkohal esitaks veel paar "kapist välja" FAKTI, seega ümber lükata on vist suht keeruline (proovida võib):Kuskohast niisugune fakt pärineb?
1. Edisonile öeldi, et sa oled llapsest saadik loll ja idioot ja kõiki ammu ära tüüdanud. Mingisugune traat sul elektrivoolu toimel üle sekundi ellu ei jää ja küünal ja karbiidiilamp jne on valgustuseks head küll. Tuhat aastat juba küünal olnud ju. Ja mingi jumal tuleb seda traati seal pirni sees elus hoidma we? Oli palju teadlasi, kes valemitega talle tõestasid, et see pole võimalik.
Mina ei tea päris kindlalt midagi, aga olen kuulnud, et elektripirni ta ei leiutanud vaid püüdis oma varasemate leiutiste pealt teenitud rahaga asutatud laboris viia praktikasse teiste poolt loodud teooriat; ja lõpuks, pärast tuhandeid katsetusi erinevate materjalidega päädis see tõesti esimese kommertskasutuseks kõlbava tootega. Kes nimetas selle käigus idioodiks? Kas palgalised assistendid?
Olen kuulnud ka, et ta ei armastanud matemaatikaga ise tegeleda vaid delegeeris selle alluvatele ja sellest tuletati ekslik legend, et ta ei austa teoreetilist analüüsi ja numbreid piisavalt.
Veel olen kuulnud, et tema taandumise elektriärist tingis soovimatus aktsepteerida vahelduvvoolu mõningaid olulisi eeliseid võrreldes alalisvooluga.
Üldiselt on minule kujunenud Edisonist mulje kui lõputust ideede genereerijast ja väsimatust eksperimenteerijast, kes töötas ennast nullist üles samm-sammult, mitte ei tulnud pildile ühe suure pauguga.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - Alts - 10-02-2017
Kooliharidust ei tahetud tõesti tema peale raisata, kuna peeti liiga vähevõimekaks. Hilisem protsessimine kõigiga ja teiste võimalusel lohkutõmbamine. Tesla muidugi kõige tuntum näide...
Edit.
Fordi V8 lugu lugedes ilmneb, et ka vana Henry oli jäärapäine tüüp, kes suutis innovatsioonile vastu seistes (õlipidurid näiteks jpm.) oma firma peaaegu pankrotti viia.
Mõlemal on suuri teeneid aga...
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - v126 - 10-02-2017
Lihtsaim kodune bensiiniaurupõletaja on enamusel kindlasti kodus olemas, see on leeklamp. Kas ta siis tõesti on 4 korda suurema kasuteguriga võrreldes vedela bensiini põletamisega. No ei julge arvata, kui korralikult mühisema saad on paak tühi ka.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - diesel - 10-02-2017
vabandan, kaks küsimust, peab ikka vastama ja asjalikku teemat jälle ot-ga risustama.
vaegauto lahja diisel. viies käik tühikäigul. kõrgem rõhk kummides. hilisõhtul tln-viitna-tln ots.
enne ja pärast tankimine sama tankla samast kolonkast servani täis. nõksuke üle kahe liitri sajale oli kulu.
aga jätkake nüüd selle asjaliku teemaga. ja lukku panekul tehke kohe uus.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - karvik - 10-02-2017
Murukas ei oleks ehk kõige õigem katse. See juu ei tee erilist tööd. Võibolla mõni bensu genekas. Sellel paanna näiteks 2kW järgi ja saab reaalselt kah midagi aimu, kas sellel käimisel ka mingi tulem on, või käib ta niisama. Minu pisike õhumootor käib kah kui oma kopsujõulsisse puhuda, aga no tööst ei ole seal midagi rääkida.
Noh muidugi kui murukas käib ilma koormuseta neli korda kauem aurupealt kui vedeliku pealt, siis on kah katse natuke juba midagi näidanud.
Murukaga muidugi on lihtne. Paned jootekolvi paaki soojendama ja keedeprotsessi saab juba kasutama hakata.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - karlarnold - 10-02-2017
Kui bensiini kütteväärtus tõuseks neli korda kuid hind jääks samaks, siis selle tarbimine mitte ei väheneks vaid kasvaks võrreldes praegusega, sest:
- sõidetaks lihtsalt rohkem (kes ei sõidaks, kui oleks odavam!);
- kasutataks suuremaid autosid ja võimsamaid mootoreid (kes ei tahaks!);
- tõrjutaks kõrvale muud energiaallikad elektri tootmisel (kõik!).
Nii et naftaäri ainult võidaks.
Kui bensiini tarbimine väheneks neli korda, siis riik maksustaks selle kõrgemalt või maksustaks midagi muud selle asemel kõrgemalt.
Kui see toimuks järsult, nö päeva pealt, siis oleks valitsus jah pisut hädas, sest kui ta vastukaaluks sama järsult mingit maksu tõstaks, siis kaotaks populaarsuses. Aga mistahes sujuvad muutused võtab rahvas kenasti omaks.
Kui järjekordse riigieelarve kokkpanekul hakkab tunduma, et võib laekuda vähem kui eelmisel aastal, siis ei ole ühegi valitsuse esimene mõte, et kust kokku hoida, vaid kust juurde saada. Näiteks kui elektriautode protsent jõuab sellise määrani, et seda saab seostada mootorikütuse aktsiisi laekumise langusega, siis tehakse valik, kas tõsta vedelkütuse- või elektriaktsiisi või parem siis juba mõlemat.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - metsakohin - 10-02-2017
Igaveste jõumasinate leidureid on kahte sorti: a) annavad masinale hoo sisse ja rohkem pole vaja - töötab igavesti. b) kasutavad käivitamiseks kütust, hiljem tilgub paaki kütust juurde ja masin aina töötab. Neid ideid on ju lõputult, pole mina ega keegi teine siinsetest kirjutajatest ühtegi oma silmaga näinud. Just panin kirja kolm fakti
.Thomas Alva Edison ei leiutanud ise mitte muhhvigi, vaid pani teiste leiutised tööle, mõningad ka raha teenima.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - karlarnold - 11-02-2017
Mina võtaks käesoleva teema kokku niimoodi, et inimkond tunneb täna kolme meetodit ainest energia vabastamiseks:
1. keemiline reaktsioon, mille puhul aatomitest moodustatakse teistsuguse struktuuriga molekule;
2. tuumareaktsioon, mille puhul muutub aatomituuma struktuur ja ühest keemilisest elemendist saab teine;
3. Tom Ogle meetod.
PS! Huvitav kas ma väga eksin, kui ennustan, et varsti ilmub kusagil siin ka reaalne müügikuulutus: "must kast mis vähendab kütusekulu, sisemust avalikustada ei saa, sest ärisaladus, müüja peab jääma anonüümseks, sest kardab elu pärast." Sest väga sageli selliseid legende levitatakse just taoliste imetablettide või -seadmete müügi eel. Fakt on see, et ma olen vana inimene ja elus nii mõndagi näinud, kuid ikka veel ei suuda eristada lollust pahatahtlikkusest.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - viplala - 11-02-2017
Muruniitjaga saab väga edukalt mõõta või võrrelda kütuseauru kulu, juhul muidugi kui niitja käima saada aurude pealt. Selleks tuleb tera asemele paigaldada generaator, mida saab näiteks 1kw koormusega takistada (mõõdetav üsna täpselt) ja seejärel mõõta ajaliselt kütusekulu nii aurude puhul kui ka tavalises karpa süsteemis.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - linnuke - 11-02-2017
Üle pika aja:
Huvitav, et lgp .kfl.d on hakanud Perbetum Mobilet leiutama.See ju sajanditevanune teema.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - karvik - 11-02-2017
Perbetum Mobile puhul jõudu üle ei jääks millega tööd teha. Muidu oleks ta juba üle võlli masin. Inglisekeelses maailmas on selle kohta eraldi sõnapaar nagu overunity. Ma ei tea kas meie keeles ka on?
See masin siin aga teeb tööd ja ilmselt selle jaoks ongi vaja selle Perbetumil vaja seda kahte liitrit kütust.
Üldiselt arvan kah, et see pisut jama teema ja enne ei usu kui tegelikult ka keegi ära tõestab. Ma usun tasuta energia olemas olemisse millest on juttu teemas http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28200
. Sealsete masinate seadmed maksavad, aga energia tuleb ikka päikeselt. Kas siis otse või kaudselt.
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - DevilDeVille - 11-02-2017
(10-02-2017, 16:56 PM)giordanobruno Kirjutas: Kütuse tarbimise drastilise vähenemise korral maksustataks auto omamine. Seda omamise maksustamist juba kombatakse vaikselt, vähemalt meil, mõnes kohas on need automaksude näol olemaski. Vanatehnika ja hobitehnika seisukohalt oleks omamise maks täiesti saatanast.
+1
RE: Kas keegi oleks nõus eluga riskima... - v6sa - 11-02-2017
(10-02-2017, 20:09 PM)stihl Kirjutas: ...
muruniiduki paaki auk torgata ja soojas toas asja proovida.
Muruniidukit endal hetkel pole.
...
Kuhu ma katsealuse toon?
Oi, kuidas mulle meeldiks olla nobelist. Kasvõi postuumselt
Et kui isand stihl oma elu pärast kardab, siis võime ju kohustused ära jagada...Tähendab ju Ogle väidetava fenomeni äratõestamine termodünaamika seaduspärasuste muutmist ja nii mõnegi aktsepteeritud konstandi väärtuse muutmist. CERN on selle kõrval poisike.