Teedest, ehitistest ja sildadest - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Teedest, ehitistest ja sildadest (/showthread.php?tid=8683)

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - Martin256 - 30-12-2005

valdo Kirjutas:

Martin256 Kirjutas:Vaekoda

... põles maha 9. märtsi 1944. aasta Tallinna pommitamise ajal koos 40% ülejäänud Tallinna hoonetega (hävis sh 10% vanalinnast). Imekombel ei hävinud tules vaekoja lähistel asunud hooned. Samas pommitamises põles maha muide raekoja torn ning jälle oli ime, et ülejäänud raekoda puutumata jäi.

Raekoja tornikiiver taastati 1952, vaekoja müürid lammutati 1946.

Kust muide see foto pärit on, kui pole saladus? Äkki on 9. märtsi kurbsündmustest veel pilte?

Foto algset päritolu ei tea. Ümberpildistus on tehtud 80-ndatel. Raekoja tornikiiver ei põlenud vist vaid sadas alla. Pilte on palju nii järgmisestest päevadest kui sõjajärgsetest varemetest. Lisan ka pildi Uuest tänavast kohe peale pommitamist, katkised hobused on veel näha.
Eelmisel aastal avaldas Õhtuleht seeria värvipilte vist Mart Sanderi kogust kohe peale pommitamist, majad veel põlesid. Seda kogu tahaks näha

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - PETSS - 30-12-2005

Ei tea kas sobilik siia teemasse.Nimelt mu vanaonu töötas Saksa ajal Tallinna sadamas.Mõni päew enne Tallinna pommitamist öelnud talle sadamas töötanud wene sõjawangid ,et mine perega linnast ära.Tuleb pommitamine.Tema muidugi seda wangide juttu ei uskunud ja tuli see mida me kõik teame.Õnneks jäi tema elukoht Kalamajas puutumatta.PS .Mingi aeg tagasi oli ju vaekoja taastamine ka arutlusel.Sinnapaika see vist jäigi.

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - PETSS - 30-12-2005

Mis aastal aga ehitati Pärnus Ehitajate tee autosild?Kas koos laiarööpalise raudtee sillaga koos?Ehituslikult olid sarnased ka wana Pirita jõe sild ja ka Lükati sild(30 aastad).Pirita sild üks otstest (Pirita pool)oli sõja lõpuks õhku lastud.Samsat osast hakati ka seda silda lammutama.Kas keegi teab kas Lükati sild pääses sõjast puutumatuna või on ka see taastatud?

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - valdo - 30-12-2005

PETSS Kirjutas:Mis aastal aga ehitati Pärnus  Ehitajate tee autosild?Kas koos laiarööpalise raudtee sillaga koos?

Pärnu uus sild ongi ju tegelikult nn "komplekssild", sisaldades samale konstruktsioonile paigaldatuna nii autotee kui ka raudtee. Ehitati ta kusagil 1970te keskpaigas, kui mu mälu mind ei peta.

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - Regardman - 30-12-2005

valdo Kirjutas:

PETSS Kirjutas:Mis aastal aga ehitati Pärnus Ehitajate tee autosild?Kas koos laiarööpalise raudtee sillaga koos?

Pärnu uus sild ongi ju tegelikult nn "komplekssild", sisaldades samale konstruktsioonile paigaldatuna nii autotee kui ka raudtee. Ehitati ta kusagil 1970te keskpaigas, kui mu mälu mind ei peta.

Pigem 1970 lõpp ja mitu korda vajus ehitamisel sild kokku, kuna ehitamisega nähti "palju vaeva".

---

RE:    Teedest, ehitistest ja sildadest - Potsataja103 - 02-01-2006

Regardman Kirjutas:

valdo Kirjutas:

PETSS Kirjutas:Mis aastal aga ehitati Pärnus  Ehitajate tee autosild?Kas koos laiarööpalise raudtee sillaga koos?

Pärnu uus sild ongi ju tegelikult nn "komplekssild", sisaldades samale konstruktsioonile paigaldatuna nii autotee kui ka raudtee. Ehitati ta kusagil 1970te keskpaigas, kui mu mälu mind ei peta.

Pigem 1970 lõpp ja mitu korda vajus ehitamisel sild kokku, kuna ehitamisega nähti "palju vaeva".

Kui ma väidan valmimisaastaks 1977, siis ma ilmselt (vähemalt tahtlikult) ei valeta.

---

RE:    Teedest, ehitistest ja sildadest - valdo - 02-01-2006

Potsataja103 Kirjutas:Kui ma väidan valmimisaastaks 1977, siis ma ilmselt (vähemalt tahtlikult) ei valeta.

Nii ta kusagil on jah. Igatahes 1975-76 sealt üle ei saanud ma mäletan (nagu ka Sindi sillast mitte).

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - Martti - 17-01-2006

Jüri Mõisa idee: http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/7/Areen/Kaanelugu.html
Ei tea kuidas see "magalate" lammutamine oleks toimunud?
Kuigi tal oli ka mingi idee trammid ja trollid kaotada või midagi sellist

---

RE:  Teedest, ehitistest ja sildadest - valdo - 17-01-2006

Martti Kirjutas:Jüri Mõisa idee: http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/7/Areen/Kaanelugu.html
Ei tea kuidas see "magalate" lammutamine oleks toimunud?

Eks ikka nii, et hulk maju oleks slummistumise tõttu rahvast tühjaks jäänud, allesjäänud elanikud oleksid mõnedesse majadesse (kütte, veetoristiku jm toimimise huvides) kokku kolinud ja selle tulemusena oleks mõned majad päris tühjaks jäänud. Ja siis oleks need tühjad õhku lastud.

See muidugi eeldaks seda, et korterite väärtus neis majades oleks kukkunud olematult madalale mingil põhjusel. Tallinnas, nagu me kõik teame, on viimastel aastatel toiminud vastupidine tendents Ja toimib arvatavasti selle kevadeni/suveni, kui tõenäoliselt toimub suur kinnisvarahindade krahh...

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - Martti - 18-01-2006

valdo Kirjutas:

Martti Kirjutas:Jüri Mõisa idee: http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/7/Areen/Kaanelugu.html
Ei tea kuidas see "magalate" lammutamine oleks toimunud?

Tallinnas, nagu me kõik teame, on viimastel aastatel toiminud vastupidine tendents Ja toimib arvatavasti selle kevadeni/suveni, kui tõenäoliselt toimub suur kinnisvarahindade krahh...

Ja varsti peaks tulema majanduskrahh... Polegi ammu sellist nähtust kuskil olnud.

---

RE:    Teedest, ehitistest ja sildadest - valdo - 19-01-2006

Martti Kirjutas:

valdo Kirjutas:... arvatavasti selle kevadeni/suveni, kui tõenäoliselt toimub suur kinnisvarahindade krahh...

Ja varsti peaks tulema majanduskrahh... Polegi ammu sellist nähtust kuskil olnud.

Sorry, et liiga julgelt suu lahti tegin - teine kord enam ei tee.

Lihtsalt mind paneb hämmastama situatsioon, kus uutest korteritest ca 20-30% satuvad kinnisvaraspekulantide kätte ning jäävad lähitulevikus asustamata. Turumajanduse elementaarsed reeglid ütlevad, et kui mingit tüüpi objekte hangitakse samu tüüpi objekte tagatiseks hankides ning see on nendesamade objektide hindu oluliselt rohkem kergitanud kui objektide tarbimisväärtus, tuleb olla ettevaatlik. Ükskord on paisumisel piir ees ja käib pauk. Või visin.

Kõik me mäletame, mis juhtus 1997 sügisel, kui repotehingud olid samasuguse ülespuhutud mulli väärtpaberite maailmas tekitanud. Ja siis lendas äkitsi uppi paari mürakaga...

Sorry et OT... aga teema on "... ehitistest... "...

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - eberhard - 19-01-2006

Martti Kirjutas:Jüri Mõisa idee: http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/7/Areen/Kaanelugu.html
Ei tea kuidas see "magalate" lammutamine oleks toimunud?
Kuigi tal oli ka mingi idee trammid ja trollid kaotada või midagi sellist

Vene suuremates linnades ja eriti Moskvas lammutatakse 50-date lõpu ja 60-date alguse hruštšovkasid väga usinasti. Tõmmatakse tara ümber, pannakse tornkraana püsti ja olenevalt seisukorrast demonteeritakse või pekstakse pommiga ehitis maatasa. Paneelid jahvatatakse kohapeal killustikuks, armatuur eraldatakse, puit veetakse põletusprügilasse.Seadusandlus nõuab, et lammutatava maja elanikud tuleb elama paigutada samasse linnaossa. Tavaliselt paigutataksegi elanikud kuskil ligiduses lammutatud hruštšovka asemele püstitatud kõrghoone korrustele, ülejäänud korteritega nagu ka kogu lammutamise ja elanike ümberasutamise ümber askeldamisega saab teha pöörast äri. Mõni võib ju (meil) küsida; aga kuidas võetakse erastatud või ostetud korteritest koosnev veel täiesti kasutuskõlblik maja ja mingi linnavalitsuse nõudel lammutatakse maha. Tuleb välja, et kui on tehtud pädev ehitusekspertiis ja tunnistatud elamu avariiohtlikuks siis on linnavõimudel lausa kohustus selle ehitisega midagi ette võtta. Loomulikult vähemmagusates paikdes kössitavad avariiohtlikud majad ei huvita lammutamise koha pealt kedagi.
Pole muidugi kahtlust, et need meiegi näit. Tallinna hruštšovkad ammendavad oma ressursi lähemate aastakümnete jooksul ja aga meil ei ole veel nii kibedat vaba linnamaa nappust kui paljudes suurlinnades, meie arendajate jaoks ei vääri hruštšovkade massiline lammutamine ja nende peale kõrghoonete ehitamine veel "küünlaid", sest eksklusiivhoone ehitamine paneelehitiste keskele kuskile magalasse ei ole tänasel tunnil veel majanduslikult põhjendatud.

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - krister - 19-01-2006

Meenutus sellisest piirkonnast Tallinnas nagu Keldrimäe. Keldrimäe hakkas muutuma peale seda, kui alustati paneelmajade ehitamistega ja muidugi olümpiamängudega. Paneelmajade vahele alles jäänud puitmaju on lammutatud aegamööda kogu 80-ndate aja vältel ja ka praegu tõmmatakse seal maha vanu maju. Eestiaegsetest hoovidest on mõnes kohas siiani järgi viljapuid.

Olümpia esine, kus hetkel veel on parkimisplats, mäletan ähmaselt lammutatavaid puumaju ja tänavaid, mille nimetused ei meenu. Olümpia asemel olla olnud puidust koolimaja. Ühe tänava munakivi sillutise jäänuseid võib praegugi veel näha - läheb Olümpia eest, parkimisplatsi aia kõrvalt alla paneelmajade poole. Kogu ala sai nimetuse seal asunud suure kivist keldri järgi. Asus see praeguse tasulise parkla asemel, mis jääb Liivamäe tän. hetkel ehitatava uue maja kõrvale. Kelder lammutati kuskil 80-ndate alguses. Ei ole kindel, et praegu parkla ühes servas olev kivisein on meenutus sellest keldrist.

Aidsiennetus asutus, mis asub Mardi tänaval, oli eesti ajal lõbumaja (kogu Mardi tän oli kahtlase kuulusega). Vastas olev Lennuki tän. saun oli 80-ndatel pikka aega "remondis", muutudes sisuliselt varemeteks. Siiski enne vene aja lõppu ehitati see ilus paekivist asutus siiski üles. Seal samas oli Veski tän. Vaatasin huvi pärast regio.delfi.ee annab siiani tänava koha, kuigi seal enam ühtegi maja ei ole.

Keskturu hoone ehitamisega tuli keskturg oma piiridest välja parklatesse, kui hoone valmis sai (ehitati oma 5-6 aastat vähemalt), siis turg oma platsile enam tagasi ei kolinud vaid jäigi laiutama. Mäletan, et aegajalt korraldati keskturu parklas vigursõidu võistlusi. Sügiseti oli parklas mitmeid suuri veoautosid (Kamaz, Maz jms) lõunavabariikidest arbuuside ja melonitega. Et sooja saada, panid nad oma autod ööseks tööle, levitades hirmsat haisu. Kohalikud poisikesed turult arbuuse ei ostnud. Alguses oli parklad ilma asfaltkatteta liiva väljakud. Suviti olid tuulega hirmsad liivatormid. Seal kus praegu on keskturul Grossi pood oli enne avalik kemmerg.

Tartu mnt.-l, Eha kino vastas oli juuksur, selle kõrval suur silt "Ülekäiku ei ole! - Прохода нет! Maja veel alles, kuid Tartu mnt. laiendamisega seoses ilmselt mitte kauaks.

Bussijaama juures, Odra tän miilitsa asutuse kõrval olid stendid, kus võis piltidelt näha erinevaid avariisid, kõrval tekst kuidas ja miks need juhtusid. Pea alati oli samas asuvas parklas mõni avarii teinud sõiduk, ilmselt miiltsatele ettenäitamiseks sinna veetud. Bussijaama taga oli suur tehas, mille katuselt veerisin suure vaevaga kokku - PROMBRIBOR, siiamaani vaevab, et mida see tähendas. Bussijaama vastas, Jakobi tänava alguses oli punasest plekist putka, asutus, mis võttis vastu kaltse ja vanapaberit, tasuks võis osta WC paberit näiteks.

Praeguse Gildi (Pioneeride) tänava Juhkentali (Liivalaia) poolses otsas oli mingi tehase tootmistsehh. Meenuvad sellise asutuse sildid nagu "Teras". Praegu on seal lasteaed. Tootmishoonetest on vist veel järgi lasteaia hoovis asuv paekivist müürike. Selle tehase territooriumilt sai õhukesi, 3-4 mm läbimõõduga alumiiniumist litreid. Need olid heaks "valuutaks" koolis.

Maakri tän piirkonnas olid veel tänavad Kuke, Kana, Pääsukese... Kuke ja Pääsukese tulevad eelnimetatud regio kaardil veel nähtavale. Kuna Maakri tän. ümbrust on enne juba siin lahatud, siis ei hakka seda kordama. Ühispanga maja asemel mäletan puumaju, hiljem oli seal trammide ümberkeeramise koht, mis tehti vist mingi suurema trammiteede remondi ajaks. Rööbaste kohad on seal asuvast parkimisplatsi olematust sillutisest täitsa aimatavad.

Lõpetakski siia oma lapsepõlve maastiku kirjeldamise.

----
Kirjutist üleluguedes tundub, et mõni osa sellest sobiks rohkem teemasse "Meenutusi nõukogude ajast", ärge siis väga lööge.

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - valdo - 19-01-2006

krister Kirjutas:Meenutus sellisest piirkonnast Tallinnas nagu Keldrimäe. Keldrimäe hakkas muutuma peale seda, kui alustati paneelmajade ehitamistega ja muidugi olümpiamängudega. Paneelmajade vahele alles jäänud puitmaju on lammutatud aegamööda kogu 80-ndate aja vältel ja ka praegu tõmmatakse seal maha vanu maju. Eestiaegsetest hoovidest on mõnes kohas siiani järgi viljapuid.

Eriti omapärane oli minu arvates Imanta tänava lõpp. Nimelt praegune Lauteri tänav kandis varem Imanta nime ning ta ei lõppenud Paberi tänaval ära, vaid läks sellest üle, suubudes terava nurga all Juhkentalisse (mis tollal Liivalaja nime kandis). Mäletan üsna hästi just Imanta tänava lõpu ja selle ümbruse hoonestust.

krister Kirjutas:Olümpia esine, kus hetkel veel on parkimisplats, mäletan ähmaselt lammutatavaid puumaju ja tänavaid, mille nimetused ei meenu. Olümpia asemel olla olnud puidust koolimaja. Ühe tänava munakivi sillutise

See oli puumaju täis jah. Kuni vana Härjapea jõe seängini muide, mis Juhkentali tänavast Kaasani kiriku poole on lohuna veel praegugi selgelt näha mingil lõigul. Õnneks jäi alles ajalooline (müüride osas isegi keskaega ulatuv) Pleekmäe veskihoone, selles hoones (praeguse aadressiga Juhentali 11) asub ITC Arvutite jt kontorid, kuigi maja on tohutult ümber ehitatud.

krister Kirjutas:Tartu mnt.-l, Eha kino vastas oli juuksur, selle kõrval suur silt "Ülekäiku ei ole! - Прохода нет! Maja veel alles, kuid Tartu mnt. laiendamisega seoses ilmselt mitte kauaks.

Eriti kahju on Eha enda kohal asuvast puitmajast, millel oli kõigile muule lisaks veel kultuurilooline tähendus, kuna 20. sajandi algul on siurulased seal koos käinud. Aga noh... N.Liidu ajal oli Marie Under kui "sotsialistlikult kodumaalt" põgenenu põlu all ja eks see oli üheks põhjuseks, miks maja lammutati. Suured puud Eha läheduses on sellest ajast veel.

krister Kirjutas:tehas, mille katuselt veerisin suure vaevaga kokku - PROMBRIBOR, siiamaani vaevab, et mida see tähendas. Bussijaama vastas, Jakobi

Tööstusaparaat. PROM nagu промышленность (vene k. tööstus) PRIBOR nagu прибор (vene k. aparaat).

krister Kirjutas:Maakri tän piirkonnas olid veel tänavad Kuke, Kana, Pääsukese... Kuke ja Pääsukese tulevad eelnimetatud regio kaardil veel nähtavale. Kuna Maakri tän. ümbrust on enne juba siin lahatud, siis ei hakka seda kordama. Ühispanga maja asemel mäletan puumaju, hiljem oli seal trammide ümberkeeramise koht, mis tehti vist mingi suurema

Oi, sellest paigast on väga kahju! Tegu on ju Tallinna kivisilla eeslinnaga(Jaani seegi tagusega), mis jäi 1710. aastal Põhjasõja ajal ainsana Tallinna eeslinnadest hävitamata! Eks kardeti seegis olnud leeprahaigeid... Seepärast ma usun, et osalt 1944. aasta märtsipommitamises hävinud hoonestuses (Väike-Tartu mnt, Töölisteater, sünagoog jne) ning edasi 1950-90te aastate lammutuses hävinu seas võis olla isegi rootsiaegseidki puumaju. Kas just tervikuna, aga osalt kindlasti. Vähemalt Väike-Tartu mnt, Maakri tänav, Kuke tänav, Kana tänav jt olid 1680te aastate Waxelbergi plaanil kenasti olemas (minul on selle plaani koopia)!

Kõigepealt hävis 1944. aasta pommitamises Kuke tänava läänepoolne osa ja Väike-Tartu maantee ümbrus. Sealt lõuna poole olid vanad puitasumid aga säilinud veel hiljemgi! Mäletan, et neid lammutati jupphaaval 1970-80tel aastatel, kui kerkisid Kaubamaja juurdeehitus (B-korpus) Ametiühingutemaja, Maanteeameti arvutuskeskus, Turisti pood jne. Ja veel 1980tel oli Ametiühingute maja ja Maakri t vahelisel alal väga arhailisi puitmaju - selgelt on meeles, kui neid lammutati! Ma kahetsen üliväga, et ma siis (erinevalt praegusest) ei päästnud aktiivselt akna sepisnurki, viilukaunistusi jms... On ka üliväga kahju, et ei päästnud lammutustööde käigus paljandunud Väike-Tartu mnt eestiaegset tänavasilti ühel majal!

Maakri, Kana ja Kuke tänav läksid maha viimasena, kui alustati Astlanda hotelli ehitusega. Tühi plats seisis seal kaua, seni kuni lõpuks ehitati sinna Radissoni hotell.

Ja lõpuks viimane detail. Kui 1982 (või ka 1981, täpselt enam ei mäleta) alustati Turisti poe (praegune klubi Parlament) kohal asunud puithoonete lammutamisega, siis mäletan üht kitsast pikka kinnistu sügavusse jooksnud arhalist puithoonet. Kui ekskavaator seda segi mudrama hakkas, paljandusid ümarpalgid ja sepanaeltega konstruktsioonid ning kaupluseruumis faasitud servadega talalaed, millelt võis aimata midagi maalingutetaolist. Tollal ma ei teadnud väga palju arhitektuuristiilidest, kuid nüüd tagantjärele võin nende detailide järgi hinnata seda hoonet pärinevaks kas 18. sajandi algusest või koguni 17. sajandi lõpust.

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - Martti - 19-01-2006

valdo Kirjutas:Maakri, Kana ja Kuke tänav läksid maha viimasena, kui alustati Astlanda hotelli ehitusega. Tühi plats seisis seal kaua, seni kuni lõpuks ehitati sinna Radissoni hotell.

Selle augu servadest oli tore kelguga alla sõita 1990. esimesel poolel, nii mõnigi kelk sai seal pooleks sõidetud(risti pooleks).
Aga see auk seisis seal jah päris pikalt niisama, 1992- aastani mil hakati Radissoni ehitama. Seal augus sai isegi mitu korda lõket tehtud(ime et keegi politseid ei kutsunud), ja üks kord viskasime lõkkesse ühe värvipudeli, mis lendas taevasse, sädemed järgi.
Üldiselt oli see auk ikkagi väga savine ja vesine ning nii mõnigi kord jäid kummikud sinna sisse

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - zazik - 19-01-2006

Martti Kirjutas:

valdo Kirjutas:Maakri, Kana ja Kuke tänav läksid maha viimasena, kui alustati Astlanda hotelli ehitusega. Tühi plats seisis seal kaua, seni kuni lõpuks ehitati sinna Radissoni hotell.

Selle augu servadest oli tore kelguga alla sõita 1990. esimesel poolel, nii mõnigi kelk sai seal pooleks sõidetud(risti pooleks).
Aga see auk seisis seal jah päris pikalt niisama, 1992- aastani mil hakati Radissoni ehitama.

1992. seal kindlasti veel mingit ehitust ei toimunud. Ise käisin seal kelgutamas, lõket tegemas ja paugutajaid õhkimas 1996. talvel. Ehitama hakati vist 1997. talvel, alustati parkimismajast kui ma ei eksi. "Augu" teine pool jäi tühjaks, aga seda valvati suhteliselt hoolega, ilmselt õnnetuste vältimiseks.

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - Martti - 19-01-2006

zazik Kirjutas:

Martti Kirjutas:Selle augu servadest oli tore kelguga alla sõita 1990. esimesel poolel, nii mõnigi kelk sai seal pooleks sõidetud(risti pooleks).
Aga see auk seisis seal jah päris pikalt niisama, 1992- aastani mil hakati Radissoni ehitama.

1992. seal kindlasti veel mingit ehitust ei toimunud.

Tegelikult ma mõtlesin 1992-(kuni) aastani mil ehitama hakati. 1992 oli just majad lammutatud ja kõik puud maha saetud, käisin koos isaga seal küttepuid tegemas.

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - rollfix - 19-01-2006

Oli ka aeg,kui Kaarli kiriku kõrval oli...ütleme putka,kus oli naismilitsionäär kes korraldas fooritulesid vastavalt sellele kui ülevalt Toompealt mõni tähtis nina alla tuli oma sõidukiga.

---

RE:  Teedest, ehitistest ja sildadest - PETSS - 19-01-2006

rollfix Kirjutas:Oli ka aeg,kui Kaarli kiriku kõrval oli...ütleme putka,kus oli naismilitsionäär kes korraldas fooritulesid vastavalt sellele kui ülevalt Toompealt mõni tähtis nina alla tuli oma sõidukiga.

.Seal asunud lausa kaks putkat.Esimene,toru kujuline hõbedane siis ehitati sinna uus.See juba  kandilise putka moodi,oli mälu järgi hall ja esiküljel suur punane M täht.Tolle viimase putka vundamenti oli mõne aasta eest veel näha.Naismilitsionäär meenub mulle alati Kuivajõe RAI postis.Sellestki ehitisest vaid mälestus.

---

RE: Teedest, ehitistest ja sildadest - Potsataja103 - 22-01-2006

Regardman Kirjutas:Ei peagi seal olema, Niguliste pilte netis pole enam sellest intsidendist.Seal samas ttpa saidil oligi, kuid ei ole enam.

Oma vanu filme skännides leidsin veel Niguliste pilte:

1982 november 1


1982 november 2


1984

---