KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - Printerisõbralik versioon
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) (/showthread.php?tid=63541)
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) (/showthread.php?tid=63541)
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - lamjak - 19-08-2020
(19-08-2020, 16:37 PM)tõnn Kirjutas: Poe lettidelt on kadunud vorst "Tõmmu"
Kas juhuslik kokkusattumus või BLM?
Kus ta kadunud on? Kiire googledus näitab saadavust järgmistes e-poodides.
https://www.selver.ee/poolsuitsuvorst-tommu-woro-350-g
https://ecoop.ee/et/toode/47454-woro-tommu-350g-poolsuitsuvorst/
https://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/liha--ja-kalatooted/vorstid-singid-peekon/pool--ja-taissuitsuvorstid/p-s-vorst-tommu-350g/p/258255
https://www.prismamarket.ee/entry/suitsuvorst-tommu-350-g/4740562003144
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - tõnn - 19-08-2020
Kahjuks või õnneks ei googelda ma ennast poodi.
Rimist läksin maximasse, selveris ka polnud.
Ju siis on piirkondlik eripära et kõik on enne mind ära ostnud.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - rocker - 19-08-2020
See "junn" on nagunii EE-sid täis ja mõned mendelejevid pealekauba
otsib parem mõne jahimehe ja tellib õiget asja.Tegelt ka poest saab: https://www.linnamae.eu/toode/e-vaba-taissuitsuvorst-tallinn/
maksab pea 3 raha, aga sisu tunduvalt asjalikum, puhast liha mõned grammid rohkem. Loota võib, et hauas ei helenda...
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - mossepower - 20-08-2020
(19-08-2020, 22:57 PM)rocker Kirjutas: See "junn" on nagunii EE-sid täis ja mõned mendelejevid pealekaubaVaatasin täitsa huvipärast järgi, et mis need väidetavad EEd-d ja mendelejevid siis ka on, mis hauas helendama panevad: (Link)
E450, E451- fosforisoolad-mineraalained.
E301-C-vitamiini sool, antioksüdant.
E621- naatriumglutamaat- sool. Leidub ka nt. juustus ja tomatis.
E575- happesuse regulaator, orgaaniline ühend. Leidub nt. mees ja viinamarjades.
E120- putukatest tehtav värvaine.
E250- sool, mida kasutatakse botulismibakteri vältimiseks.
Midagi inimesele halba (piisavas koguses on kõik surmav, nt. ka vesi 6 liitrit korraga juues) või helendama panevat mina nagu küll ei leia.
Lisaks selgub Tõmmu vorsti näitel, et ka mesinikud ja mahetomatikasvatajad peaksid aususe mõttes oma toodetele E575 ja E621 peale märkima.
Samamoodi koduvorsti valmistaja võib enda teadmata kasutada e-ained, nt. kasutab Pan-soola (Selveris). Sealsed nahhaalid on jätnud tootelehel E-ained märkimata: kaaliumkloriid (E508), magneesiumsulfaat (E518) jne. Teisel jodeeritud soolal on e-ained ilusasti välja toodud: sool nr. 2
Koduvorstivalmistajal on vaba voli märkida oma tootele, et mida ta oma vorsti sisse pani. Samas suurtootja peab kõik nõuetekohaselt peale märkima.
Kardan, et koduvorsti tegija kaldub teadmatusest või kavalusest pigem sinna mesinike ja tomatikasvajate poole, kes ka vaevalt oma tegelikke e-ained tootele/saadusele märgivad.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - ahtos - 20-08-2020
Need firmad kes reklaamivad,et ainult Eestimaisest jne on parajad lobamokad ja tarbijale puru silma ajajad.Poola juurikad ja liha piisavalt Eestimaine
.Ei põhine NSRil-omad kogemused.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - jupiter22 - 21-08-2020
Küsimus vaakumi kohta. Kui palju vaakumit on vaja tekitada tsisterni, et sinna sisse vesi ja virts jookseks? Millisest vaakumist alates on oht, et ca 3-4mm plekkseinaga tsistern kokku tõmbab? Tänud ette!
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - aavu - 21-08-2020
(21-08-2020, 20:40 PM)jupiter22 Kirjutas: Küsimus vaakumi kohta. Kui palju vaakumit on vaja tekitada tsisterni, et sinna sisse vesi ja virts jookseks? Millisest vaakumist alates on oht, et ca 3-4mm plekkseinaga tsistern kokku tõmbab? Tänud ette!Sa ju tead, et õhurõhk meil on normaalselt 765 mm elavhõbeda sammast. Kui hõrendus on miinus 765 mm Hg sammast, siis destlleeritud vee saab kätte 10 meetri sügavuselt või mõni sentimeeter kõrgemalt. Nüüd arvesta virtsa erikaalu, madal- või kõrgrõhkkonnast tingitud konkreetses asukohas oleva õhurõhuga, samuti arvesta kui kõrgel merepinnast kavatsed protseduuri läbi viia (0 meetrit või 318 meetrit üle merepinna). Ja ära unusta lahutada teoreetilisest tulemist x meetrit ka pütis oleva segu kõrgus maapinnast, no näiteks kaks meetrit. Ideaalis peaks tulemus olema mingi 3-5 meetrisest august peaks saama kätte. Mitte vaakum ei ime, vaid ümbritsev õhurõhk surub segu vaakumi poole. Tsisterni tugevust küll keegi ei ütle. Selleks on vaja teada tema kuju ja seesmisi või välimisi tugevdusribisid. Ideaalset kera võib ilmselt iga suuruse vaakumiga katsetada. silindrikujulisi on ennegi kokku pressinud väline õhurõhk, kunagi siin foorumis oli juttu.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - diesel - 21-08-2020
mingi ähmane mälupilt ütleb, et mingil virtsapütil oli avariiklapp 0,6 bar peal.
juhul kui see asi õige on, siis ilmselt töötamise alarõhk peaks sellest madalam olema.
aga väga uskuda mu juttu ei tasu.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - v6sa - 22-08-2020
Õigust räägib eelkirjutajad. Teoreetiline kõrgus veega on raskuskiirendusega võrdne, kuna vee mahukaal on üks ehk siinkandis 9,8 m. Virts (enamasti küll vedelsõnnik) on jämedalt vesi.
Alarõhk on neil püttidel umbes pool baari (paar kümnendikku siia-sinna). Hästi jämedalt on üks kümnendik alarõhku 1 meeter sügavust (ja rehnung käib pütis oleva vedelikunivoo järgi!). Kui imetava mandi kuivainesisaldus on üle 10 %, jaga sügavus kahega. Pumbatavuse (ehk "imemise" piir) läheb kusagilt 12 pealt
Imilohvi pikkus loeb ka. Mida peenem, seda rohkem, aga hästi jämedalt kaotab ikka 10 m lohvi ära ühe meetri kõrgusevahet.
4 mm kannatab pool baari alarõhku ära, kui vaheseinad on vähemalt paari meetri tagant.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - jupiter22 - 22-08-2020
Ehitasin omale T-25A- le järelveetava virtsapüti, sellest selline küsimus. Paagiks on vene 1800 liitrine 4mm seinaga virtsapaak, millele keevitasin keskele ümmarguse tugevduse karprauast. Taga, all on luuk, mille küljes 4 tolline torujupp, millest edasi 4 tolline veekraan, sellest edasi on 5 tollised kiirühendusseened ja 4 meetri pikkune 80mm imemisvoolik. Vaakumpumbaks on gaz veoautolt pärit KO 503 või 505 (ei suuda marki tuvastada), pumba labad tundusid korralikud. Paagi ja pumba vahel on 3 tolline voollik. Vaakumit toodab ta põnku järel vabapöördel 0,2bari ja poole pöördega 0,4bari. Teoreetiliselt väga lihtne asi aga mul praktikas see kooslus ei toimi hästi. Vedelikku tõmbab ta paaki ainult siis kui imivoolikut koguaeg vedelikust välja tõmmata, siis kukub osa vedelikku voolikust välja ja ülejäänu lööb pläraki virtsapütti. Kui voolikut imemise ajal koguaeg vedelikus hoida, siis tõmbab ainult vooliku manti täis ja paaki ei jõua pm midagi.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - isandpauk - 22-08-2020
Sul kaob vaakum kuhugi ära, kuskilt lekib või pole vaakumit üldse olemaski. On sul paagil vaakumi näidik peal või usaldad mingit pumba juures olevat näidikut?
Tõmba paaki vaakum sisse, siis lont virtsa sisse ja ava vooliku kraan. Sel moel on võimalik voolikus ja ühendustes tekkivate lekete mõju vähendada.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - aavu - 22-08-2020
Tsitaat:vabapöördel 0,2bari ja poole pöördega 0,4bariSee vastab 2meetrile kõrguste vahele ja 4 meetrile. Olenevalt kui kõrgel merepinnast asud ja kas on madal- või kõrgrõhkkond.
Kõrgusest tingitud vahe on küll minimaalne aga olemas siiski: http://agromet1.weebly.com/naumlide.html
Selgub, et 7 hPa muutub 60 meetrise kõrguste vahega. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. 200m peale siis juba ca 21 hPa.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - jupiter22 - 23-08-2020
Võtsin vaakumpumba osadeks ja puhastasin korralikult ära. Pumba korpuse tööpind on treppis- sellest arvatavasti ka see virtsapüti keberniit.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - muska71 - 24-08-2020
(09-08-2020, 16:27 PM)muska71 Kirjutas: pritsung paadimootor ja lambist jõud kadunud ja kruvi all siis üle 2000rpm ei lähe isegi üksi pardal olles,kruvi alt ära võtta siis pöörded lähevad põhja.mis võiks põhjuseks olla?bensupump lahjaks jäänud ja ei suuda toita?küünlad visuaalselt korras ja ilusad ja säde olemas,ka pihustid pihustavad midagi.muidu käivitub hästi ja töötab kah laitmatult ja värske bens98 ja viimasest hooldest ca 20 tundi.jõu kadumise põhjustas olematu kvaliteediga kütusefilter.uus filter ja külma mootoriga kõik korras kuniks mootor soojaks läheb siis taas jõud lännu.silindrites surved korras klapid regullitud kõrvalt teiselt toimivalt mootorilt on kõikvõimalikud vidinad(süütepool,andurid aju jne)peale keeratud,aga ikka sama pull külmalt korras ja niikui soojaks läheb jõudu pole.oskab keegi midagi pakkuda?mehaanik kes 10 aastat remontinud temal juhe koos.rääkis ka elavhõbedast midagi,et äkki keegi mootorisse valanud ja pidi sama pulli tegema(-sellest naljast kuulen esimest korda).paat pole kuskil järelvalveta seisnud va töökoja õuel ja saartel.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - Jahimees - 24-08-2020
Aitasin täna lahti võtta ühe üle aasta paigal seisnud väikeveoki trummelpidurit. Klotside paksust on piisavalt, kuid klotsid olid kogu ulatuses õlised, ka trummel oli täiesti õline, see ratas ei pidurdanud üldse.
Tõmbasin bensuse kaltsuga õli maha ja mõtlesin, et huvi pärast lükkan viiliga veidi, et näha, kui sügavale õli on läinud. Vähem kui millimeetri pärast ei olnud enam õli näha ja tundus pind korras.
Kui õli tõrjuv on see klotsi kattematerjal? Või pigem eeldada, et see materjal on läbi imbunud.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - maisalup - 24-08-2020
(24-08-2020, 14:00 PM)muska71 Kirjutas:Kas ei või olla, et mingi kütusevoolik vms läheb soojaga pehmeks ja vajub kokku või mõni vaakumi voolik, mis takistab kütuse pealevoolu(09-08-2020, 16:27 PM)muska71 Kirjutas: pritsung paadimootor ja lambist jõud kadunud ja kruvi all siis üle 2000rpm ei lähe isegi üksi pardal olles,kruvi alt ära võtta siis pöörded lähevad põhja.mis võiks põhjuseks olla?bensupump lahjaks jäänud ja ei suuda toita?küünlad visuaalselt korras ja ilusad ja säde olemas,ka pihustid pihustavad midagi.muidu käivitub hästi ja töötab kah laitmatult ja värske bens98 ja viimasest hooldest ca 20 tundi.jõu kadumise põhjustas olematu kvaliteediga kütusefilter.uus filter ja külma mootoriga kõik korras kuniks mootor soojaks läheb siis taas jõud lännu.silindrites surved korras klapid regullitud kõrvalt teiselt toimivalt mootorilt on kõikvõimalikud vidinad(süütepool,andurid aju jne)peale keeratud,aga ikka sama pull külmalt korras ja niikui soojaks läheb jõudu pole.oskab keegi midagi pakkuda?mehaanik kes 10 aastat remontinud temal juhe koos.rääkis ka elavhõbedast midagi,et äkki keegi mootorisse valanud ja pidi sama pulli tegema(-sellest naljast kuulen esimest korda).paat pole kuskil järelvalveta seisnud va töökoja õuel ja saartel.
Ma ei ole asjatundja ja pakun puusalt lihtsamaid variante mis võiks tööd häirida, eriti kui mootori töötemperatuur seda mõjutab.
Või on kuskil mingi sodi või kulumine ja soojuspaisumise tagajärjel ei tööta kütuseetteanne korrapäraselt
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - tõnn - 24-08-2020
(24-08-2020, 14:00 PM)muska71 Kirjutas:(09-08-2020, 16:27 PM)muska71 Kirjutas: pritsung paadimootor ja lambist jõud kadunud ja kruvi all siis üle 2000rpm ei lähe isegi üksi pardal olles,kruvi alt ära võtta siis pöörded lähevad põhja.mis võiks põhjuseks olla?bensupump lahjaks jäänud ja ei suuda toita?küünlad visuaalselt korras ja ilusad ja säde olemas,ka pihustid pihustavad midagi.muidu käivitub hästi ja töötab kah laitmatult ja värske bens98 ja viimasest hooldest ca 20 tundi.jõu kadumise põhjustas olematu kvaliteediga kütusefilter.uus filter ja külma mootoriga kõik korras kuniks mootor soojaks läheb siis taas jõud lännu.silindrites surved korras klapid regullitud kõrvalt teiselt toimivalt mootorilt on kõikvõimalikud vidinad(süütepool,andurid aju jne)peale keeratud,aga ikka sama pull külmalt korras ja niikui soojaks läheb jõudu pole.oskab keegi midagi pakkuda?mehaanik kes 10 aastat remontinud temal juhe koos.rääkis ka elavhõbedast midagi,et äkki keegi mootorisse valanud ja pidi sama pulli tegema(-sellest naljast kuulen esimest korda).paat pole kuskil järelvalveta seisnud va töökoja õuel ja saartel.
Mootori kuumenedes hakkab kuskilt lisaõhku saama?
Koha leiad külmkäivitus eetriga, pihustades tõmbab pöörded ülesse.
Paagi tuulutus ei toimi, tekib vaakum?
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - TanelV2 - 24-08-2020
(24-08-2020, 14:00 PM)muska71 Kirjutas: jõu kadumise põhjustas olematu kvaliteediga kütusefilter.uus filter ja külma mootoriga kõik korras kuniks mootor soojaks läheb siis taas jõud lännu.silindrites surved korras klapid regullitud kõrvalt teiselt toimivalt mootorilt on kõikvõimalikud vidinad(süütepool,andurid aju jne)peale keeratud,aga ikka sama pull külmalt korras ja niikui soojaks läheb jõudu pole.oskab keegi midagi pakkuda?mehaanik kes 10 aastat remontinud temal juhe koos.rääkis ka elavhõbedast midagi,et äkki keegi mootorisse valanud ja pidi sama pulli tegema(-sellest naljast kuulen esimest korda).paat pole kuskil järelvalveta seisnud va töökoja õuel ja saartel.
Võibolla bensupump ise. Saad selle survet mõõta külmalt ja siis kui mootor jukerdama hakkab?
Oli sarnane juhus auto bensiinipumbaga. Külmalt kõik hästi, soojalt hakkas jukerdama.
Veaks osutus bensupump, mis läks tööd tehes kuumaks ja hakkas kinni kiiluma, põhjustades tootlikuse languse.
Kuna pumba soojenemine oli korrelatsioonis mootori soojenemisega, arvati algselt, et põhjus mootoris.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - Daff - 24-08-2020
Kui jõud ära kaob siis, kui võimalik, proovi teha nagu vanasti sapikaga tehti. Märg kalts bensiinipumbale peale ja jõud tuli tagasi.
RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3) - hundu615 - 25-08-2020
(24-08-2020, 21:11 PM)Jahimees Kirjutas: Aitasin täna lahti võtta ühe üle aasta paigal seisnud väikeveoki trummelpidurit. Klotside paksust on piisavalt, kuid klotsid olid kogu ulatuses õlised, ka trummel oli täiesti õline, see ratas ei pidurdanud üldse.Mul eelmisel LT-l jooksis sillaõli ühte trummlisse,vahetsin manseti,puhastasin piduripesuga kõik detailid ja sõitsin sama klotsiga 3 aastat,igakord läks piduristendist üv-l ilusti läbi,pidurdas ühtlaselt.
Tõmbasin bensuse kaltsuga õli maha ja mõtlesin, et huvi pärast lükkan viiliga veidi, et näha, kui sügavale õli on läinud. Vähem kui millimeetri pärast ei olnud enam õli näha ja tundus pind korras.
Kui õli tõrjuv on see klotsi kattematerjal? Või pigem eeldada, et see materjal on läbi imbunud.