(10-08-2010, 21:17 PM)Nobody Kirjutas: Meestekaga proovisõit tehtud. Midagi on viga tagumise jooksuga, nimelt enne liikumahakkamist teevad vändad veerand-pool pööret tühja.
Väiksem tõenäosus - vabajooksusiduri rullide vahel on paksu määret (sel juhul käib ta tihti tühja). Võta jooks laiali, pese-kraabi kogu vana määrdeködi ära ja pane vedala õliga kokku. Taustateabeks - solidool (maakeeles tavott) kipub aja jooksul kivistuma-tahkestuma.
Kui probleem jääb, tuleb piirkulunud detail vahetada - tõenäoliselt parem koonus (rullide südamik), vahel aga rumm. Problemaatiline võib olla keermesliitega kinnituva hammasratta kättesaamine südamikult, milleks pead tegema arvatavasti mingi erikonstruktsiooniga rakise. Südamiku enda võid julgelt kruustangide vahele rulliviisikujuurest kinni keerata - see nii kergelt ei purune. Ja enne lahtikeeramist leota liidet ca nädal MoS2 eraldusõliga.
Mina olen oma taastatavatel ratastel 90% juhtudel selle koostu lahti saanud.
Kui on piirkulunud rullisüdamik, mille pead vahetama, siis arvesta, et supermoodsatel nõukaaegsetel ratastel (1960ndate teine pool ja ülespoole) kinnitub hammasratas südamikule mitte enam keermega, vaid "ratsitud kujul" vedruseibiga. Seega pead otsima vanema detaili, kui tahad säilitada algse välimuse ja konstruktsiooni. Ja veendu ka, et nn "väikese koonuse" kauss ei oleks doonordetailil sissesöönud, see ka pika kasutamise tüüpviga, tagajooksul eriti just väikesel laagril.
(10-08-2010, 21:17 PM)Nobody Kirjutas: Samuti on tagumine ratas kaotanud 3-4 kodarat, ketipingutid.
Kodarad olid kuni 1980ndate aastateni sama pikkusega, sama keermega. 1980ndate ratastel läksid nad veidi lühemaks, aga enam-vähem just niipalju, et esiratta (pikemad) isendid kannatavad vanemale tagarattale panna.
Kodaradoonoreid (nõukaaegseid jalgratta rattaid) peaks vedelema igal pool endiselt ülimasslademetes, soovitan ainult nii nädal enne lahtikeeramisekatset niplid MoS2 eraldusõliga kokku teha ja kasutada korralikku kodaravõtit. Muidu lõhud nii kodara ja tihti ka võtme tööpinnad.
Ketipingutid annab valmistada seibist ja keermeslatist keevituse teel imelihtsalt.
(10-08-2010, 21:17 PM)Nobody Kirjutas: ...kust hakata otsima [...] asjalikumat tagumist velge...
Mis veljega lahti on? Järsud mõlgid? Läbiroostetamine? (Väsimus)praod? Kodaraaukude suureks kulumine ja niplite läbitulek? Sa ei maini selle kohta midagi...
(10-08-2010, 21:17 PM)Nobody Kirjutas: Ning samuti laagreid näiteks keskjooksu?
Mis nendega juhtunud on (Sa ei maini ka nende kohta midagi)? Kas kuulid ja koonusepinnad on pindväsinud/-murenenud, st muutunud krobeliseks? 4-5-6 mm kuule liigub igal pool, koonuseid ka, enamik laagritest-koonustest on ühliduvad supermoodsate (1960-80ndate aastate) nõukogude ratastega, mille detaile liigub veel ülimasslademetes. Aga esmalt pead selgeks tegema, milline neist on piirkulunud ja milline mitte. Kuna Riia rataste detailide kvaliteet oli hilisematest nõukaratastest paljus kõrgem, siis soovitan jätta niipalju vana, kui võimalik.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 18. maist oleme avatud L,P 11-18