[Qunts]

...Vaakum/imu voolik oli minul projekteeritud just kolmandasse silindrisse, et mitte koormata 4 silindrit mis niigi kõige nõrgema õlitusega jne..

Ma ei saa nüüd aru, kuidas koormab vaakumi võtt silindrit. Kui ta üldse mingit mõju avaldab, siis ta teeb segu lahjemaks ja see silinder töötab just nõrgemini. Teine asi on see neljanda silindri nõrgem õlitus. Jah, teoreetiliselt võib sellel mingi tõepõhi olla, aga tegelikus elus on kõigil silindritel (ehk kepsud, nukid, ...) piisav õlitus olemas. Ja kui pole, siis on mootoril midagi viga, aga mitte neljas silinder pole süüdi.

Ma ei taha siin sinuga vaielda aga minu arvutuste kohaselt hakkas õlitus just esimesest silindrist pihta ja kui seal on näiteks soojalt õlisurve umbes 2 siis neljendasse silindrisse jõuab sellest max 1,8
Olen näinud ja lihvinud mootoreid kus just 4 ja 3 silinder on jäenud õli vaeguse kätte.
Mootori õli hakkab enamus mootoritel just voolama eest taha, ehk siis esimese silindri poolt 4 silndri poole ja kui mootor on mingil määral kulunud siis kahjuks neljandas silindris on õlirõhk madalam kui esimesel silindril. Ja kui sinna lisada veel ilma kuulklappita vaakum ots siis see 4 silinder lihtsalt käib tühja.
Mina tegin kunagi ammu arvestused nii, nagu VAZ originaal sisselase töötas, ehk kõike vähem kütust jõudis just neljandasse silindrisse ja selle küünal oli kõige valgem.
Nagu eelpool mainisin, siis minu arvamus ei ole kindlasti 100% tõene ja kindlasti on siin targemaid kes suudavad paremaid ja arvutuslikult täpsemaid analüüse teha !!!
Vähemalt minu VAZ liigub arvutuslikult oma 155 Hj väga libedalt 3 silindri vaakum klappiga

[spitfire]

Hakkasin juba mõtlema , et kuda siis turbokal see vaakum võimendi töötab, aga ilmselt ongi vastus selles klapis. Samas kui jagaja nn "vaakumregulaator" toimib turbokal tegelikult ju vastupidi, võrreldes vabalt hingavaga.

[ZIL 131]

VAZ tüüpi pidurivõimul on siiski klapp olemas.

[stihl]

Ma ei taha siin sinuga vaielda aga minu arvutuste kohaselt hakkas õlitus just esimesest silindrist pihta ja kui seal on näiteks soojalt õlisurve umbes 2 siis neljendasse silindrisse jõuab sellest max 1,8

Sa ei peagi foorumlastega vaidlema, mõtle suurelt ja võta kohe hr. Pascal ette...

"Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi"

Ühtlasi võid siin Automoto foorumis kogu klassikalise füüsika peapeale keetata. Keegi ei keela...
(P.S. ka mina olen seda paar korda üritanud, aga, rsk, ei ole siiani õnnestunud)

Edu!

.

[virks]

Ma ei taha siin sinuga vaielda aga minu arvutuste kohaselt hakkas õlitus just esimesest silindrist pihta ja kui seal on näiteks soojalt õlisurve umbes 2 siis neljendasse silindrisse jõuab sellest max 1,8

Sa ei peagi foorumlastega vaidlema, mõtle suurelt ja võta kohe hr. Pascal ette...

"Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi"

Ühtlasi võid siin Automoto foorumis kogu klassikalise füüsika peapeale keetata. Keegi ei keela...
(P.S. ka mina olen seda paar korda üritanud, aga, rsk, ei ole siiani õnnestunud)

Edu!

.

See kehtib seisva vedeliku korral. Liikuva vedeliku ja lisaks "lekkiva torustiku"puhul ...

[stihl]

Pidurid on nõrkadele

Pidurid ei ole nõrkadele, neid on vahest harva ka eputamiseks vaja. Näiteks, et kohapeal vasakuga pidurit vajutada ja paremaga gaasi. S.o. mõlemaid korraga.
Kõvad tagaveolised elavad selle vabalt ka üle. Näiteks üks taoline, millega olen katsetanud:





Ma olin ta ise nullist kokku pannud, proportion valve`st tagapidureid vähemaks keeranud, aga ikka ei saanud aru, mismoodi see võimalik on.
Et esirattad on plokis, auto seisab, aga tagarattad suitsevad. 
Vaakum ju peaks kaduma, aga ikka jaksas pidurit vabalt hoida.

Tänapäevaste raudadega sihukest pulli muidugi ei tee.

.

[Marko]

 ikka ei saanud aru

Vaakumit "tarbitakse" pedaali lahtilaskmisel, siis toimub kopsiku uus laadimine. Lihtsalt hoides ei ole imitorus mingit liikumist, kasutad eelmise imemise ressurssi. Staatiline olukord, rõhud tasakaalus ja paigal. Nii lihtne ongi.

[ivo86]

Pidurid on nõrkadele

Pidurid ei ole nõrkadele, neid on vahest harva ka eputamiseks vaja. Näiteks, et kohapeal vasakuga pidurit vajutada ja paremaga gaasi. S.o. mõlemaid korraga.
Kõvad tagaveolised elavad selle vabalt ka üle. Näiteks üks taoline, millega olen katsetanud:





Ma olin ta ise nullist kokku pannud, proportion valve`st tagapidureid vähemaks keeranud, aga ikka ei saanud aru, mismoodi see võimalik on.
Et esirattad on plokis, auto seisab, aga tagarattad suitsevad. 
Vaakum ju peaks kaduma, aga ikka jaksas pidurit vabalt hoida.

Tänapäevaste raudadega sihukest pulli muidugi ei tee.

.

ma ei tea, mis on tänapäevane, aga sellisega tuleb see trikk väga vabalt välja:


Pigem on küsimus käigukastis vast, automaadiga tallad kahte pedaali ja toimib.

[stihl]

Pigem on küsimus käigukastis vast, automaadiga tallad kahte pedaali ja toimib.

Küsimus pole käigukastis (manuaaliga saab ka) vaid ESP-s ja traction control`is, mille 100% mahasaamiseks nad aretavad ise sinna mingeid plokke jne asju külge.
Nupust ta ju lõplikult maha ei tule.
Nendest SRT-dest (mille pildi sa panid) ma küll suurt ei tea, aga eks neil ole samad jamad, kuna loomajõudu ja torkki on rohkem.
Ja kui su SRT-l väidetavalt toimib, siis on keegi seal juba midagi teinud.

Aga sellist lauset nagu "Its better to have a `72 Vettte for burnouts"  oled kuulnud?

.

[ivo86]

Ei ole.

Ja see pole ka minu auto. Ja tegelt ei pidanud üldse SRT silmas, võtsin esimese 300C pildi.
300C teeb vähemalt automaatkastiga seda iga mootoriga, saab hakkama küll. Iseasi kas just 50m järjest, aga suure pilve saad kiirelt taha. aga ise 300C ei oma.
Mul nelikvedu ja see burnoute ei tee

[ivoalaska]

OT: Usakatele on täiesti tavaline, et pannakse line lock vahele ja kärsata palju tahad. Me ühele vanale Buickile tegime sedasi, et tagumisi pidureid säästa. Kui peale jaane linna jõuan, siis lähend proovin 300C järele, mul üks parklas seisab

[pisipunk]

seltsimehed, rahu. millal te viimati passi vaatasite? rahulikust vaakumiteemast sai järsku öpetus kuidas rehve raisata

[Qunts]

Ma ei taha siin sinuga vaielda aga minu arvutuste kohaselt hakkas õlitus just esimesest silindrist pihta ja kui seal on näiteks soojalt õlisurve umbes 2 siis neljendasse silindrisse jõuab sellest max 1,8

Sa ei peagi foorumlastega vaidlema, mõtle suurelt ja võta kohe hr. Pascal ette...

"Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi"

Ühtlasi võid siin Automoto foorumis kogu klassikalise füüsika peapeale keetata. Keegi ei keela...
(P.S. ka mina olen seda paar korda üritanud, aga, rsk, ei ole siiani õnnestunud)

Edu!

.

See kehtib seisva vedeliku korral. Liikuva vedeliku ja lisaks "lekkiva torustiku"puhul ...

Õhu vaakumi puhul ei ole kuidagi vedelikuga tegu.
Vaid vaakumisse imetava õhuga, ehk umbes max -0,5 atise alurõhuga.

[stihl]

Õhu vaakumi puhul ei ole kuidagi vedelikuga tegu.

Ise ju hakkasid oma õlist rääkima. ja et "pumba juures olevas silindris" on rõhk 10% suurem, kui kõige kaugemas. 

Kuigi, kui suvalist mootori õlitussüsteemi pildi pealt vaadata, siis selgub, et silindrisse üldse õli ei jõua ja esimest ja tagumist vändasaalet ühendab jäme toru:



.

[viplala]

Õlitusega on sama teema nagu vooliku ja veega, peksad vooliku auke täis ja kaugeim ots kuseb varvastele, lähim ots pumbale aga laseb ripsmed märjaks. Vaakumiga samas tähtsust ei oma kumb ots on pumbale lähemal, kui vaakum kaob, kaob kõikjalt. Seda võiks võrrelda veevooliku suhtes nii, et lõikad peale pumpa lihtsalt vooliku läbi ja ülejäänud voolikus kaob surve momentaalselt.