[pen.skar]

Peale koristust randaalimise järel vaja Rodeod puistata. Pritsi laiuse vähendasime 16 meetrini, kuid ikka ei näe eelmisest käigust rattajälge, sõit kipub ekslema lähemale-kaugemale. Sel aastal jätsime nelja randaalikäigu järel veerandmeetrise kõrreriba püsti ja sellega oli hea kurssi hoida . Alati pole kõrt võtta.
Mullu oli RMK`st laenatud preili oma spetsläpakaga kõrvalistmel. Joonistas põlluplaanile töökäigud peale, traktor roomas tal ka ekraanil. Ja lärmas- võta vaskule, hoia paremale, kuhu sa vahid! No ei taha teda ka tunde mürgitada.
Tulevaaastaks tuli pähe idee- ühendaks kaks valget AdBlue alt kanistrit 15,5 m nööriga ja viiks põllu äärde. U kilomeetri näeb neid kabiinist hästi. Nagu traktor ümber pöörab, nii tõstab abimees nööripikkuse teist kanistrit edasi. Teises ääres sama. Puuduseks- vaja kaht abimeest, kel üsna igav töö...
Satelliiti ei saanud rahuldavalt tööle. Küll hüppas Glonassile ja siis u. meetrise külgvahega omadele tagasi. Prooviasi, saatsime tagasi.

[maisalup]

Meie matriks pro 840g  paneb ka vahest kuni 2 meetrit võsa. Tulen mina uue koormaga ja vaatan, et tohoh tilli, vahe eelmise jäljega kuidagi liiga suur jälle. 
Teema tuleb sellest, et gps-il peab olema mingi lukustatud signaalipüüdja või miskit. Kui õige signaal kaob ja lülitub teisele, siis see lukustus süsteem jätab meelde traktori asukoha ja liikumissuuna ning rada püsib täpne

[tets]

Teemaalgatajale, kui õiget, traktorile mõeldud gepsu pole kuskilt võtta, ehk leidub kellegil vahumarkiir, või kuidas iganes seda nimetatakse.
Olen säänse värgiga ca 15 aastat tagasi sussutanud, täitsa töötas.
Olid sellised dushiotsa taolised junnid poomi otstes, ning kompressori ning fairyvee segu koostoimel jäi kena vahupunktiir pritsimisjälge meenutama.

Üldse viimasel ajal on paljud põllumajanduses kasutatavad gepsud jebima hakanud, välja arvatud John-Deere oma, see on normaalne. 
Nii Fendt kui ka Amazone (vist Müller) jukerdavad. Fendti geps ongi s.itt ja teisalt mainitud on kuidagi väga õrnakeseks läinud, ei meeldi talle puude olemasolu, mis siis et puu on kaheteist meetri kaugusel, kui ka lausa niisama keset põldu kipub lõugama, et signaal on nõrk.

Glonassi süsteem olla üldse vahepeal rivist väljas olnud, vene värk. Nagu see anekdoot: Kes viskas kirsa puldile?

Vaatasin Google Play nimelist kohta nutitelefonis, seal vastavad programmijupid olemas. Android telefoni, veel parem tahvli olemasolul võiks ju täitsa proovida?
Mina otsisin agri gps sõnapaariga.

[TeeTL]

Tulevaaastaks tuli pähe idee- ühendaks kaks valget AdBlue alt kanistrit 15,5 m nööriga ja viiks põllu äärde. U kilomeetri näeb neid kabiinist hästi. Nagu traktor ümber pöörab, nii tõstab abimees nööripikkuse teist kanistrit edasi. Teises ääres sama. 

Kui raja ääretähised kummalegi poole põlluotstesse panna, pole abimehi vaja. Masinist ise tõstab pärast pööret tähised tagasitulekuks paika. Aga ta ilmselt ei viitsi. Ja täpne pole see kilomeetrikauguse sihtpunkti järgimine ilmselt ka.

[diesel]

kitsamalt ette võtta, siis näeb.
ahnus ajab poolt põldu korraga harima ja pärast gepsud süüdi.

[pen.skar]

Vahumarkeer on küll tõsiseltvõetav mõte! Katsetasime kunagi ka aerosoolmarkeervärviga, kuid see sunnik sai poole esimese ee peal otsa...
Seesamune, et on kusagil vahumarkeeri nüüd müügil nähtud? Või kellegil kodus riiuli viimases nurgas? Inglise keel ja hiinlastega asja ajamine meil nõrk koht.

[TeeTL]

Isetehtud vahumarker, ehk saab video järgi aru ilma inglise keeletagi. 

https://www.youtube.com/watch?v=GV51OKhW1G8

Päris läbi vaadata ei jaksand, aga paistis, et lihtsalt rehvikompressoriga lüüakse vahukanistrisse rõhku ja läbi väljaminevate torude purtsatab vaht aegajalt välja ja kukub maha.

Eelpildiga videoviite lisamisega on mingi ikaldus foorumis, või miskine uus trikk nõutav. Varem ikka suht lihtne olnud lisada kopeerimise-kleepimisega. Praegu eelvaates näitab ilusti õige video pisipilti ja läheb käima ka, aga pärast postituse avaldamist must pilt, mis ei vii kuhugi.

[pen.skar]

Vahumarkeer on küll hiilgav leiutis. Väike potskutäis kestab kaua. Hämaraski nähtav. Uus mure- lemkeni randaalil kadus ketas, teinegi logiseb. Laagri saab vahetada, kui ära keerata keermeliimine 75 mm kandiga kaas. Keevitasin vene adapeitli sellele ja toruga kõõlusin- ei miskit. Leotasin vahenditega, vasardasin- ei miskit. Tuld anda- võtab peenkeerme ka pehmeks? Tea palju momendivõimendist on abi? Seda riista veel pole.

[indrek1000]

Kae keerme suund yle. Kylviku seemendi ketastel teine teisipidi. Oleneb kummalt poolt ketas otsa keeratud vs veosuund.

[pen.skar]

Sattusin südamega jälle haigla. Ehk remont õnnestub. Kuuendalt korruselt net hea. Panin suvist reisisihti vabariiki pidi paika. Kunagi 56 aastal  oli kooliekskursioon Narva. Sinimägede kohal oli kolm tanki eemal näha. Üks oli kollane ja kandilisem. On neist veel midagi alles? Muuseas ekskurs oli Zis kalluriga. Miilits kontrollis, et auto raam ja raudkast kahelt poolt korralike kammitsatega kinni tõmmatud. Ja ekskursante mitte üle 21. Puupingid pidid olema alt kokku löödud.

[Aspelund]

Edu protseduuri läbimiseks!

Sinimägedes on raud kõik maa sees. Maa peal on näha vaid kaevikute asukohad. Aga kindlasti tasub külastada Sinimägede muuseumi, seal on leide rohkem.

A.

[gruppen]

Nähtu võib olla nt see:

https://vabamu.entu.ee/public-fond/entit...nneeritult

Mida seal enam ammu pole. Igaljuhul edu protseduuridel ja suvisel reisil!

[pen.skar]

Ehk saan veel reisile-lapsed jäid perearsti uskuma ja viisid mu armsa pisikese kollase kaubiku oma poole kaugemale, hoiule. Kas Taheva kabelis on muumiad alles? 54 aastal sanatooriumis olles aiavaht lubas meid alla ja võisime kirstukaaned ära tõsta. Kindralile oli paar peotäit lupja peale riputatud. Aurahad-ordenid ees jne. Mustjõe ääres Tellingumäel olid siis muldonnid veel terved, magamislavadel igaugu riideräbalad. Kui uimase aprillikuu rästiku sinelilt saime, jätsime padruniteotsimise. Sai kepi otsas ära toodud ja pudeli aetud, piiritusega üle. Piirituses läks ta veel jämedamaks...