automoto.ee foorumid
In Memoriam Valeri Kirss (04.05.1945–12.03.2026) - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Vanatehnika Aruteluala (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=55)
+--- Teema: In Memoriam Valeri Kirss (04.05.1945–12.03.2026) (/showthread.php?tid=67738)


In Memoriam Valeri Kirss (04.05.1945–12.03.2026) - tcumen - 12-03-2026

https://kultuur.err.ee/1609965329/suri-miss-estonia-pikaaegne-eestvedaja-valeri-kirss

In Memoriam. Valeri Kirss (04.05.1945–12.03.2026). - manic - 13-03-2026

Valeri Kirss (04.05.1945–12.03.2026).

   

RE: In Memoriam Valeri Kirss (04.05.1945–12.03.2026) - indreksirk - 13-03-2026

80-aastaselt lahkus Eesti vanatehnikaliikumise üks tuntumaid sümboleid. Klubi Unic asutajaliige, missi-issi, tennise-entusiast. Aga ennekõike mees, kes hoolis oma perest ja ilu erinevatest vormidest, viis ellu suuri asju ning omas alati oma arvamust. Selliseid inimesi armastatakse, kadestatakse ja mõnede poolt ka vihatakse. Suurte asjade tegemisel tuleb vahel buldooserina üle sõita ka väiksematest, kõigi jaoks ei jätku piisavat tähelepanu. Vanarahvas ütles - kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad.
 
Valeri pärand vanatehnikaliikumisele on väga oluline. Loomulikult ei alanud Eesti vanatehnikaliikumine sellest, kui 1975. aasta oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel Tallinnasse kogunes peaaegu sada inimest. Eeldused olid loodud juba palju varem. Enne ilmasõda ehk kuni 1940. aastani valmistatud autosid oli sel ajal Eestis nö aktiivses registris ehk põhimõtteliselt liikumisvõimelistena ca 2000 ühikut. Need autod olid juba enam kui 35 aastat vanad (ehk tänases mõttes vanasõiduki vanuses), kuid endiselt igapäevakasutuses. Sest muud lihtsalt ei olnud saada. Uut autot sai osta üksnes autoostuloaga ning neid jagati vähem kui oli nõudlust. Seetõttu toodi Eestisse tuhandeid vanu autosid praeguse Venemaa aladelt. Kuigi tegelikult tarbeesemed, siis samas ka killuke mälestusest vabaduse aegadest. Ja nendega sõitvad mehed üldiselt alates 60ndatest enam nö nomenklatuuri liikmed ei olnud. Need said ostuloa. Tehnilise taibu ja ajaloohuviga mehed, kes otsisid omavahel kontakti, kuna varuosi polnud saada. Seetõttu oli doonorautod ning oskusteave olulised. Kui tänavapilt muutus ühetaoliseks nõukogude autodest, siis muutusid need „vanad autod“ ühel hetkel hoopis vaatamisväärsuseks. Nagu ka täna paneb rohkem kui 30 aastat vana auto meiesugustel pead pöörama ja järele vaatama.
 
Igatahes oli pinnas soodne, teadmine Mäksa päevadest vanaauto paraadidega ka juba levimas. Ühingu Autom kaudu levis ka teave sellest, et meilgi võiks vanaautode sektsioon olla Automi all. Ja loomulikult 1972. aastal Lätis loodud klubi AAK. Meile meeldib mõelda, et lätlased said NL esimese vanasõidukite klubi loomiseks innustust just Tartu autoveterani Johannes Paasi eestvedamisel 1966. aastast igal suvel korraldatavast vanade autojuhtide päevadest, mille raames vanade autode paraad oli väga menukas. Lätlased käisid ka seda vaatamas ja osalemas. Ja pärast Läti klubi loomist käisid meie mehed Lätis.
 
Aga naaseme meie peategelase juurde. 1975. aastal oli pinnas soodne, aga puudus eestvedaja. Keegi energiline ja organiseerimisvõimeline, kes ei kardaks raskusi ning kellel poleks midagi kaotada. Ja selleks oli Valeri Kirss vähemalt algaastatel peaaegu ideaalne variant. 30-aastane, vallaline, juristiharidusega ja peaaegu kartmatu. Kohandumist oli palju, et selline ühiskondlik organisatsioon sobitada muidu üsna rangesse nõukogude aega. Oma huvi oli ka okupatsioonivõimul – ühte kohta koondunud huvigrupil oli lihtsam pilku peal hoida.
 
Igatahes ei ole võimalik alahinnata Valeri tegutsemisindu klubi Unic loomisel ning esimesel kümnel tegutsemisaastal. Laaste lendas, jõuline ja üsna enesekeskne juhtimisstiil viisid asja edasi, kuid tekitasid ka lahkhelisid inimeste vahel. Klubi Unic oli oma laineharjal 1986. aastal, kui korraldati nö sajandisõit auto 100. juubeli tähistamiseks. Sealt algas esmalt vaikne ja hiljem kiire allakäik. Taustal loomulikult ühiskondlikud protsessid, mis alates M. Gorbatsovi võimuletulekust taustal toimusid. Alkoholivastane võitlus, glasnost ja järk-järguline sõnavabaduse teke. Nüüd ei olnud enam üksnes vanad autod kunagise vabaduse sümbolid, 1987. aastal asutati ka Muinsuskaitse selts, avalikustati MRP jne. Majanduslikud olud halvenesid, kuid tekkisid ka esimesed eraettevõtluse võimalused. Kõige selle keskel pühendus klubi Unic esimees end ootamatult Eesti kaunimate naiste valimisele. Nii vanatehnikaklubi juhtimine kui missivalimised on töö inimestega. Ja need kogukonnad olid täiesti erinevad. Paratamatult pidi pühendunult asjaga tegelemisel ja juhtimisahela absoluutses tipus tegutsemiseks kusagilt järgi andma. Uus kirg oli tugevam ning Unic jäi unarusse. Sellest perioodist 80ndate lõpus tekkis oluline pinnas tulevikuks. Loodus ju teatavasti tühja kohta ei salli. Esiteks muutus piirkondlikud sektsioonid aktiivsemaks ja 90ndate alguses ka iseseisvaks ning ei oodanud enam juhiseid Tallinnast. Teiseks hakkasid nii motomehed kui veokaharrastajad korraldama ise oma kokkutulekuid. Ja siis saabus 90ndate algus, kui majandus ja riigikord kukkus kokku. Kütusekriis ja majanduslik ebakindlus tõmbasid pikkadele sõitudele kriipsu peale. Ja avanenud piiride tõttu lahkus arvestatav osa vanatehnikast Eestist. See oli valus kõigile harrastajatele, aga eelkõige Valerile, kes oli harjunud liikuma tõusvas joones. 1994. aastal saatis ta klubi laiali.
 
Pärast seda püüdis üsna üksikuks jäänud Valeri Kirss koondada enda ümber mõttekaaslasi, kuid tegelikult üksikuks ta elu lõpuni jäigi. Sillad olid põletatud, senised tugevad tegijad taandunud, uus pealekasvav harrastajate põlvkond tahtis luua oma nägemust.
 
Valeri siiski kirge vanatehnika vastu ei kaotanud. Ta säilitas olulise osa oma kogust. Valeri näitas oma kollektsiooni ka avalikkusele. Näitus-sõitude asemel hoopis muuseumina. Esimene avalik muuseumilaadne püsinäitus Eestis oli Palmse lossi aidas just Valeri Kirsi vanasõidukitest. See oli avatud 1997 kuni 2005 ning oli väga menukas. Selle sajandi alguses hakkasid oma kollektsioonide uksi avalikkuse avama ka teised ning tänaseks on meil mitukümmend 10+ vanasõidukiga ka avalikkusele nähtavat kogu, mida saab külastada. Valeri Kirsi vanasõidukite muuseum Virtsu tegutses 2006-2025 ja on nüüdseks suletud. Tema kollektsioon aga leidnud uue elu Eestimaa erinevates kohtades. See pärand jääb siia, see on meie ajalugu.
 
20 aastal klubi Unic juhtimisel andis Valerile sellise tuntuse, et ta jäi surmani Eesti vanatehnikaliikumise üheks esindusnäoks. Ja mitte üksnes Eestis, vaid ka välismaal. Noorematele jäänud küll kaugemaks, aga tema nimi ja legendid elavad edasi samamoodi ka mälestus Kaali meteoriidikraatrist.
 
Siinkõneleja on sündinud ja kasvanud vanatehnika sees. Valerit õppisin lähemalt tundma umbes 15 aastat tagasi, kuna temaga enam-vähem võrdsel tasemel läbikäimiseks pidi tõestama ennast reaalsete tegude kaudu. Sellest kujunes sõprus, kus kummalgi poolel ei olnud mingeid oma isiklikke huvisid. Naljaga pooleks võin öelda – kuna mina ei soovinud temaga kunagi mingit „bisnist“ teha, siis ei saanud ka lahkarvamusi või pettumust tekkida.
 
Suuri asju korraldava mehe tagatuba oli üsna süsteemitu, kuid õnneks oli ta meile paljudele omaselt nö korilasetüüpi ehk hoidis alles ka asju, mida ehk poleks vaja. Tema pärandi läbitöötamine on veel ees ning selle abil saab üsna pea valmis raamat vanatehnikaliikumise ajaloost.
 
On üsna sümboolne, et Valeri Kirss lahkus just nüüd. Mäksa esimesest paraadist möödub 60 aastat, klubi Unic loomisest 50 aastat. Valeri Kirsi ja sellega seoses ka klubi Unic lipuautoks olnud Fiat 502 on tehase arhiivist täpsustatud andmetel valminud 1926. aastal ehk täpselt 100 aastat tagasi. Need on ümmargused tähtpäevad, mis panevad minevikule mõtlema. Ja kõige selle keskel oskas Valeri ka oma maisest elust lahkumisega tõsta end taas pjedestaalile.
 
Eesti vanatehnikaliikumise suurkuju on lahkunud. Suurkujudele omaselt vastuolulise saatuse ning pärandiga, kuid kahtlemata jätnud meie tehnikapärandi säilitamisega seotud kogukonda tugeva jälje. Aga ka üldiselt ühiskonda. Igal ajal on omad liidrid ja eestvedajad, kuid pärandi hoidmine on oluline. Samuti  inimestevahelised suhted ning kogukonna ühtsustunne. Hoiame oma inimesi, hoiame oma ajalugu.
 
Sügav kaastunne perele ja Valeri sõpradele. Aga ka meile kõigile, kellele on oluline ajaloolised sõidukid ja nende seotud pärand.
 
Valeri Kirsi matusetseremoonia toimub 20.03.2026 kell 15.00 Tallinna Toomkirkus, peielaud samas kõrvalmajas kohe matuse järel.

RE: In Memoriam Valeri Kirss (04.05.1945–12.03.2026) - indreksirk - 18-03-2026

Valeri Kirsi perekonna poolt annan edasi sõnumi, et kõik Valerit tundnud inimesed on oodatud ärasaatmisele Tallinna Toomkirikusse 20.03.2026 kell 15.00.

Valeri Kirss oli Eesti vanatehnikaliikumise algatamise ja okupatsiooniaegse tegevuse üks olulisemaid käilakujusid. Minevikuta ei ole tulevikku. Isegi, kui minevikus on vigu tehtud, siis just meie eelkäijate tehtul põhineb ka meie tänapäev ja tulevik. Saavutused võtame eeskujuks ning vigadest õpime, et paremini teha. Mõlemal juhul on ärasaatmine hetk, kus aeg hetkeks seiskub ning me kõik mõtestame enda jaoks ühe inimese elu ja tema mõju meie tänasele päevale. 

Vanatehnikakogukond on eriti oodatud ning rohkearvuline osalemine on tegelikult ka märk sellest, et vaatamata erimeelsustele oleme tegelikult ühtne kogukond, kes väärtustab oma liikmeid arvestades ja vaatamata nende vigadele. Kuna me oleme pärandi hoidjad, siis tulebki seda hoida ja mäletada just sellisena nagu see oli.