[musti911]

Tere! Pöördun ühe nupuka seltskonna poole.

Koolis vaja teha uurimustöö. Mõtlesin, et teen selle teemal kui hästi taluvad säästupirnid sisse-välja lülitamist.

Nüüd aga mured

Pirni mõtlesin vilkuma panna jagaja põhimõttel, ainult, et põlemise aeg võiks olla vähemalt sekund, ja kustutatud olekus ka vähemalt sekund. Jagajaks oleks nt puuketas, millest pool oleks kaetud plekiga (juhib voolu, ja pool mitte) Jagajaga saaks ühendada spidomeetri, mis loeb siis tsükleid. Asja võiks ringi ajada mootor, millel reduktor (tigu vms) vahel, et pöörded alla viia.

Üks probleem on aga see, et mingi asi võiks ära fikseerida spidoka näidu hetkel, kui tuli enam põlema ei lähe. Kas panna vebcam lindistama või oleks süsteem, mis mootoril "juhtme stepslist välja tõmbab"

Kuidas Teie, kaasvõitlejad, selle asja lahendaksite. Ilmselt kirjutan selle probleemi ka mõnda elektroonikafoorumisse, kus võibolla mõni hea relee ja ajalugeja sümbioos, et polegi vaja hakata mehaaniliselt tegelema. Endal lihtsalt elektroonika tiba võõras.

Kuid mis mootorit, reduktorit kasutada, mis ei võtaks hinna poolest elu isu äraD: mingi mõte kojameeste mootor (seal ka reduktor juba olemas) kuid see 12 volti, aga lamp 220....



Ehk on kellelgi mõni tore mõte

ette tänades,
Mikk

[bom]

Äkki oleks tarvis stroboskoopi?

[indrek]

Kuna sa kirjutasid mootortehnika foorumisse, siis variandid tulevad ka samast vallast: pakun, et suunatule relee on vast kõige lihtsam peaaegu-valmislahendus! Selle sagedus sõltub tarbija võimsusest - rohkem põlevaid pirne vähendab lülitussagedust. Ilmselt peaksid siis panema suunatuledega paralleelselt veel ühe relee, mis uuritavat lampi lülitab.

[metsakohin]

Kui teed uurimistööd, siis kasuta õigeid mõisteid! Ilmselt soovid kasutada ikkagi lampi, olgu pealegi, et säästu. Edasi näe vaeva ja otsi neti avarustest välja selle asjanduse õige nimetus, säästu on rahvapärane väljend.

Üks sekund on liialt väike ajavahemik seda tüüpi lampidele: ei jõua süttida, ega ka kustuda. Kasuta suuremat ajavahemikku. Mida kallim lamp, seda kiiremini süttib.

On olemas ka 12V nn säästulampe, iseasi kus neid saada võib. Pealegi katsetamine pingetel 230v on tervisele natuke kahjulik. 220v on nõukogude aegne igand, praegu elektrivõrgu pinge 230/400 volti.

Ja ega foorumites ei anta koolitükkidele 100% lahendusi/vastuseid, ikka ise tuleb teha suurem töö.

Jõudu ja edu.

[Peter]

Säästupirni rakendusaeg on vähemalt 5 minutit.Kui alla selle klõpsida,on ta varsti õhtal.

[kavalpea]

Elektroonika poodidest võib osta arvuti USB pessa käivaid testreid/ossiloskoope.
Nendega kaasaolevat tarkvara kasutades saab testreid nonstopina signaali logima panna.
Parimaks anduriks, mis visuaalselt tunneks ära, et (säästu)lambipirn on põlema spttinud on fototakisti.
Kui sellega logida arvutisse need lambi sisse-välja lülimised, siis peale kordade arvu saad lisaväärtusena juurde ka veel karakterisiku, kui mitme lülimiskorra möödudes lambipirn täisheleduse saavutab. Teadupärast vajab säästupirn nagu kõik luminofoorlambid teatud ülesse soojenemise aega. Mida vanem lamp, seda kauem ta oma normaalse heleduse saavutab.

[splint]

Reklaamidest kuuldu põhjal võin öelda säästu pirn
on asi mis on kinni lülituste arvust mida rohkem lülitad seda vähem kestab Omalgi kasutuses nii ,et põleb kogu talve
valgel ajal ei kasuta.

[taavi]

miks teemaalgataja Elfa foorumis väljapakutud LPT porti ei kasuta? läbi releede saab panna kuni 8 pirni samaaegselt vilkuma, ja fototakistitega saab siis lugeda kaua kestab asi. Süsteem on täiesti autonoomne ja peale töölerakendamist ei vaja sekkumist. Ja kui kasutada 7 säästupirni (eri tootjad) ja 1 tavapirn, siis saab näha, mis ennem ära lõpeb

[xyzwt]

Pirni sisse-välja lülitamist oleks mõistlik teha arvuti COM pordi (vana hiire port - saad vaid ühte pirni korraga juhtida) või LPT pordi (vana printeri port - saad 8-t pirni korraga juhtida) kaudu.

1) Arvutis töötab sinu tarkvara, mis annab üksikutele pordi jalgadele high-low signaale (5V, võimsus olematu) sinu määratud ajavahede tagant.
2) Jõu transistor, mida lülitakse sisse (5V) - välja (0V) arvuti pordi signaalidega - transistor töötaks 12V peal ja saaks toite arvuti toiteblokist.
3) Auto relee, mida lülitatakse sisse välja 12V abil - relee ise lülitaks 220V peal töötavaid lampe sisse välja.
4) Webcam protsessi salvestama panna, koos "motion detect" linnukesega (liikumise muutuste peale reageerimine) .... nii saad sa päevade pikkuse videoklipi, mis lõppeb pirni läbi põlemisega (kui uuesti süttimist pole, siis pole ka muutumist pildis ja webcam lõpetab salvestamise - jagades videoklipi pikkuse lambi tsükli pikkusega ongi sul sisse-välja lülituste arv teada).


Kui tahta säästulampe tihedalt sisse-välja lülitada (wc-s näiteks), siis on selleks ideaalsed tootja Megaman säästulambid, mis kannatavad kümneid tuhandeid sisse-välja lülitusi (mul pole nad veel mitme aastase plõksimise peale wc-s läbi kärsanud) ... odavad nimetud hiinakad ei kananta sisse välja lülitamisi (jäävad punakalt hõõguma ja ongi kogu lugu).

Kui tahta säästulampi pidevalt põletada (üldkoridori valgustus, mida ei lülitati isegi päeval välja), siis kestavad väga hästi tootja Tungsram säästulambid: lubatud 3000h asemel töötas ta 21888h (pidev põlemine koridoris 15 veebruarist 2006 kuni 15 augustini 2008 = 912 päeva = 21888 tundi) ... kui aga sama lampi pidevalt sisse-välja lülitada, siis on ta paari kuuga õhtal.


Minu kogemus on selline, et odavad nimetud hiinakad ei kesta isegi lubatud 3000 tundi ära ... seega tasuks osta 15000 tundi kestvaid lampe, mis reeglina ka kestavad lubatud aja (kestvus on 5 korda parem, kuid hind pole 5 korda suurem) .... selliste "kauakestvate" puuduseks on mehaanilise vigastuse oht (harjavarrega üks kõks ja ongi õhtal).


Kokkuvõte: kui pidev põlemine (üldkoridori pidevalt põlev valgustus), siis Tungsram'i 3000h kestev lamp, mis kestab ligi 20000h .... kui pidev sisse-välja klõbistamine (wc valgustus), siis Megaman'i 15000h kestev lamp.