[donn]

Võib kustutada.

[Basilio]

Paljud on tee minu õuele leidnud ja nõudnud teenust niitmiseks ("Õu, tead, mul seal üks heinamaa, kive ega midagi ei ole, sile nagu beebi pepu... Aga hein, tead, on kõrge kuramus.")

Veel mingi aeg tagasi üritati sealjuures kasutada kolhoosi-aegset lähenemist "Kuule semu, lase mul heinamaa üle, ma teen sulle PUDELI !"   Ja siis mindi õige kurjaks, kui tehnika omanik vaimustusest lakke ei hüpanud. Ülbeks läinud jne. Tea kas praeguseks on inimesed asjast aru saanud või leidub veel mõni pooletoobine, kes pudeli pakkumisega edasi üritab?

[h2rra]

On ikka Põhi lause on et." kas haltuurat kah teed?"  Küsin siis edasi et kuidas see välja peaks nägema. Siis vastu vaatavad suured imestunud silmad ja tuleb selgitus:" noh odavamalt...poole odavamalt"     Paljude silmis  (eriti naiste) on väikeettevõtjad rikkurist- miljonärist, ahnurid-kadedikud
( Läheb juba 19. aasta väikeettevõtjana tõsteseadmetega).

[mlsluik]

Donn võib oma niidukist üldpildi ka panna, vaataks just seda osa mis haakesse läheb ja niidukit küljele keerab. 




Aga üldisele jutule jätkuks, haltuura küsijaid on palju kes ei saa või ei taha aru saada et masinad on ju nüüd isiklikud mitte riigi omad. Haltuurat tehes me ei varasta mitte riigi taskust võid minu kui masinaomaniku taskust...   

Siis järgmine grupp on lellepojad ja muidu tuttavad keda näeb vaid siis kui neil miskit vaja, peamiselt küsitakse tutvuse poolest erihinda.  Tavaliselt olen olnud vastutulelik kodanik ja neile selle erihinna ka teinud, õnneks ei ole kuskil kirjas et erihind just tavahinnast odavam peaks olema. 

[Janka]

Siis järgmine grupp on lellepojad ja muidu tuttavad keda näeb vaid siis kui neil miskit vaja, peamiselt küsitakse tutvuse poolest erihinda...

Lisaks leidub gruppide viisi muidu kurte naabrimutte, aga kes kohe kui oled oma niiduki või sae käima tõmmanud, su saundi järgi üles leiavad ja lausa nõuavad, et nüüd ja kohe oleks neil ka tarvis aeda abilist, kes sekundipealt seal toimetama peaks.

[diesel]

ühel tuttava tuttaval on mingi tänapäevasem jumpstükk.
täitsa enda oma, ehk on ühemehefirmas peremees ja tööline ühes isikus.
kui keegi ahistama tuleb ja "haltuurat" pakub, siis kuulab jutu, küsib palju pakutakse ja kui piisavalt ei pakuta siis ütleb, et kahjuks ei saa meetritki ettenähtud trassilt kõrvale keerata. et geps on peal ja ülemus jälgib. sellest piisab, ahistamine jäetakse kohe katki.

[maisalup]

Isegi külamuttidele nii teinud kui traktoril töötasin. Ütlesin, et gps peal ja cm täpsusega näitab ning jagasin lahkelt traktori omaniku numbrit, kui tema nõus siis teen =)

[v6sa]

Kui järgnev on teemaalgataja hinnangul kohatu, siis tõstan ümber. Aga usun seda siia päris hästi passivat.

Sain mõned päevad tagasi järgmise sõnumi:
"Lugesin siin ühest teemast, et olete ka Estrega heinaniitmist "nautinud".

Mis sellega siis nii hullu oli, kui välja jätta väljas seismine ja vett täis laagrid.
Olen siin ise ka soetamas rootorit ja Estre tunduks nagu ehituselt ülilihtne. Pole ei hammasrattaid ega reduktoreid, ainult paar rihma.
Niita oleks nii 11Ha kanti aastas.
Poola oma vist ka suht OK muidu?
Vene rootor KRN küll olemas aga jäädavalt utiliseerunud ja praegu proovin lattvikatiga läbi ajada."

Meil oli Estre oma viis aastat kasutusel eelmise sajandi lõpus. Praeguseks on neljanda omaniku käes ja esialgsest on järel vist haakeseadis...

Peamine häda on selles, et püsttrummelniidukid ei talu teatud suuruses lahtisi kive. Sääraseid, mis enam tera löögist minema ei lenda, kuid üle ketta ka veel ei lähe. Paraku majandasime meie just säärastel põldudel, kus oli lugematul hulgal labakäesuurusi paetükke, mis parajasti oskasid end kahe ketta vahele üles ajada ja seal genotsiidi korraldada. Kui kärin algas, siis teadsid: nüüd otsi välja võti ja 8 tera, sest kui kettad ükskord peatusid, olid kõik kõverad. Või lausa purunenud. Veerand tundi hooleta. Ning kuna toonased poldid polnud ka just "kümmekomakaheksa", siis kulusid pead üsna kiiresti kasutuskõlbmatuks. Eks omajagu aitas kaasa ka esivanema hoolimatus ja minu nooruseuljus...

Laagreid kulus meil palju, aga selle põhjuseks oli hooletus säilitamisel. Esivanemal pole kommet masinaid katta ja nii oli igal suvel  peale paaritunnist tööd mõni laager laiali. Paar korda kukkus trummel ka laagritelt maha seetõttu.

Üheksakümendate keskel oli Estre pruugitud materjal nigem. Meil purunes trumlivõll üks kord, asendusvõll läks kõveraks. Põhjuseks liiga kiire ja hooletu töötamine tundmatul "beebipepul". Sisemine ketas saab rämeda obaduse, kui sõita võllist traktori poole kivi otsa. praegused olla tummisemast materjalist. Viimati ketaste alla kiigates oli meeldiv tõdeda, et toetusketas on oluliselt kumeramaks muutunud ja seda saab ka pöörlevana. Tasub säärast vaadata, pikendab oluliselt niiduki eluiga.

Siledat ja tasast maad oli lust lasta: niitis kiiresti ja madalalt. Aruheina ja timuti jaoks isegi liialt madalalt. Kord üles kiirendatuna oli jõutarve talutav ja russile säärasena paras vedada.

Poolakate kohta ei oska kosta, isiklik töökokkupuude on miskise 1,65 m vidinaga, mis niitis küll. Kuuld aon olnud kõikuvast kvaliteedist ja kohati soovidajätvast koostetööst. Varuosateenindus on väga kõikuva laadiga.

Trummelniiduki plussiks on rihmajami paiknemine kõrgel. Niiskusega poel nii suurt probleemi. Küll aga peab jälgima, et rihm oleks piisavalt pingul. Kui kord libisema hakkab, rikneb Tõsises Heinas kümnekonna minutiga kõlbmatuks.

Kokkuvõtteks: kel niiduki ost plaanis ja rahakott kannatab omamaist tootjat toetada, siis soovitan, kui maad ja iseloom trummelniiduki pruukimist taluvad. Ei ole see riist, millega kiirustades kuumaastikul rahmeldada... Eriomaduseks on tõstmine transpordiasendisse hüdrosilindriga ka töö ajal - saab hekke pügada   (OMAL VASTUTUSEL!!!) Kui iga sent oluline, võib poolakaga katsetada küll. Ning pinnasekujunduseks on teised riistad paremad.

KRN on robustne Vene raud. Kuniks toimib, pole viga. Kui mõistusega pruukida, siis hästitehtud (mitte iga eksemplar ei valminud niidukõlblikuna!) isendiga niidab hoolikas mees murevabalt ja kaua. Kui lõhkuma hakata, läheb täitsa ise katki ära. Nagu ikka Vene tehnika...

[Meistrimees]

Estre rootorniidukist juttu olnud, jätkan siin ilma uue teemata.
Soetasin endalegi sellise aparaadi. Kõik suht viisakas, aga häda küljes. Välimine rootori püstakuvõll kõver.
Ksf vosa eespool räägib kehvast materjalist. Võll ise 45mm ja suht pikalt on see murdmine. Ehk ka selles asi.
Ühesõnaga, võtsin asja küljest ja esialgu prooviks äkki 40T hüdropressiga ehmatada?
Uuel hinda omajagu: https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?pag...20&lang=et
Eraldi on ka küll võlli saada kolm korda odavamalt. Aga selle sirgena keevitamine taldriku külge problemaatiline ilmselt.
Alumised tugikettad ka olematu kumera servaga, sinna miskised tallad teha?
Ühesõnaga, kes niidab sellisega. võiks igasugu kogemusi avaldada.

Kas telje(see ei ole võll,võll on pöörlev) pööramisega sõidusuunda ei saaks tööle. Mutimullahunnikud ja muud ebatasasused ajaks varsti telje sirgemaks. Pressimiseks tuleb osandada.

[hillar2]

Mul oli vaja laagreid vahetada. mina lõin alguses midagi kiiluks vahele, mäletan, et olid juures ümarad raudkangid ja puukiilud. Edasi sai kasutatud tungrauda (selliseid mis nt Audi80 originaalis). Lõpuks sai juba 2 prussi pakkude peale pandud ja siis kuvaldaga kolakat antud. Selle tegevuse käigus muidugi ma torni ei kasutanud ja võlli ots läks lapikuks ja pidi vahepeal tagasi lööma ja relakaga korrigeerima. Kokku läheb kergemalt. Pärast kuulsin küla pealt, et kasulik on panna kinnine laager ja sisemised katted maha võtta, toru miskit paksemat õli ja taavetit sisse panna?
Prohvid vahetavad paari tunniga ära mõlemad laagrid, suht igaastane tegevus.

Endal jäi niiduk seisma. Avastasin, et sellega hea võsa võtta, kuni sai liiga ahneks mindud ja võll kõveraks sõidetud. Nüüd mõtlengi, et kuidas lasta sirgestada, kas viia koos taldrikuga töökotta ja pressi all sirgeks või miski kangemast materialist (mõne kombaini võll?) telg lasta sinna keevitada...