[atman]

Siin on olnud juttu puugaasist, mis on vana leiutis, oma tõhususelt vis u 50% bensiinist vabanevast energiast (või eksin). Igatahes metsa meil leidub, seda kas või kui palju heitgaase puugaasil töötav mootor tekitab oskab keegi öelda?
Alternatiive on mitmeid:

- Gaasigeneraator
- Alkohol -tööd kohalikele põllumeestele, odav toota
- Elektriauto -akude suur kaal veelgi probleem
- Vesinikuauto -tundub kõige perspektiivsem, ei saasta kuid on plahvatusohtlik, arendatud juba kaua. Ei tea kas õlifirmad koos autovalmistajatega \"kokku leppinud\" , igatahes midagi konkreetset veel pole meil näha. Rootsis pidavat juba olema ühe käe sõrmedel üles loetavat tanklat.
- Aurumasina põhimõttel toimiv uuem aretis(mitte sama mis aurumasin)

Mis on realistlik? Või peame hakkamaootama kui nafta ükskord lõpeb?

[svenson]

Biogaas ehk metaan ehk seasõnnikust ja muust sellisest, mille käärimisprotsessis tekib põlev gaas ja mida kokku korjates saab edukalt kasutada nii diisel kui bensiinimootorites.

nt rootsis on üks väike vald, mille transpordivahendid biogaasiga töötavad...


Lihtne katse: hangi mingit biomassi(seasitt+põhk) ja pane purki ning tõmba kummikinnas otsa... ja mõneajapärast vaata kas on kinnas paisinud või ei ole... tikku ei soovita tõmmata kui kinda ära võtad!



edit: http://www.green-trust.org/2000/biofuel/...ethane.htm

[Jesper]

Metaani, nagu ka vesiniku jm gaaside põhiprobleem on see, et seda ei saa eriti väikseks kokku pakkida.

Alkohol etanooli mõistes vaevalt kunagi eriti levinuks saab, nii rikast maad pole vist olemas, kes toidust kütust tootma hakkaks. Argentiina on siinkohal erand, oma suure suhkrurootööstuse tõttu on neil piisavalt jääke, millest piiritust ajada.

Alkohol metanooli mõistes on samamoodi fossiilne kütus, nagu nafta, sest \"puupiiritust\" toodetakse enamasti väga väga vanast puust. Kivisöe varud on küll suuremad, aga siiski piiratud.

Vesinik on minu nägemusel ainuke realistlik perspektiiv.

[valdo]

Alkohol etanooli mõistes vaevalt kunagi eriti levinuks saab, nii rikast maad pole vist olemas, kes toidust kütust tootma hakkaks. Argentiina on siinkohal erand, oma suure suhkrurootööstuse tõttu on neil piisavalt jääke, millest piiritust ajada.

Käies Eesti maapiirkondades ringi viimase 15 aasta jooksul, hakkab silma suures koguses söötis endist põllumajandusmaad. Viimaste aastate hea põllumajandustava toetused on seda olukorda küll muutunud veidi, kuid mitte paljus.

Ju siis ei ole põlluamajandussaaduste toiduks/söödaks tootmine perspektiivikas? Olen kogu aeg mõelnud, kas seal ei saaks kasvatada kultuure, mis saaks mingi tehnoloogiaga muundada sõidukite liikumiseks vajalikuks energiaks.

[Lauks]

Arvasin, et siitsamast foorumist on silma jäänud taoline riistapuu nagu kvasiturbiin, aga otsing taolist vastet ei näidanud. Sry seega, kui kellegi tarka juttu üle kordan.

Aga põhimõtteliselt on tegemist rootormootorit meenutava sisteemiga, mille rootor on muutuva kujuga ning pöörleb ümber oma raskuskeskme, erinevalt siis \"tavalise\" vankelmootori rootorist, mis ovaalses kambris edasi-tagasi laperdab. Ehk siis tegu sisuliselt vibratsioonivaba, üsna lihtsa ja väikesemõõdulise seadmega. Kui ühes suunas pigistavad ovaalse kambri seinad rootorit lapikumaks, siis teises suunas \"venib\" rootor jälle pikemaks, seetõttu liibuvad kõik neli nurka pidevalt vastu kambri seinu.

Põhiline erinevus ottomootorist on see, et kui ottomootori kolb teeb tööd 17% ajast ning 83% ajast pidurdab liikumist, siis selle mootori sisetakistus on oluliselt väiksem, samuti puuduvad tal vankelmootori geomeetriast tulenevad põhimõttelised puudused, nagu piiratud surveaste, suured nn \"tühjad\" nurgad (vankelmootori rootor ei aita umbes 30 kraadi täispöördest liikumisele millegagi kaasa) ja vähene efektiivsus. Võlli kahe pöörde jooksul teeb vankelmootori rootor vaid 2/3 täispöördest ning imeb selle aja jooksul täis kaks põlemiskambrit. Ottomootor imeb selle ajaga täis ühe silindri. Kvasiturbiini rootor teeb selle ajaga kaks täispööret ja imeb täis kaheksa põlemiskambrit. St ühe võllipöörde jooksul \"tulistab\" vankelmootor ühe korra, kvasiturbiin neli korda, mis peaks andma väga hea pöördemomendi.

Asi on muidugi veel algusjärgus ja võimalik, et sellest korralikult töötava asja saamiseks läheb samapalju aega, kui esimesest algelisest vanklist rx-8 jõuallikani.

[Jesper]

Alkohol etanooli mõistes vaevalt kunagi eriti levinuks saab, nii rikast maad pole vist olemas, kes toidust kütust tootma hakkaks. Argentiina on siinkohal erand, oma suure suhkrurootööstuse tõttu on neil piisavalt jääke, millest piiritust ajada.

Käies Eesti maapiirkondades ringi viimase 15 aasta jooksul, hakkab silma suures koguses söötis endist põllumajandusmaad. Viimaste aastate hea põllumajandustava toetused on seda olukorda küll muutunud veidi, kuid mitte paljus.

Ju siis ei ole põlluamajandussaaduste toiduks/söödaks tootmine perspektiivikas? Olen kogu aeg mõelnud, kas seal ei saaks kasvatada kultuure, mis saaks mingi tehnoloogiaga muundada sõidukite liikumiseks vajalikuks energiaks.

See asi ei ole nii lihtne. Söötis maa ei hari ennast ise, selleks kulub raha üsna proportsionaalselt haritava maa kogusega. Saagikusele ja kasvatatavatele kultuuridele paneb piiri meie kliima, tuludele jällegi piiri inimeste soov ja valmisolek lõpp-produkti tarbida. Selleks, et seda piiritust keegi ostma hakkaks, peab ta ikka väga palju odavam olema kui bensiin - näiteks gaasiseadmed ei ole kuigi levinud hoolimata gaasi poole odavamast hinnast. Samas on põllumeestel probleeme isegi toidu, mis on palju kallim-kasumlikum mootorikütusest, kasumiga realiseerimisega - palju toiduaineid veetakse sisse maadest, kus tänu kliima- ja muudele iseärasustele on tootmine efektiivsem ja lõpp-produkti hind odavam.

Lihtsamalt väljendudes on tulusam see piiritus viinaks ajada, kui paaki kallata. Kui keegi tahab saada ettekujutust hinnast, mille juures on mootorikütuseks sobiva etanooli tootmine kasumlik, vaadake klaasipesuvedeliku hinda ja arvutage, palju seal on piiritust ja palju vett. Kas keegi on nõus praegu sellise hinnaga mootorikütust ostma?

[Juurikaz]

Põllumajandusest:Kunagi-kusagilt lugesin,et Ameerikas kasvab selline taim nagu maapirn(topinambur;mugulpäevalill[lad.Helianthus tuberosus]),magus mugul,millest kohalikud ajavad \"metsakohinat\".Kütmiseks kasutavad sama taime varsi. Ei uskunud,kuni katsetasin kodus ise-on magus,saab head toorsalatit j.n.e.Taim kasvab u. 1,5-2,5 m kõrgeks ja peris jämeda ja puitunud varrega(kütmiseks sobib) Tohutult hästi \"läheb peale\" metssigadele.Kunagisest paarist mahapandud mugulast on saanud aga nuhtlus tervele põllule,kasvata kartulit või vilja-maapirn kasvab üle ja on tehnikale paras peavalu.Ei karda kurivaim külma ka.
No vat,kui seda vidinat kultuurselt kasvatada,peaks saama (m)etanooli suhteliselt rohkem,kui teraviljast või kartulist.Mõtlemisainet keemikutele?

[Lauks]

Põllumajandusliku sita kõrval on teine arvestatav energiaallikas prügimäed. Nimelt lagunevad seal ained samamoodi ilma hapinkuta, tootes niiviisi suurel hulgal metaani. Euroopa prügimägedel on väidetavalt potentsiaali vähemalt 94 miljardi kuupmeetri metaani tootmiseks aastas, tänapäeval leiab sellest mõistlikku kasutust vaid sajandik. Enamik metaanitootmispotentsiaalist jääb prügilais sootuks kasutamata, ning tekkinud gaas põletatakse enamasti niisama ära.
Mingi inglise firma töötas välja lihtsa süsteemi, kuidas kogu prügilate potentsiaal ära kasutada. Põhimõtteliselt tuleks ladestusalad pärast täissaamist katta lihtsalt õhukindla membraaniga, et hapnik ei pääseks käärimisprotsessi rikkuma - sel moel annaksid prügilad metaani veel 15-20 aastat pärast sulgemist.

[WotS]

Võiks ka näiteks olemasoleviad energia allikaid ära kasutada.
Bensiini- ja diiselmootoris läheb pool energiast otse atmosfääri soojusena tegema mittemingit tööd.
Okay-Turbo kasutab küll väljalaske gaaside liikumisjõu ära aga mitte soojuse.Võiks ju mingi kinnise auruturbiini aretada.Siis võiks juba senise parima 54%(maailmaklass) kasuteguri asemel võib olla juba 70!!Saaks ju soojuse panna autot liigutama.

Sama süsteemi võiks ka vesiniku autodel kasutada.
On ka bio diisel olemas kuid kuskilt jäi kõrvu et saaks maailma ära \"toita\"
peaks terve euroopa rapsi all olema!Ei kinnita selle väite õigust ga täitsa tagasi ka ei lükka.

[Lauks]

No praegused bensiini- ja diiselmootorid ei saa niiehknaa mingiks ökonoomsuse musternäidiseks. Kasvõi juba selle eelmainitu pärast, et 17% tööprotsessi ajast kolb tõukab ja 83% ajast pidurdab.

Olgu nende muutuvate gaasijaotusfaaside ja igasuguste bingo-vingo-pritsungitega kuidas on, aga sisuliselt on ottomootor ikkagi moraalselt vananenud. Uusi lubavaid mootoritüüpe on küll, kuigi praktiliselt kasutamiskõlblikuks, et ottomootorit asendama hakata, pole ühtki neist veel praeguseks aretatud. Isiklikult arvan, et alles siis, kui mõni neist on praktilises elus kasutuskõlblikuks nikerdatud, on oodata põhimõttelisemaid muutusi.

[WotS]

Kõik on suhteline.Kuna midagi paremat pole siis peab kasutama seda mida on.

Minu idee on lihtne.Võimalikult heale kuid samas ka praktilisele sisepõlemismootorile pookida külge turbiin mis töötab auru pealt.

Turbo tegelik kasutegur on väike kuna osutab takistust väljalaskegaasidele ning kui on lihtsa ehitusega variant siis on mootor väikestel pööretel jõuetu.

Kui aga kasutada ainult väljalaskegaaside soojust ning seejuures takistus oleks minimaalne!See tähendab et mootor ei kuluta peaaegu midagi heitgaasi väljastamiseks.Kogu süsteem peaks olema kinnine,et ei oleks aurumis kadusid.Peaks olema turbiin mida ajab ringi veeaur peale töö tegemist kondenseerub ja saab uuesti siis kasutada.Kasulik oleks ka juurde lisada suruõhu balloon mis võimaldaks näiteks teatud boosti või käivitamist!Kuna kogu selle krempli käigus mootor saab jahtuda siis võib ju ülejäänud jahutussüsteemi väiksemaks teha ning sellega osaliselt kompenseerida kallist turbiini süsteemi.Turbiin peaks olema kompund tüüpi ehk see on ühentatud väntvõlliga.

Selline süsteem hoiaks kütust kokku.Et tagada samu kiirusomadusi võib panna väiksema sisepõlemismootri.Gaasi turbiin tagaks ka väikestel pööretel hea momendi ning kiirenduse

Kuna enamus detaile oleks kergmetallidest siis väheneb mootori kaal mis omakorda parandab dünaamikat .

[TeeTL]

tõeliselt alternatiivsed energiatootmisviisid tavapärasele kütusepõletamisele on vaid tuumaenergia ja päikeseenergia.
Vähesemal määral ka loodusliku energia (õhk, vesi, nende liikumine ja temperatuurierinevused) kasutamine.

Põlevkütuste kasutamisel võib alternatiivne olla küll tooraine hankimise viis ja muundamisviis (soojuseks, elektriks, meh. energiaks), aga sisuliselt on alati tegemist kindlast aine kogusest maksimaalse energia kättesaamisega = muutmisega kasulikuks energiaks. Edasi liikuda saab ainult muundamise kasuteguri kasvamise suunas. Perspektiivikaimaks peetakse kütuseelementi, mille kasutegur küündib praktikas 80%ni. Lähemalt siit sealt ja vastavalt soovile edasi igalt poolt ;-)

[dad]

Pääsküla prügimäest saadavast metaanist toodetakse elektrit ja sooja.

Dad.

[TeeTL]

Minu idee on lihtne.Võimalikult heale kuid samas ka praktilisele sisepõlemismootorile pookida külge turbiin mis töötab auru pealt.

Peaks olema turbiin mida ajab ringi veeaur peale töö tegemist kondenseerub ja saab uuesti siis kasutada.Kasulik oleks ka juurde lisada suruõhu balloon mis võimaldaks näiteks teatud boosti või käivitamist!Kuna kogu selle krempli käigus mootor saab jahtuda siis võib ju ülejäänud jahutussüsteemi väiksemaks teha ning sellega osaliselt kompenseerida kallist turbiini süsteemi.Turbiin peaks olema kompund tüüpi ehk see on ühentatud väntvõlliga.

Miks ka mitte.
Ja parem kasuta juba kohe jahutussüsteemi poolt kinni püütud soojusenergiat, liites sinna juurde ülejäänud väljalaskegaaside soojuse (kasvõi lihtsa lisa-veesärgi abil).
Aga arvesta, et turbiini tööks vajaliku auru temperatuuri ja ülerõhu saamiseks oleks vaja tont ise teab kui keerukat ja kallist mootori konstruktsiooni muutust. Kindlasti ei taga see süsteem sisepõlemismootori jääksoojuse 100%-list kättesaamist (osa soojust on vajalik ka mootori töötemperatuuri säilitamiseks, seetõttu oleks tarvis mootor ka \"termosesse\" pista, et soojuskadusid minimeerida). Ja isegi kui mingi hulk soojust on edukalt kõrvale pandud ja 200-300-kraadiseks auruks tehtud, on auruturbiini kasutegur vaid 30-40%. Idee järgi peaks ju hakkama seda ka veel kinni püüdma.

Karta on, et sisepõlemismootorist saadav soojusenergia lastakse tänagi tuulde just sellepärast, et soojusenergia muutmine mehhaaniliseks/elektriliseks on peaaegu lootusetult ebaefektiivne, eriti liikuvates aparaatides. Niipalju kui salongi kütteks vaja läheb, niipalju sealt ka võetakse.
Ja muideks - tänapäevased diiselmootorid on juba sedavõrd efektiivsed ja seetõttu kasina soojaeraldusega, et isegi salongi kütteks napib sooja õhku ning kasutatakse lisapõletit.

Kuna enamus detaile oleks kergmetallidest siis väheneb mootori kaal mis omakorda parandab dünaamikat .

Sinu enda teooria järgi on igasuguste eksootiliste maakide kaevandamine ülimalt keskkonnaohtlik ;-)

[usku]

tere,

kuna bensiinihind ähvardab ebanormaalseks muutuda juba üsna varsti, siis tõstataksin alternatiivsete kütuste teema jälle üles.

ise hakkasin uurima gaasiseadet, mida tartus paigaldatakse (http://www.gaasiseade.ee) ning üllatuslikult ei leidnud ma foorumist selle kohta suurt midagi. ja kui juba selline teema, siis teeks siin all ka sellest juttu. ühesõnaga asi selline, et tangid vedelgaasi ja siis vastav seade kasutab seda tavalises mootoris. eelis odav hind ja keskkonnasõbralikkus.

enne muud veel küsimus selle vedelgaasi jätkusuutlikkuse kohta: ega propaan-butaan naftal ei põhine (olen jah loll )? st et panen küll gaasiseadme autole ja kulgen sellega 6 eek/l hinnaga ja (kütusekulu x 1,15) kulunäitajaga (ehk siis odavalt), aga kui nafta otsa saab, siis on pe**e majas ikkagi. kas metaani saab ka vedelikuks töödelda ?

ühesõnaga minu jutu idee on selles, et nüüd kus bensiin kallineb, tähendaks gaasiga sõitmine odavat liiklemist ... mondeo kulutab bensiini keskmiselt 8 l/100 km, ütleme et gaasi kuluks 10l/100 km, gaas maksab tln koplis 6 eek/l, bensiin statoilis 12.00 eek/l ... gaasi puhul on km hind 60 senti km, bensu puhul rõvedalt palju

lasin teha omale konkreetse pakkumise: tartus paigaldatakse seade 2 päevaga, II põlvkonna automaatne seade, kaasa antakse esimene paagitäis (50 l) tasuta gaasi ning mis kõige parem, seade maksab koos paigaldusega 10300 eek. minu sõitmise mahu juures tasuks see end aastaga kindlasti ära ja lisaks oleks oluline sääst loodusele (põleb puhtamalt) ja ka auto mootorile (kõrgem põlemistemp = põletab mootorit puhtamaks jne)

mis teie arvate sellisest vedelgaasil sõitmisest? kas gaasi hind võiks olla sama madal ka 2 aasta pärast? kas te julgeksite seda oma autole paigaldada?

terv
u.
/ei uskunud, et nafta kriis on nii lähedal/

P.S auto24.ee\'s on gaasiseadmega autosid ka päris palju müügis, mõni neist isegi gaasiseadme enda hinnaga.

http://www.auto24.ee/kasutatud/nimekiri.php?a=0&b=&f=&h=&j=3&l=0&p=-1&t=1&OT=1&otsi.x=29&otsi.y=4

[pppp]

Natu lugemist gaasi teemal:
http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=12653