Milline oli esimene abimootoriga jalgratas?
#1

Milline oli esimene abimootoriga jalgratas?
Kes seda valmistas ja millal jõudis Eestimaale?



www.retromc.ee

:I M Back
Vasta
#2

Sellele küsimusele on väga raske vastata, sest vanemad mootorrattad 1900-10ndad ei erine abimootoriga jalgrattast oma konstruktsiooni poolest just eriti. Veidi tugevdati konstruktsiooni, tagarattale pandi kodarate külge rihmaratas, keskele mootor ja oligi valmis.

Selliseid mootoreid, mis tavalisele jalgrattale oli monteerimiseks mõeldud, hakati vast kasutama 1910ndate lõpus ja 1920ndatel. Eestis oli üks vanimaid ilmselt hr Tomsonile kuulunud isend (arvat. 1920ndate keskpaik või varem), mis oli 1980ndatel monteeritud eest väiksema rattaga 1930ndate aastate kaubaveorattale ja on tollastest uunikumi kataloogidest/albumitest jms meile ka tuntud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#3

Aga 19.05.1895 Tallinnas esitletud Hildebrand & Wolfmüller ? Oli too mootorratas või jalgratas? Oma 1488 kuubikuga oli ta vist ikka mootorratas.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#4

Kahjuks täpselt vastata ei oska, ümmargust mulli võin ajada küll:
Motoriseelritud jalgrataste ajalugu peaks hakkama kusagil 19sajandi viimastel aastatel, kuigi tema kõrgaeg maailmas jäi 20 sajandi '50-'60 aastatesse. Ega täpselt paika panna vist ei saagi, milline neist esimeseks lugeda, mis ei olnud mitte mootorratas vaid just abimootoriga jalgratas..

Inglased jagavad oma liigituses "abimootoriga jalgrattad" päris mitmeks - "cyclemotor", "autocycle" ja siis lõpuks ka "moped".

"Cyclemotor" on konkreetne abimootoriga jalgratas sõna otseses tähenduses - tegu on tavalise jalgrattaga, kuhu on lisatud kõik vajalik mootori jõul liikumiseks. Selle lahendusi on algusaegadest alates olnud seinast seina, kubatuure samuti (põhiliselt ikkagi 20-150cc), enamus on siiski olnud 2t mootorid. Tuntuimad neist lahendustest on kas a) mootor esiratta kohal, vedu kummirulliga esirattale (tuntum sellisest lahendusest on Velosolex, nõukogude analoogselt kasutatv mootor oli 66cc/1,7hp MD-65 ); b) mootor all pedaalivõlli juures, vedu tagarattale kummirulliga (nagu ka nõukogude 48cc/0,8hp mootor Irtõsh) c) mootor tagumisel pakiraamil, vedu kas kummirulliga tagarattale või siis ka keti või rihmaga lahendus ja vastavalt ka kodarate külge kinnitatud rihmaratta või ketirattaga d) mootor tagumise hargi küljes, vedu tagarattale ketiga (näiteks ka meil liikunud MAW mootorid). e) mootor "raamivahel" pedaalide kohal vedu tagarattale ketiga (nagu ka kogu nõukogude d-sari) või rihmaga (ameeriklaste 4t ja ~140cc Whizzer). f) Motoriseeritud ratas (põhiliselt tagumine), mis paigaldati jalgratta tavalise ratta asemele, mootor asus "rattarummus" (tuntuim selline on Cyclemaster, nõukogudemaal prooviti toota ka analoogset 32cc/0,65hp mootorit SOV). Oli olemas ka abimoootriga jalgrataste algusajal kasutusel olnud lahendus - motoriseeritud abiratas, mis kinnitati jalgratta küljele lisaks (Wall Auto-Wheel, Smith Motor Wheel)

"Autocycle" on tänapäevase mopeedi eelkäia - tehases valmistatud pisimootorratas, millel on ka pedaalid. Mootorratanduse algusaegadel kutsuti nii küll ka igasuguseid mootoriga kaherattalisi sõidukeid aga konkreetse omaette klassina hakkas ilma tegema esimese ja teise maailmasõja vahelisel ajal. Kubatuur oli tihti 80-100cc kandis. Omaette katgooriasse käisid need sõidukid ka paljude riikide maksusüsteemis ja olid odavama maksu all kui mootorrattad. Siin liikusid põhiliselt erinevate väiketöökodade poolt valmistatud Sachs ja Jlo motoritega sõidukid. Samasse kategooriasse peaks liigituma ka Jawa Robot ja Kievljanin.
Terminit ja konkreetset liigitust "mopeed" nende masinate kohta hakati kasutama '50 aastate algusest (erinevates riikides erineval ajal), siis piirati sõltuvalt riikidest ära ka kubatuur, võimsus, kiirus (kas kõik või mõni neist). Eraldi liigituse ja klassina on aga abimootoriga jalgratas siiani paljudes riikides säilinud, ja neile kehtivad tihti ka mopeedidest täiesti erinevad nõuded.
Vasta
#5

Parandan Sind ühes pisiasjas.

oldmoped Kirjutas:f) Motoriseeritud ratas (põhiliselt tagumine), mis paigaldati jalgratta tavalise ratta asemele, mootor asus "rattarummus"...

Mina ei julgeks väita, et nn motoriseeritud tagaratas oli levinuim variant kui motoriseeritud esiratas. Eestis oli kindlasti vastupidi - nn "motoriseeritud rummuga" esiratta lahendust kasutas siinmail 1930ndatel masslevinud Austria päritolu ÖWA. Motoriseeritud tagaratta lahendusena jõudis siiamaile samal ajal Saxonette. Kui jõudis, sest mina ei ole ühtki Eestis vuranud Saxonette'i oma silmaga näinud (hüppan lakke kui näen Wink ).

ÖWAsid on siin aga alles palju, üks poolkomplektne isend minulgi taastamist ja puuduvaid detaile (paak, summuti, porilaud, heeblid) ootamas.

Huvuilistele imetlemiseks:
- ÖWA - http://www.radmuseum.at/archiv/motorette1922.htm
- Saxonette - http://www.oldsachsmotor.de/sarchiv/saxoprosp_1.jpg ja http://www.oldsachsmotor.de/sarchiv/saxoprosp_2.jpg

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne