See hülssimise teema on nii leierdatud teema ja teema, millega läheb alati lappama. Ei tea kas julgebki enam postitada.
Aga alustuseks tuleb omale selgeks teha, milleks lõõri kaitsta soovite? Pigitumise, pigi ja niiskuse imendumise eest kividesse (hais, kivi pigimädanik) või korstnapitsi lagunemise vastu. Kõik taandub elementaarsele füüsikale/keemiale.
Kütteseade on vaid üks muutuja võrrandis. Edasi on soemüür, ühenduslõõr, korstnalõõr ning mõningal juhul täiendavad elemendid. Lisaks nende kõikide elementide tehniline seisukord konkreetsel ajahetkel ning kütmisharjumused.
Suitsukäikude sh korstnapitsi surm on eelkõige (kuid mitte ainult) madalad põlemisgaaside temperatuurid ning nende tõttu põlemisgaasidelt lõõri seintele kondenseeruv veeaur.
Veeauru tõttu toimub pigitumine ja happelise keskkonna intensiivistumine, külmas osas meie tingimustele ka jäätumine.
Telliskivi (kivi üldse) on niiskust imav materjal, teras- või komposiithülss mitte (lõõri sein on eraldatud happelisest ja niisekst keskkonnast mehaaniliselt).
Kivi on aluseline ja kardab hapet. Korstnahülsid on happekindlad materjalid.
Põlemisgaaside temperatuurid langevad telliskivilõõris ca 10-20 kraadi meetri kohta. Millal hakkab veeaur pindadele kondenseeruma?
Iga kütteaine sisaldab märkimisväärses koguses niiskust ehk veeauru, mis pärast põlemist liigub põlemisgaasidega läbi ühenduslõõride korstnasse.
Mida efektiivsem on kütteseade, seda maladamad on üldjuhul põlemisgaaside temperatuurid (et soe ikka tuppa jääks mitte läbi korstna õue läheks).
Kivist puuküttega soojustsalvestava ahju ja soemüüriga pliidi põlemisgaaside väljundtemperatuurid võivad olla nii madalad kui 120 kraadi. See tähendab, et niiskuse kondenseerumine lõõris algab väga varajases staadiumis pärast korstnasse sisenemist.
Metallkestaga ja kivist kütteseadmed on erineva iseloomuga põlemisgaaside temperatuure ja niiskuse imendumist silmas pidades.
Edasi suudab iga mees ise mõelda ning tegutseda. Kõigepealt uurib tähelepanelikult, missugused defektid on juba olemasolevates lõõrides ning teeb sellest järeldused. Seejärel mõõdab ära oma kütteseadmest väljuvad ja korstnalõõri sisenevad põlemisgaaside temperatuurid ning mõõdab ära oma korstna pikkuse. Tark mees surub korraks oma ego alla ja konsulteerib erinevate spetsialistiga.
Fakt on see, et kui on soov tagada kivist lõõri, sh korstnapitsi pikaealisus, siis kõige efektiivsem meetod on mehaaniliselt eraldada põlemisgaasid täielikult kivist konstruktsioonidest. St hülss või komposiitvooder alt üles.
Edit: Et teemasse läheks ja sellest ka kasu oleks, siis üks hea abimees igasuguste korstnate, lõõride ja kanalite defekteerimisel, vigadest arusaamisel ning projekteerimisel on lihtne arvutiprogramm Gesa Aladin. Meie kliimavööndis eelkõige tuvastamiseks, kas küttesüsteem tervikuna töötab märjas või kuivas režiimis (st kas lõõris erinevates tingimustes kondenseerumist esineb või mitte). Sinna saad sisuliselt kõik oma korstna, lõõri ja kütteseadmete andmed sisse toksida koos põlvede, slepede, liitmike ja millega iganes ning tulemuseks on väga põhjalik küttesüsteemi arvutus koos seletustega. Seal on kümneid erinevaid lõõrimaterjale eelvalikus, kümnete erinevate tootjate lõõrimaterjale ning lõõrivoodreid, erinevaid võimalusi (sh välistingimuste valikuid, mitme kütteseadmega süsteemid jne) on meeletult. Ka on võimalik lihtsalt materjal valida, oma süsteem ligikaudselt kokku panna ja vaadata, mis tulemuseks tuleb. Ülimalt hea tööriist, mille kokkupanemisel on aastaid vaeva nähtud. Alla saab laadida ametlikult kodulehelt (
https://www.kesa.de/?lang=en) ning prooviversiooniga saab teostada täitsa arvestatava hulga arvutusi. Kellel huvi, sellel soovitan igal juhul proovida. Ei ole keeruline programm ja ei ole loodud müügitegevuseks - loodud selleks, et oma küttesüsteemi ehitusel ja renoveerimisel vigasid ei teeks.
