[13piisab]

Head uut,

tahan juba tükimat aega jagada mõtteid ja teostust ühe vana ahju "fassaadi uuendamise" osas ja küsida ka mõned küsimused. Nüüd on lõpuks see tund tulnud

taust - ostsin endale 2016 suve hakul uue kodu ja asusin seda põhjalikumalt remontima ja moderniseerima.
Majas oli päris kõbus ahi, mida oli kahju maha lõhkuda. Võimaldab kütta mitut tuba, on heas tehnilises korras ning omab päris suurt küttekolde-osa: idee poolest saan selles kütta lausa 80+cm pikki "halge"
...aga ahju välimus ei sobinud mulle kohe mitte - kuigi nn vanakooli ümarad plekk-kattega ahjud on mu silmis ilusad, siis hilis-nõukaaegne nn laineline plekkümbris on kindel "ei".

mõtlesin, kuis ahju katta ning tekkis idee valada ta betoonsarkofaagi - moodsal ajal on betooni eksponeerimine moes ja mulle see mood meeldib. Kui tekib hiljem soov välimust muuta, võib ju kas pahtlite-värvide või keraamiliste plaatidega iga kell üle käia.

konsulteerisin Motamehega (aitäh hea nõu eest!) ja kuigi ta tõdes, et ilmselt ei tihkaks ta nt taolist asja tellimustööna ette võtta ja pole ka sarnast lähenemist näinud, siis otseselt ta mu mõtet mutta ei tampinud. Sain head soovitused vana plekk-kesta mitte lammutada (võib tähendada ahju lagunemist) ja isoleerida betoon soojuspaisumiste lubamiseks sisekihtidest ahjuvillaga. Avaldasin natuke imestust ja pärisin intuitiivselt, kas soojusisolatsioon ikka hea mõte on - aga tõesti: kui ahjul kütmise järel siiber kinni panna, ei puhu see pisuke (soojus-)isolatsioon pilli ja küll see soe kenasti tuppa tuleb. Mujale tal ju minna pole...

Ahjuprojekt sisaldas ka ahju ees olnud vaheseina (ja vaheukse) kaotamist ning selle eel ahjuvaluga koos seina asendavate sillust kandvate tugipostide tekitamist. Põhjusmõtteliselt on mul ahju täiteava ümber allapoole pööratud kaheharuline "kahvel", mis kannab ahju ees olevat sillust.

Algne ahi (leidsin vaid müügikuulutuses olnud pildi) - kütmisava on vaheseinajupi taga ning see vaheseinajupp plus vaheuks läksid likvideerimisele:

...ja hetkel:


...ja mõningaid pilte vaheetappidest leiab sealt: http://teet.luarvik.org/v/asjalik/ahi/
(vabandan algusotsa piltide kvaliteeti - ehitustöödel on kaasas ju vana juust-telefon, mis peab ka pilditegemisega hakkama saama )

betoonisaalungiteks valisin kõige "karvasemad" lauad, mis leidsin - puidu muster betoonis on taotluslik.
ümbrisvalu on 6..8cm paks. Betooni läks ahjule (plus samas valus sisalduvatele ca 130x200mm "taladele") hinnanguliselt 1,5+m3, niiet ahju "kivimass" suurenes ca 3t võrra
klaasiavade lõikamise eel tugevdasin ahju raud-vinklitega ja neid on ahjus / koldes lausa ca 50kg - hoiavad nii võlvitud kollet kui seinu üleval. Eraldi tugedena (kujult tagurpidi pööratud U-tähed), mida on ahjus kokku 5tk: 2 tummisemat otse koldes, 1+1tk hoidmas külgseinu ja ühes kahekihilises (samott+tellis) külgseinas ka teisel kihil oma tugi.
viimistlemine on veel tegemata - plaanisin esiti vaid lakkida, aga tuttav soovitas värvida (heleda(ma)ks) ja vahatada. Et nii võiks saada sügavama ja puidumustrit paremini väljatoova efekti. Kaalun veel, kuis läheneda.
Ka on mul veel klaasid tihendamata. Kuumakindel (liimitav) nöör on klaaside taga / tugevduskonstruktsioonide ees. Plaanin väljaspool tihendada "ahjuhermeetikute" ja saviseguga. On see lähenemine ok? Otsisin küll elastsemaks jäävat tulekindlat silikooni, aga paistab, et kõigi tootjate "ahjusilikoonid" (mis kannatavad väidetavalt kuni 1500 kraadi) kuivavad ikka jäigaks ja pean selle omadusega leppima?

on ehk veel mingeid soovitusi, mida klaaside kinnitamisel, välispinna viimistlemisel või muidu ette võtta? Kogemuste jagamised ja soovitused on igatahes teretulnud!

ahju olen muidu kütnud juba ca 2 "seeriana" ja kokku kümmekond korda (rahulik pool koldetäit ppuid korraga). Pealispinna saan tuntavalt soojaks teisel kütmisel (ehk teisel päeval) ja temperatuur jääb pealispinnal rahulikuks ehk on vast 40..50 kraadi vahel. Püsib sellisena tubli ööpäeva ja kolle on muide kütmisele järgneval päeval (ca 20h pärast eelmist kütmist) seest pääris soe
üldiselt paistab, et null kraadi pluss-miinus mõne kraadi puhul suudab ahi mu 80..90m2 köetavat pinda (mis on hästi soojustatud) kenasti kord päevas tuld tehes 20 kraadi ja enama peal hoida. Mõned päevad tagasi (välistemp olis siis konstantselt ca 5 kraadi pluss-miinus paar) tegin oma "teise kütmisseeria" ja jätsin põrandaid soendava soojapumba vaid vannitoa ja tarbevee soendamisega tegelema. Kuna ilmad on olnud kole soojad, oli kolmandale kütmisõhtule järgneval hommikul toas 25..26 kraadi sooja (mul on ventsüsteem veel välja ehitamata - torud ja agregaat seisavad ja ootavad, et ma neile aega leiaks...)

[Janka]

*Suure inertsiga ahi. - Sellel on nii pluss ja ka miinus.
*Inertsuse tõttu kulub ka vastav kogus küttematerjali. - Miinus.
*Kui sisu ajapikku pudedaks muutub, läheb kogu kupatus hoovile mõne süvendi täiteks. - Miinus.
*Ise oled rahul. - Pluss, pluss ja veelkord pluss.

Muud ei miskit .

[motamees]

Suure inertsiga ahi ei pruugi olla lisakütte kogus. Kõik oleneb maja soojustusest. Lihtsalt paksuseinalise ahjuga ei saa halvasti soojustatud maja soojakski. Hästisoojustatud majas on paks sein aiva plussiks.
Sisemise lagunemise puhul ei pea ju kogu väliskesta hoovi peale tassima. Piisab ka ühest seinast.
Lagunemine on aga minu arvates selle ümberehituse sisse kirjutatud. Kolde seinteks on klaasid, mis ei kanna ju ahju üleval. Vinkelrauad koldes ei ole mingid kandeelemendid. Kui raud punaseks ajada, võib sepp sellest ka sõrmuse teha. Olen näinud koldes rauda, mis on oma raskusega kivi alt längu vajunud. Rääkimata siis millegi kandmisest. Kui oleks tahetud teha eksperimentaalahju, siis oleks teinud kandeelemendid valubetoonist.
Klaaselemendid peavad saama peale kinnitust väheke liikuda. Jäigalt ei tohiks neid panna. Lisaklaasid tuleks teostada ikkagi ustena - mismoodu neid muidu puhastada saab.
Loodan aga, et mu kartused on kõik asjata ja saad tunda rahulolu oma ümberehitusest ka peale valmimist. Selle tagamiseks ära tee väga ägedat tuld alla.

[Marko]

Väliskihist isoleeritud kolle EI RAISKA kütet, küll jagab soojuse päeva peale peaaegu võrdselt laiali. Kogemus nüüdseks seitse aastat, väga rahul. Teras koldes on jah paraku niru, samas terasvõlv, mis sai malmiga asendatud võitu ei andnud, malm paendub samamoodi läbi. Järgmine kord uurin seda valubetooni varianti vist, ruumi on.

[TeeTL]

Väga lahe. Betoonivalamine mittetraditsioonilistesse kohtadesse on sageli üllatavalt tõhus lahendus. Omanäoline igatahes.

 mõned teoreetilised ja praktilised küsimused tekkisid ka:

 - Mismoodi valamine praktiliselt toimus - käsitsi labidaga segu peale uhades? Tundub päris vaevaline sellist kahe meetri sügavust "auku" ülevalt kitsast laealusest vahest täita. Pealegi veel nii, et kuhugi allapoole õhumulle sisse ei jääks. Tampimisnui on õhumullide vältimiseks-vähendamiseks praktiliselt möödapääsmatu. Ka oleks pidanud see nui olema liigendiga kokkukäiv , et ülevalt vahest sisse pista saaks ja põhjani ka ulataks

 - Kas betoonisegu sisse läks ka mingit sideainet või plastifikaatorit - fiibrit, savisegu vms? Mõningane kogemus ütleb, et võrreldes tavabetooniga saab fiiberbetoonist pragunemiskindlama tulemuse ka õhukestele ja väikestele tükkidele.

 - Kui eesmärk oli ainult välimuse upitamine, kas oleks võinud teha väliskihti veel õhemat - 3-5cm ? Põhjendusel et vähem materjalikulu, vähem inertsi, vähem ruumikadu. Liiga suur risk pragunemiseks?

[Marko]

Selle valu teeb prügikühvliga täites ja haamriga saalungit toksides ära.

[motamees]

Kindlasti on paljudel selle foorumi liikmetel veel kodus olemas veneaegne (läti toode vist) liivapaberi vibraator. Lihvimistallaks seda ei saa nimetada, kuna oma ülesannet ta ei täitnud. Väristas inimest rohkem. Siit ka tuli idee kasutada seda aparaati segu vibraatoriks. Kõik oma valud teen nüüd sellega. Talla külge on kruvitud liivapaberi asemele lauajupp. Kui lauajupi ots pista segu sisse, siis saan silluse valust mullid välja. 
Kui teen fibokruusaga valu, siis on vibreeriva lauajupiga väga hea tihendada fibobetooni. Lööb päris palju tihedamaks (näha mahu järgi). 
Kui seesama vibraator toetada betoonisaalungi vastu, siis vibratsioonist piisab, et ahjukesta betoon kvaliteetselt langeks alla ja ühineks korralikult.
Kindlasti võib ka valu olla õhem. Ahju poolt tekitatavad praod hoiab ära vill.

[13piisab]

Marko ja motamees andsid juba valuvihjeid - tunnistan, et selle tüütu töö (eriti, kuna ma ei hakanud selle tarbeks maalt segumasinat siia "linna" tassima ning segamine toimus käsitsi) lasin ma lahkelt töömeestel teha
ülalt ei sudinud ja sellest ka mõned valuvead - saalungit kopsisid aga küll.

Valu sees on kuigipalju armeerivaid aineid kindlasti - betooni nn täiteained on betoonivabriku "pesujäägid", mis sisaldavad eri betoonide tahkeid osi (ehk liiv, killustik ja vähemasti kaht tüüpi traaditükid). Hea valmissegatud baasmaterjal, mida betoonivabrikust 3eur/t soetada saab ja mida vajadusel isegi ettevaatlikult kerghaagisele lastitakse.
Valu on mul paks paljuski, kuna " saagisin" põlemiskolde külgedest ca 40% (klaasipind) ära - vertikaalsuunaliste jõudude vastu töötavad mul hetkel metall-sillused aga kindlasti on ka horisontaalsuunalised jõud, millele peab ka betoon vastujõudusid pakkuma. Tegin nn sarkofaagi paksema, et nende pärast muret mitte tunda.

motamehe viidatud probleeme (klaaside tahmamine ning ahju liigne metallisisaldus) pelgan ka ise.
jätan ahju ilmselt praegu viimistlemata ning valan motamehe soovitust järgides suvel raudtalade asemele kuumakindlast betoonist sillused - ahjule võiks ju ikka ka kuuma anda saada
klaasiteemal (mittelahtikäivate klaaside puhastamine) lasen veel laagerduda.
ka on probleemiks ahju sisseajamine, kui uks on avatud - ilmselt on selle üks põhjus liig suures koldeavas (avatud luugi korral on mul ava netomõõtudega 40cm x 40cm), teine aga tõmbes, mis võiks parem olla. Uurin ja ehk saan tõmbe paremaks. Ahjuga seostub muidu nn legaalsuse piiril (pikkus 2m) olev horisontaalne (tõus ca 5cm/2m) slepe. On teine 150mm toru (see on mul moodne soojustatud roostevaba) - võiks ju ometi piisata? Võrdluseks: vana kivislepega (mõõt kivi pikkus miinus kivi paksus ehk ca 19cmx19cm) oli tõmme kesksuvel (mil korstnad peaks praegusest hulka kehvemini tõmbama) proovideski väga hea. Ristlõike võtmes on 19x19 ruut muidugi 15 diameetiga torust hulka suurem - aga võiks ju siiski piisata?

[Inri]

Tahtsin kaminal suitsutoru viia 200ja pealt 150ne peale ja mulle tehti kiiresti selgeks, et see ei tööta kuna ukse avamisel hakkkab suitsu sisse ajama.

[motamees]

... Ahjuga seostub muidu nn legaalsuse piiril (pikkus 2m) olev horisontaalne (tõus ca 5cm/2m) slepe. On teine 150mm toru (see on mul moodne soojustatud roostevaba) - võiks ju ometi piisata? ...

19x19 =361
diam150 = 177

   

[Marko]

Käsitsi või masinaga ei oma vist konkreetsel juhul erilist rolli?

[13piisab]

lõpetasin möödunud nädalavahetusel (lõpuks) ventsüsteemi ja agregaadi paigalduse. See meeldib ahjule: esimesed 30min süütamisest on ventagregaat kaminarezhiimil ja ahju tõmme on ikka hoopis teine. Kaminarezhiimil on sissepuhe ca 60l/s (70%), väljatõmme ca 43l/s (50%).
ühe ahjutäie puudega (keskmisest tiba suurem puukorv 40+cm puitu) kütan praeguste nulliligidaste temperatuuridega oma hütist ca 65..70m2 (ahju ümber olevad toad) puhtalt ahjuga ära. Toas hoian 22..23 kraadi ja vent (mis paistab energiakulu hoolimata kõrgest soojustagastusvõimest hoolimata suht kõvasti suurendavat) on tavaolukorras töös ca 26..27l/s rezhiimis. Olen ahjuga rahul.

[Marko]

Tundub väga hea tulemus olevat. Ma täidan oma kaminahju tiba suuremate ruutmeetrite juures ikka natu suurema kogusega igapäevaselt.

[hulgus]

Oskad umbes öelda -arvutada, mis selle ahju mass on?
Mul kütab esimest korrust (8x10m välispiirdes) massiivne umbkoldega potikiviahi (Soome tüüpi lõõristik, ilma vaheisolatsioonita), mis nüüdseks peale renoveerimist on 6a. sooja andnud. Kogukaaluks hindasime 3+tn, aga krt seda täpselt teab. Osaliselt kütab ka 2.korrust, sest vahelaed on isoleerimata. Ülemised kütavad üle päeva .

Kui mitu aega kütmata, siis esimene soe tuleb mitme tunni pärast ja päris kuumaks ahju ei saagi. Järgmine ahjutäis annab juba korraliku sooja ka välispinnale ja 24h hiljem on veel mõnusalt soe. Kõlab heasti, aga peab ilmateadet jälgima, et graafikus püsida . Praeguste ilmadega +/-0 on norm sületäis 10-12kg päevas. Kui tundub jahe, siis on veel pliit koos kerge soojamüüriga, millest kiirelt tuleb, kiirelt läheb. Toas 21-22c.
Mulle selline "aeglane" ahi sobib, aga kui nüüd sellisele massile veel lisa isolatsioon vahele panna, siis läheks selle inertsiga arvestamine väga teaduseks kätte. Niigi on vahel nn "näljasena poes" sündroom, kus tundub liiast jahe, uhad paar jämmet halgu lisaks ja pärast öösel kirud ja praotad akent.

[13piisab]

Kui mitu aega kütmata, siis esimene soe tuleb mitme tunni pärast ja päris kuumaks ahju ei saagi. Järgmine ahjutäis annab juba korraliku sooja ka välispinnale ja 24h hiljem on veel mõnusalt soe. Kõlab heasti, aga peab ilmateadet jälgima, et graafikus püsida
...
Mulle selline "aeglane" ahi sobib, aga kui nüüd sellisele massile veel lisa isolatsioon vahele panna, siis läheks selle inertsiga arvestamine väga teaduseks kätte. Niigi on vahel nn "näljasena poes" sündroom, kus tundub liiast jahe, uhad paar jämmet halgu lisaks ja pärast öösel kirud ja praotad akent.

ma õpin kah alles asja tajuma - möödunud nädalal tegin kolmel järjestikusel õhtul ahju tuld ja neljandal hommikul oli toas 25..26 kraadi sooja. Natuke palju, niiet tuli tuba akende läbi jahutama hakata.
käitub mu ahi Su ahjuga sarnaselt, aga on vast veel "rahulikum", st pinna saab õhtuse kütmisega soojaks järgmiseks hommikuks. Samas kuna mul on ahjul 36x33cm + 58x40cm + 35x40cm klaasipinnad, annab küdedes otsekiirgusena kah märkimisväärselt sooja. Päris kuumaks ma pealispinda ei saa / ei taha saada - kuumuse nautimiseks jäägu leiliruum
muidu kivimassi peaks mu ahjul olema 3+t: väidetavalt kulus ahju plus silluse peale 1,5m3 betooni (=3t), aga see on vast liialdus - ütleme, et ahjule läks pea 2t. Vana ahi selle all kaalus lakke vaadates vast pealt tonni.

põhiuba on aga, et villakihike ja betoonikiht ei sega ahju tööd.

pean veel uurima, kas leiab ehk ahju kohale kaheastmelise (põrandakütte veekollektorit juhtiva - mu hüti põhiküte on põrandat soendav soojapump) termostaadi: esiti võtsin kõige odavama , millel on vaid üks reguleerpunkt. Tegelikkuses paistab, et põrandaküte peaks maha keeratama, kui ahju kohal on ca 24 kraadi sooja. Ning küte tuleks taastada, kui ahju kohal olev temperatuur hakkab alla 28..29 kraadi kukkuma. See peaks mul keskmistes talvistes oludes hoidma toatemperatuuri 22 +/- 1 kraadi peal. Kahe (eri kohas asuva) jadamisi või rööbiti ühendatud termostaadiga ma ilmselt süsteemi paika ei saa. On keegi seda "ratast" (mitu termostaati kas jadamisi või rööbiti) juba leiutanud ja tulemini jõudnud? Ühe kinni-lahti punktiga termostaadi puhul tundub mulle praegu, et ainuke variant oleks paigaldada vaid üks termostaat ja panna see slepe soojustamata osa lähedale korstnajala juurde (ahju inertsest kivimassist eemale): siis keeraks see ahju tuld tehes põrandakütte kinni ja valides reguleerpunkti laealust arvestades tubasest 22 kraadist mõne kraadi kõrgema, paneks põranda jälle õigel ajal soojenema?

edit: aga ahju-uuendamisest kujunes mulle õppetund, et slepe asendamisel võib selle ristlõike vähendamine 2 korda tuua tagasilööke tõmbes. Eelkõige ülal mu ja ksf Inri viidatud "avatud uksega ajab sisse"-probleemina, aga suures plaanis ka rahulikumast põlemisest tuleva liig madala heitgaaside temperatuuri tõttu. Ventagregaadi kaminarezhiimiga (tuppa tavapärase ventagregaadi poolt tekitatava kerge alarõhu asemel ülerõhk, mis on juba asisem) saab probleemi küll vähendada, aga parem on teda mitte tekitada. Mul oleks lihtsalt 200mm (soojustatud) slepe kasutamine korstnajala juures tähendanud tõsisemaid lammutus- ja valutöid: tagantjärele tarkusena oleks aga see vaeva väärinud.
(ülaltoodud järeldus kehtib eeldusel, et professionaalne korstnapühkija mu ahju paremini tõmbama ei pane. Kardetavasti nii on - ma olen ise ahjulõõre juba 2 korda ise puhastada püüdnud ja tõmme pole muutunud. Samas ei välista, et päris-korstnapühkija ahjuga imesid teeb: maameheloogika ja käepäraste vahenditega asjadele lähenev amatöör on ju siiski amatöör )