automoto.ee foorumid
Teedest, ehitistest ja sildadest - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: Teedest, ehitistest ja sildadest (/showthread.php?tid=8683)

Lehed: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46

RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - Lauri Laanoja - 11-03-2005

Juttu oli Tallinn-Väiksest alanud ja surnuaia vahelt läbiliikunud kitsarööpmelisest, mis lõppes Uus-Sadama piirkonnas.
Btw, Tuukri tn. on tänagi veel alles üks laohoone, millel platvorm kuhu sai otse vagunist stuffi laadida...

RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - valdo - 11-03-2005

Lauri Laanoja Kirjutas:Juttu oli Tallinn-Väiksest alanud ja surnuaia vahelt läbiliikunud kitsarööpmelisest, mis lõppes Uus-Sadama piirkonnas.
Btw, Tuukri tn. on tänagi veel alles üks laohoone, millel platvorm kuhu sai otse vagunist stuffi laadida...

Tallinn-Väikesest ei alanud mingit raudteeliini. 1900 (ametlikult 1901) avati Viljandi-Tallinn raudteeliin, mis Viljandis ehitati lihtsalt 1895 valminud Mõisaküla-Viljandi harutee pikendusena ning Tallinnas lõppes sadamas Sinu mainitud piirkonnas.

Ehk siis Tallinn-Väike oli raudteeliini poolest tavaline jaam sellel liinil, kus ei alanud, lõppenud ega hargnenud midagi. Küll aga liikus seal peale/maha enamik reisijaid, mistõttu ehitati võrdväärsed ja sama arhitektuuriga jaamahooned nii Tallinn-Sadama jaama kui ka Tallinn-Väike jaama.

Sinu mainitud laohoone on Tallinn-Sadama jaama ait, mis on erinevalt jaama peahoonest endast säilinud jah tänase päevani.

Millegipärast arvatakse lausa massiliselt, et sadamasse suunduv kitsarööpmeline raudtee oli mingi haruraudtee. Ei olnud - tegu oli pika raudteeliini viimase lõiguga, mis jäi 20. sajandi algul selle ümbruseni laienenud linna sisse, kulgedes enamjaolt lausa majade vahelt. Raudtee rajamise ajal linn temani ei ulatunud, jäädes sellest lääne poole.

RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - eberhard - 11-03-2005

Vanade vedurite moderniseerimist tegid vähemal määral ka Raudteetehased (hilisem Kalinini nimeline elektrotehnikatehas) ja Mõisaküla tehased.

Täpsemalt oli selle käitise nimi Riigi Raudtee Peatehased. Kuna Eestile oli jäänud hulgaliselt vedureid ja raudteeveeremit tsaariajast (ka sõjasaagina Vabadussõjast) ja peetud vedureid osteti ka Nõukogude Liidust, siis jätkus ettevõttele pidevat tegevust. Tehases töötas sajandi algusest kuni esimese nõukogude aastani katelsepana minu vanavanaisa. Mäletan siin tänumeeles seda tublit meest, kuna temalt olen pärinud mitte üksi hulgaliselt rauatööriistu vaid ka armastuse metalli vastu! Töö oli pidev ja suhteliselt hästi tasustatud kuid väga raske: näiteks remonditi vedurikatlaid. See tähendas seda, et üks katelseppadest läks katlasse ja toetas vastusega needipead samal ajal kui teine väljast sama neeti \"kinni tagus\". Võib siis arvata kuidas vaskkatel vastu kõmises ja mida pidid tegema selle mehe kõrvakiled kes katlas asus!


RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - mighty tonka - 11-03-2005

Mis raudtee Tallinnas, läbi Veskimetsa läks? Kust alguse sai ja kuhu viis? Äkki kellegil pilte? Smile Ise elasin seal kandis aga raudtee lammutamist ei mäleta.


RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - Regardman - 11-03-2005

mighty tonka Kirjutas:Mis raudtee Tallinnas, läbi Veskimetsa läks? Kust alguse sai ja kuhu viis? Äkki kellegil pilte? Smile Ise elasin seal kandis aga raudtee lammutamist ei mäleta.
Veskimetsa raudtee sai alguse Kopli kaubajaamast ja kulges nii, ületas Sõle tn. siis edasi Kolde pst. ja läbi Veskimetsa. Järgmine ülesõit oli Paldiski mnt-l, ja seal kulges edasi raudtee majade vahel, kuni Tuuliku teeni, seal sõitis metsa vahel, ületades Ehitajate tee ühines too praegu seal kandis kasutuses oleva raudteega.

Vaadake täpselt raudteeteemal siia: http://mulgiraudtee.viljandimaa.ee/trainsim/foorum.php seal leiate nii mõnegi vastuse Eesti raudtee teema all.

RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - Regardman - 11-03-2005

valdo Kirjutas:Tallinn-Väikesest ei alanud mingit raudteeliini.

Vaidelks vastu, Virtsu, Viljandi ja muudki rongid alustasid oma teed sealt, mis Tallinna-Sadamani ei sõitnud.

RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - Edel - 11-03-2005

mighty tonka Kirjutas:Mis raudtee Tallinnas, läbi Veskimetsa läks? Kust alguse sai ja kuhu viis? Äkki kellegil pilte? Smile Ise elasin seal kandis aga raudtee lammutamist ei mäleta.
Raudtee läks läbi nii,nagu Regardman ennist kirjutas.
Ka mina mäletan seda raudteed,kui ta üle Paldiski mnt läks. Trolliga sai Õismäele kooli sõidetud siis koguaeg sai üle sõidetud sealt,paaril korral sai ka pilku heidetud nii ühele kui ka teisele poole. Ühele poole vaadates polnud raudtee järgmist kurvi nähagi. Vist oli Paldiski mnt ülesõiduputka ka olemas? Ise ei mäleta enam hästi,aastad olid siis 1985-86.
Ei näinud mina ka seal ühtegi rongi liikumas. Kui tihti ka need seal liikusid,pole teada.
Teada on et see raudteelõik suleti aastal 1990 ja ilmselt võeti ka peagi üles.
Praegu on Paldiski mnt-l endisest raudteeülesõidust üle sõites raske aimata,et sealt kunagi raudtee läbi läks.
Pildid sellest raudteest,eriti Paldiski mnt ülesõidust,huvitavad ka mind väga!

RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - Lypsik - 12-03-2005

EdR Kirjutas:Teada on et see raudteelõik suleti aastal 1990 ja ilmselt võeti ka peagi üles.
Umbes 1992-95 vahemikus võeti üles...

Regardman Kirjutas:Järgmine ülesõit oli Paldiski mnt-l, ja seal kulges edasi raudtee majade vahel, kuni Tuuliku teeni, seal sõitis metsa vahel, ületades Ehitajate tee ühines too praegu seal kandis kasutuses oleva raudteega.
Liikudes edasi samas suunas: Ehitajate tee ületades läks raudtee edasi kuni Coca-Cola tehaseni välja, kus tee hargnes kaheks. Praegu on sellest lõigust alles väike jupp: Akadeemia tee pikenduse ehitusel (2001 a.) võeti raudtee, mis eelneva \"lühendamise\" tulemusena lõppes Ehitajate tee ääres ära, sinnani üles.
Liigume edasi. Üks harutee (siinse jutu järgi vasakpoolne) läheb Mustamäe katlamaja territooriumile (selle kohta ma ei mäleta enam nii hästi ning ei tea öelda, kas see on üles võetud või mitte).
Teine harutee (parempoolne) hargneb üsna pea veel kaheks, millest üks (parempoolne) läheb Õismäe ja Astangu vahelt läbi kuni Paldiski mnt-ni, ületab selle ja läheb võsa vahel edasi, lõppedes AS Harku Karjääri territooriumil.
Teine (vasakpoolne) läheb kuni järgmise haruteeni.
Sellest hargnemisest läheb parempoolne endisele sõjaväeterritooriumile, vasakpoolne aga kuskile Hiiu jaama kanti välja, kust ta on ühenduses ka ülejäänud raudteevõrguga.

Päris pikk ja keeruline tekst tuli nüüd, aga ma loodan, et sellest on aru saada.
Edit: Ma plaanin suvel kogu selle raudtee läbi käia ning ka mõningaid pilte teha...

RE: RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - Regardman - 12-03-2005

Lypsik Kirjutas:
EdR Kirjutas:Teada on et see raudteelõik suleti aastal 1990 ja ilmselt võeti ka peagi üles.
Umbes 1992-95 vahemikus võeti üles...

Regardman Kirjutas:Järgmine ülesõit oli Paldiski mnt-l, ja seal kulges edasi raudtee majade vahel, kuni Tuuliku teeni, seal sõitis metsa vahel, ületades Ehitajate tee ühines too praegu seal kandis kasutuses oleva raudteega.
Liikudes edasi samas suunas: Ehitajate tee ületades läks raudtee edasi kuni Coca-Cola tehaseni välja, kus tee hargnes kaheks. Praegu on sellest lõigust alles väike jupp: Akadeemia tee pikenduse ehitusel (2001 a.) võeti raudtee, mis eelneva \"lühendamise\" tulemusena lõppes Ehitajate tee ääres ära, sinnani üles.
Liigume edasi. Üks harutee (siinse jutu järgi vasakpoolne) läheb Mustamäe katlamaja territooriumile (selle kohta ma ei mäleta enam nii hästi ning ei tea öelda, kas see on üles võetud või mitte).
Teine harutee (parempoolne) hargneb üsna pea veel kaheks, millest üks (parempoolne) läheb Õismäe ja Astangu vahelt läbi kuni Paldiski mnt-ni, ületab selle ja läheb võsa vahel edasi, lõppedes AS Harku Karjääri territooriumil.
Teine (vasakpoolne) läheb kuni järgmise haruteeni.
Sellest hargnemisest läheb parempoolne endisele sõjaväeterritooriumile, vasakpoolne aga kuskile Hiiu jaama kanti välja, kust ta on ühenduses ka ülejäänud raudteevõrguga.

Päris pikk ja keeruline tekst tuli nüüd, aga ma loodan, et sellest on aru saada.
Edit: Ma plaanin suvel kogu selle raudtee läbi käia ning ka mõningaid pilte teha...
Jutt õige, Coca Cola juures tõesti läheb tee kolmeks, parempoolne läheb Harku Karjääri, keskmine Hiiu raudteejaama ja vasakpoolne Mustamäe katlamajja. Vahest käib seal Harku Karjääri vedur TGM6.

RE: RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutat - zazik - 12-03-2005

Lypsik Kirjutas:
EdR Kirjutas:Teada on et see raudteelõik suleti aastal 1990 ja ilmselt võeti ka peagi üles.
Umbes 1992-95 vahemikus võeti üles...

Regardman Kirjutas:.
Teine harutee (parempoolne) hargneb üsna pea veel kaheks, millest üks (parempoolne) läheb Õismäe ja Astangu vahelt läbi kuni Paldiski mnt-ni, ületab selle ja läheb võsa vahel edasi, lõppedes AS Harku Karjääri territooriumil.

Millalgi 90.-date algul nägin Õismäe ja Astangu vahelisel lõigul isegi Vedurit (võibolla oli paar vagunit ka sabas). Sõitis Harku poole.

Kaarti pealt on ilusti näha peaaegu kõikide vanade raudteede asukohad (v.a sadama oma). Endal on plaan huvi pärast rahumäel käia, seal kus kitsarööpmelise ületas laia.

Muide Nõmmel, suusasillast natuke hüppetorni poole on veel liipridki maas. Päris selgelt näha-tunda kui jalgrattaga mööda \"raudteed\" sõita. Vähemalt oli see nii veel üleeelmine suvi.


RE: RE: RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutat - stretch - 12-03-2005

zazik Kirjutas:Millalgi 90.-date algul nägin Õismäe ja Astangu vahelisel lõigul isegi Vedurit (võibolla oli paar vagunit ka sabas). Sõitis Harku poole.
Hehh, vedurid manööverdasid seal lõigul isegi veel mõned aastad tagasi. Selle raudteega seoses aga meenub juhtum 90-ndate aastate keskelt kui Hiiult pääses üks vagun lahti ja hakkas vaikselt veerema. Kuna see tee on allamäge, siis kogus vagun kiirust ning sõitis lõpuks läbi tupiku ja üle Ehitajate tee. Jäljed olid asfaldis veel mitu aastat näha...

RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - zazik - 12-03-2005

Kaarti pealt endisi raudteid otsides tekkis küsimus sadama lõigu kohta.
Kas selle asukoht langeb kokku praeguste tänavatega? Kaartil tundub, et loogiliselt võis raudtee kulgeda praegust Filtri teed, Odra, Türnpu, Vesivärava ja Uus-Sadama tänavat pidi.

Ja kas mööda praegust Pallasti tänavat kulges ka raudtee? Tean, et majaka tänaval oli kunagi raudtee ja trammitee ristumine ja kaartil tundub, see ainus sobiv koht, kus raudtee sai kattuda praeguste tänavatega.
Kui raudtee seal paiknes, kas ta suundus siis vanale lennuväljale?

RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - PETSS - 14-03-2005

Raadiomaja hoovil oli kuni 84 aastani telemast.Sääl praegugi plats alles kus too mast seisis ja tehnilised ruumid kus viimati paiknes ETV filmifond.

RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - rahvavaenlane - 14-03-2005

Kitsarööpmelistest raudteedest on juttu siin
Käsmu meremuuseumis on Tallinna sadama kaart, kus on ka raudteed peal (vist 20. saj. algus kui õigesti mäletan), kahjuks mul sellest pilti pole.

RE: RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - Landy - 18-03-2005

Olles põline mustamäelane ninge eladesjust ktalmaja lähdases osas on see rudtee lapsepõlvest üsna tuttava. Nüüd on mul au käia tööl ühe selle veel töötva raudteeharu kõrvale jäävas hoones.
Lisan mõned kommentaarid:

Lypsik Kirjutas:Liikudes edasi samas suunas: Ehitajate tee ületades läks raudtee edasi kuni Coca-Cola tehaseni välja, kus tee hargnes kaheks. Praegu on sellest lõigust alles väike jupp: Akadeemia tee pikenduse ehitusel (2001 a.) võeti raudtee, mis eelneva \"lühendamise\" tulemusena lõppes Ehitajate tee ääres ära, sinnani üles.
Sel ajal, kui see teeharu lõppes veel vastu Ehitajate teed (liini tupikuks oli vaiid pisike killustiku vall)
juhtus sel üks intsident, kus \"plehku pannud\" kaubavagun sai sellise hoo sisse, et sõitis tupikust läbi, üle ehitajate tee asfaltkatte ja peatus paar meetrit enne endise raudtee alale ehitatud konteinertanklat.

Lypsik Kirjutas:Liigume edasi. Üks harutee (siinse jutu järgi vasakpoolne) läheb Mustamäe katlamaja territooriumile (selle kohta ma ei mäleta enam nii hästi ning ei tea öelda, kas see on üles võetud või mitte).
Katalmajja minev haru täiesti alles ja seal võib 3-4 nädala takka kohata metsikult tuututvat vedurit paari vaguniga, mis Kadaka tee ülesitu ületada proovib.
Katlamaja enda haru hargneb veel paar korda endise \"Volga\" poe taga.

Lypsik Kirjutas:Teine harutee (parempoolne) hargneb üsna pea veel kaheks, millest üks (parempoolne) läheb Õismäe ja Astangu vahelt läbi kuni Paldiski mnt-ni, ületab selle ja läheb võsa vahel edasi, lõppedes AS Harku Karjääri territooriumil.
Sellel harul pole ammu enam liiklust kohanud, mäletan vaid paari aasta tagust juhust kus Paldiksi maantee ülesõidu juures miski vagun rööbastelt maha jooksis

Lypsik Kirjutas:Teine (vasakpoolne) läheb kuni järgmise haruteeni.
Sellest hargnemisest läheb parempoolne endisele sõjaväeterritooriumile, vasakpoolne aga kuskile Hiiu jaama kanti välja, kust ta on ühenduses ka ülejäänud raudteevõrguga.
Sellel Astanagu moonaladude territooriumile minevast rudteest on territooriumil alles vaid nõgusad kohad teedes ja kiirelt võstuvad sihid, kus on äratuntav kunagine raudtee (isegi üksikuid liipreid võib kohata)

Lypsik Kirjutas:Päris pikk ja keeruline tekst tuli nüüd, aga ma loodan, et sellest on aru saada.
Edit: Ma plaanin suvel kogu selle raudtee läbi käia ning ka mõningaid pilte teha...
Mäletan kusgailt kahekskümendate päris algusest me t siis ehitatis uus rudteetamma alates Tähetornist kuni astanguni ja sai käidud korduvalt isaga seal jalutamas, suusatamas ja rattaga sõitams. Mäletan, et sellet hetkest,kui tamm valmis sai kuni rööbast pigaldamiseni kulus jube pikk aeg.
Läbi käimineja pildistamine on igati tänuväärt ettevõtmine.

RE: RE: RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutatud - stretch - 18-03-2005

Landy Kirjutas:...Sel ajal, kui see teeharu lõppes veel vastu Ehitajate teed (liini tupikuks oli vaiid pisike killustiku vall)
juhtus sel üks intsident, kus \"plehku pannud\" kaubavagun sai sellise hoo sisse, et sõitis tupikust läbi, üle ehitajate tee asfaltkatte ja peatus paar meetrit enne endise raudtee alale ehitatud konteinertanklat.
Huvitav, millest siis mina rääkisin?


OT: Me oleme vist peaaegu naabrid, sest ka mina olen terve elu samas kandis elanudBig Grin Mul ema töötas kunagi Mustamäe katlamajas laborandina ning tänu sellele sai vahest käidud katlamaja territooriumil kolamas. Suurt korstent näiteks olen oma käega katsunudWink Korstnal on all isegi uks, kuid kahjuks oli see alati lukustatud...
Raudtee aga hargnes territooriumil veel mitmeks; tihtipeale võis näha seal masuudivaguneid seismas. Masuudi ja väävelhappe transportimiseks seda raudteed põhiliselt kasutatigi.

RE: Ehitistest - Regardman - 19-04-2005

Mis kool oli kunagi praegune Susi Bürookeskus ja millal see toimis viimati ?

RE: Ehitistest - Lauri Laanoja - 20-04-2005

Susi bürookeskuses toimis minu mäletamist mööda mingi autojuhtide väljaõppekesekus.

RE: RE: RE: RE: RE: RE: Ehitistest, mida NSV ajal ei olnud või olid ning on nüüdseks lammutat - fic - 20-04-2005

stretch Kirjutas:
zazik Kirjutas:Millalgi 90.-date algul nägin Õismäe ja Astangu vahelisel lõigul isegi Vedurit (võibolla oli paar vagunit ka sabas). Sõitis Harku poole.
Hehh, vedurid manööverdasid seal lõigul isegi veel mõned aastad tagasi. Selle raudteega seoses aga meenub juhtum 90-ndate aastate keskelt kui Hiiult pääses üks vagun lahti ja hakkas vaikselt veerema. Kuna see tee on allamäge, siis kogus vagun kiirust ning sõitis lõpuks läbi tupiku ja üle Ehitajate tee. Jäljed olid asfaldis veel mitu aastat näha...

see sõitis jah veel paar aastat tagasi ka. kuid veduritega pole nagu näinudki. Ürgne tunne oli ikka kui jälle trennis (käis 2.5 aastat karditrennis) käis ja õudsalt tihe rebimine oli ja siis visates korraks pilk vedurimeestele oli see meeliülendav. need mingi vehkisid kätega, lasid tuut-tuut . Smile

kuid see läheb harku karjääri välja jah ?

RE: RE: Ehitistest - PETSS - 20-04-2005

Regardman Kirjutas:Mis kool oli kunagi praegune Susi Bürookeskus ja millal see toimis viimati ?
Seal oli ATMM Oppekeskus kus koolitati autojuhte ja lukkusseppi.Minagi sain oma esimesed lukksepa ja autojuhipaberid sealt.Kool ise eksisreeris 98 aastani.Korwalolewas preaguses hotellis oli uhiselamu.